Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.06.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7631
Tsiviilasi
JU-S hagi OÜ AMIGO TAKSO vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.12.2015 otsus
Tsiviilasja hind 7673,57 eurot apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse JU-S apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): JU-S (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad esindajad advokaat Stig Hendrikson ja vandeadvokaat Priit Palmiste Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OÜ AMIGO TAKSO (registrikood 11536896, asukoht Padriku 5/3-2, 11912 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: FIE SG (registrikood XXXXXXXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
17.05.2016
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2015 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
1(9)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.JU-S (hageja) esitas 20.05.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ AMIGO TAKSO (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista varaline kahju 1077,37 eurot (kulutused 145 eurot, saamata jäänud töötasu 932,37 eurot), mittevaraline kahju 6000 eurot ning viivis perioodi 15.04.2015 – 05.05.2015 eest 26,47 eurot ja viivise TsMS § 367 alusel kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hageja tellis ööl vastu 21.02.2015 Taxify mobiilirakenduse kaudu kostjalt takso. Tellimuse võttis vastu sõiduk Audi A8 reg nr XXXXXX, mida juhtis SG (iseseisva nõudeta kolmas isik). Taksojuht pakkus teenust kostja nimel, kostja reklaamiga tähistatud taksoga ja kostja hinnakirja alusel. Hageja oli koos oma abikaasa SS-ga ja koos sõideti Pääsküla poole. Takso tegi vahepeatuse sularaha väljavõtmiseks ja SS andis kolmandale isikule 20 eurot. Hageja tahtis taksojuhilt seda raha tagasi saada kuni sõidu lõppemiseni. Kolmas isik keeldus raha tagastamisest ja hageja edasisest teenindamisest, väljus taksost, haaras hagejat õlast, tõmbas hageja taksost välja autoteele põlvili, põhjustades sellega hagejale füüsilist valu, kehavigastusi, hirmu ja alandust. Hageja vasak õlg sai vigastada ning hageja abikaasa kutsus kiirabi. Hagejal tuvastati arstliku läbivaatuse käigus tömptrauma tagajärjel õlaliigese distorsioon ja distensioon. Hageja oli seetõttu töövõimetuslehel 24.02.2015 kuni 31.03.2015. Hagejal jäi saamata töötasu summas 1888,92 eurot, millest haigekassa hüvitas 787,92 eurot ja tööandja 168,63 eurot. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 932,37 eurot (1888,92 – 787,92 – 168,63). Hagejale on määratud tasuline füsioteraapia, maksumusega 29 eurot kord. Hageja on käinud füsioteraapias viiel korral ning kandnud sellega seoses kulutusi 145 eurot (5 x 29). Füüsiline valu, alandus, hingelised üleelamised ja kehavigastuste tekitamine on aluseks mittevaralise kahju nõudmiseks. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 6000 eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist esmalt lepingulisel alusel. Hageja leidis, et tal oli kostjaga sõlmitud reisijaveoleping (võlaõigusseadus (VÕS) § 824 lg 1) ning kostja kasutas kolmandat isikut oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja vastutab kolmanda isiku poolt tekitatud kahju eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-test 1 ja 2 tulenevalt. Kui kahju ei ole lepinguga hõlmatud, siis palus hageja hinnata nõuet VÕS § 1044 lg-st 3 tulenevalt lepinguväliste sätete alusel. Kostja vastuväited hagile
2(9)
4.Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellele vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leidis, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Leping on sõlmitud hageja ja FIE-na tegutseva kolmanda isiku vahel. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Taxify mobiilirakenduse kliendiks on kolmas isik.
6.Kostja ei kasuta kolmandat isikut oma majandus- ja kutsetegevuses. Kolmas isik osutab taksoveo teenust iseseisvalt ja oma majandustegevuse raames. Kostja ja kolmanda isiku vahel on 01.01.2015 sõlmitud kaubamärgi kasutamise leping ning sellel alusel on kolmandal isikul õigus kasutada üksnes kostja kaubamärki Amigo Takso. Kostja kui kaubamärgi omanik ei vastuta kolmanda isiku tegevuse eest. Kolmandal isikul on kehtiv taksoveo tegevusluba ja taksoveo sõidukikaart. Taksos oleval teenindajakaardil on kirjas lisaks taksojuhi nimele ka vedaja nimi ning tegevusloa andmed.
7.Alternatiivselt leidis kostja, et hageja on avaldanud ebaõigeid asjaolusid. Arvestades aset leidnud sündmusi, sh hageja poolt kolmanda isiku ründamine, oli kolmandal isikul tulenevalt Tallinna taksoveo eeskirja lg 10 p-dest 1 ja 4 õigus reisija teenindamisest keelduda. Lisaks sellele oli hageja alkoholijoobes ja käitus ebaadekvaatselt. Kostja hinnangul ei ole tõendatud kolmanda isiku poolt lepinguliste kohustuste rikkumine ning hagejale kehavigastuste tekitamine.
8.Kostja vaidles vastu ka tekkinud kahjule. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku seisukoht
9.Kolmas isik vaidles hagiavaldusele vastu. Hageja oli alkoholijoobes. Hageja ja tema abikaasa vahel tekkis tüli ning kui hageja abikaasa lahkus, tuli hageja kolmandale isikule kallale. Ründe tõrjumiseks lükkas kolmas isik hagejat ja hageja kukkus. Hageja tuli ise taksost välja ning tema hagejat ei tirinud.
10.Kolmas isik selgitas, et tema kasutab Taxify mobiilirakendust taksoteenuse osutamiseks. Ta kasutab kostja logo ja maksab kostjale logo kasutamise eest. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohtu 16.12.2015 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1594,68 eurot.
12.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja vastutab kolmanda isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest ning kui kostja vastutab, siis on vaidlus varalise ja mittevaralise kahju tekkimises ja suuruses.
13.TsÜS § 132 lg 1 kohaldamine eeldab, et hageja ja kostja vahel on reisijaveolepingust tulenev võlasuhe ning kostja kasutab kolmandat isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, ehk kolmas isik osutab kostjale kestvusvõlasuhte raames teenust. Samuti peab kolmas isik olema käitunud viisil, mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule viimase poolt sõlmitud lepingu raames. TsÜS § 132 lg 2 kohaldamise eelduseks on, et kostja kasutab kolmandat isikut oma kohustuste täitmisel, st kostja kasutab kolmandat isikut alltöövõtjana.
14.Hageja ja SS tellisid Taxify mobiilirakenduse kaudu takso. Tellitud takso uksel oli logo Amigo Takso. Kostja ja kolmas isik on väitnud, et kostja ei ole Taxify mobiilirakenduse kasutaja ning selle rakenduse kasutajaks on registreeritud kolmas isik. Samuti on arvel märgitud vedajaks ja tasu saajaks kolmas isik (tl 146, I kd). Hageja ei ole eeltoodud asjaolu vaidlustanud ega vastupidist tõendanud. Seega luges
3(9)
kohus tuvastatuks, et hageja ei saanud läbi Taxify mobiilirakenduse tellida teenust kostjalt.
15.Kostja ja kolmanda isiku vahel on kaubamärgi kasutusleping, mis andis kolmandale isikule õiguse kasutada Amigo Takso kaubamärki (tl 148-149, I kd). Hageja kohustuseks oli tõendada, et kostja kasutas kolmandat isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses. Kohtu hinnangul ei saa omistada liiga suurt tähendust kostja elektronpostilt 06.04.2015 saadetud elektronkirjale (tl 25, I kd). Nimetatud elektronkirjas on kolmandat isikut nimetatud töötajana ning antud teada, et ta kasutab kostja kaubamärki. Nimetatud elektronkiri sisaldab välistavaid asjaolusid (et kolmas isik on töötaja, samas on ta FIE ja omab isiklikku taksoluba ning kasutab kostja kaubamärki) ning ilmselgelt ei saa elektronkirjas kasutatud sõnadele omistada mingit õiguslikku tähendust. Kostja on esile toonud asjaolud, et kostja ei kasuta kolmandat isikut oma majandus- ja kutsetegevuses. TsÜS § 132 lg 1 põhimõte on selles, et isik, kes tsiviilõiguslikes suhetes osalemiseks kasutab abilisi oma tegevuse laiendamiseks ja tulu teenimisel, peab kandma riske, mis tekivad selliste õigussuhete raames kolmandatele isikutele abiliste tegude (või tegevusetuse) tagajärjel. Ainuüksi kaubamärgi kasutamine ja samasugune hinnakiri ei täida TsÜS § 132 lg 1 eeldusi.
16.Kolmas isik on selgitanud, et vastavalt seadusele peab ta kasutama taksofirma hinnakirja, kuid ta saab kliendiga eraldi tasustamises kokku leppida (tl 188, I kd). Kolmanda isiku väidete kohaselt kasutab kolmas isik vaid kostja logo ja maksab kostjale logo kasutamise eest. Samuti auto, millega kolmas isik taksoteenust osutab, ei kuulu kostjale ning kolmas isik ei pea kostjale esitama teenuste osutamise eest aruandeid ega tasuma kostjale osa teenistusest saadud tulust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teenib kolmanda isiku poolt osutatud teenuste pealt endale tulu. Kaubamärgi kasutamise eest tasub kolmas isik kostjale kaubamärgi kasutuslepingu p 3.1 alusel fikseeritud tasu.
17.Isegi kui eeldada, et hageja tahtis tellida Taxify mobiilirakendusest kostja teenust ning kohale tuli kolmanda isiku takso, siis kolmanda isiku taksosse istumisel aktsepteeris hageja teenuse osutamise kolmanda isiku poolt. Kolmas isik pakkus hagejale teenuse osutamist ja hageja soovis, et kolmas isik viiks ta taksoga koju (VÕS § 16 ja § 20). Esitatud asjaoludel ei ole tõendatud TsÜS § 121 lg 2 eeldus, et kolmas isik osutas teenust ja sõlmis teenuse osutamise lepingu kostja nimel. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja kasutas tsiviilõiguslikes suhetes osalemiseks, st oma tsiviilõiguste teostamiseks või tsiviilkohustuste täitmiseks, kolmanda isiku abi. Hageja ei tellinud läbi Taxify mobiilirakenduse teenust kostjalt, vaid kolmandalt isikult. Kostja ei ole reisijaveolepingu pooleks ning kolmas isik ei täinud kostja kohustust.
18.Ka siis, kui hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, ei vastuta kostja kolmanda isiku eest. Nimelt eeldab VÕS § 1044 lg 3 kohaldamine, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel puudus lepinguline suhe. Kohus tõi välja, et VÕS § 1054 kohaldamise eeldused kattuvad TsÜS § 132 kohaldamise eeldustega ning kohus on eelnevalt tuvastanud, et TsÜS § 132 kohaldamise eeldusi käesolevas asjas ei esine. Kuna maakohus ei tuvastanud kostja vastutuse esmast eeldust, siis ei käsitlenud kohus teisi kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.
19.Maakohus leidis, et kostja poolt TsMS § 462 lg 2 alusel esitatud taotlus tuleb rahuldada ja asendada jõustunud kohtuotsuses kostja nimi ja kaubamärk tähemärgiga X ning mitte avaldada kostja registrikoodi.
20.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1594,68 eurot. Maakohus määras, et otsuse
4(9)
jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt (1594,68 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus täiendavate tõenditena võtta tsiviilasja materjalide juurde kostja 2014. majandusaasta aruande ja kirjavahetuse Taxify esindajaga.
22.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja hinnanud tõendeid, mille tulemusena on maakohus ekslikult leidnud, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud lepingut ning kolmanda isiku tegevus ei ole omistatav kostjale.
23.Maakohus leidis, et kolmas isik on majanduslikult sõltumatu, kuna taksoveoteenuse osutamise arvel on märgitud vedajaks kolmas isik ning tasu saajaks kolmas isik. Ühtegi arvet kostja ega kolmanda isiku poolt hagejale ei esitatud. Kohtule esitatud arvel on märgitud kuupäevaks 14.10.2015. Isegi kui eeldada, et arvel oleks märgitud vedajaks kolmas isik, ei ole arvelt üheselt võimalik välja lugeda, et tasu saajaks on kolmas isik. Samuti ei ole võimalik üheselt järeldada, kas arvel märgitud vedaja on vedaja ühistranspordiseaduse (ÜTS) tähenduses.
24.Nimelt ÜTS § 6 lg 1 sätestab, et vedaja on ühistranspordi alal tegutsemiseks tegevusluba omav äriregistrisse kantud ettevõtja või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud isik. ÜTS § 66 lg 1 kohaselt kehtestab taksoveol teenuste hinnad vedaja. Igale teenusele võib kehtestada üksnes ühe hinna. Tallinna taksoveo eeskirja § 7 lg 2 kohaselt kehtestab taksoteenuste tariifid vedaja.
25.Kuna kostja hinnakiri kattub arvel toodud hindadega ning kolmas isik on kinnitanud, et ta peab järgima kostja poolt kehtestatud hinnakirja (kuigi seaduse järgi kehtestab hinnakirja vedaja ise), siis ei ole kolmas isik majanduslikult sõltumatu kehtestamaks ise taksoteenuste tariife. Seega võib järeldada, et tegelikuks tasu saajaks on kostja või vähemasti kolmanda isiku tasu sõltub kostja kehtestatud taksoteenuse hinnast.
26.Ka kaubamärgi kasutamisleping näitab majanduslikku seotust kostja ja kolmanda isiku vahel. Kohtule esitatud kasutuslepingust nähtub, et kolmas isik maksab kostjale igakuiselt tasu summas 40 eurot kaubamärgi kasutamise eest. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kostja ja kolmanda isiku vaheline võlasuhe sellega piirnebki.
27.Hageja tõi välja, et kostja 2014. majandusaasta aruande kohaselt on kostja põhitegevuseks takso teenuste osutamine ning 2014. aastal oli kostja müügitulu 63 573 eurot takso teenuse osutamiselt. Majandusaasta aruande kohaselt on 2014. aastal vastav müügitulu 100% laekunud taksoveo pealt.
28.Kui eeldada, et kostja teenib taksoveo teenuse tulu puhtalt kaubamärgi kasutamise rentimise eest, siis peaks Tallinna piires tegutsema 132 taksojuhti Amigo Takso logodega, mis ei ole eluliselt usutav. Seega leiab hageja, et kostja teenib tulu lisaks ka taksoveo teenuse osutamiselt. Vastasel juhul kaotaks kostja poolt kehtestatud hinnakiri ka mõtte, mida kolmas isik on kohustatud järgima. Seega ei ole kolmanda isiku väited selle kohta, et ta ei pea esitama kostjale aruandeid teenitud tulu kohta ning tasuma kostjale teenistusest saadud tulu eluliselt usutavad.
29.Samuti ei välista TsÜS § 132 või VÕS § 1054 kohaldamist asjaolu, et kolmas isik kasutab teenuse osutamisel isiklikku sõiduautot. Ka ei tee TsÜS § 132 vahet, mis õiguslikul alusel isiku majandus- ja kutsetegevuses kasutamine rajaneb (töösuhe, võlaõiguslik teenuse osutamise leping, FIE, äriühing). Seega FIE-na töötamine ettevõttes ei välista TsÜS § 132 ega VÕS § 1054 kohaldamist.
30.Ebaõige on kostja ja kolmanda isiku väide, et kostja ei ole mobiilirakenduse Taxify kasutaja. Taxify-lt saadud vastuse kohaselt lõppes kostjal koostöö Taxify-ga märtsis
5(9)
2015, kolmanda isikuga lõppes koostöö 07.06.2015. Samuti on vastuses märgitud, et ööl vastu 21.02.2015 on tehtud tellimus läbi Taxify süsteemi ning tellimuse võttis vastu kolmas isik, kandes Amigo Takso logo. Seega võttis kolmas isik tellimuse vastu kostja nimel, mitte enda nimel.
31.Hagejal oli tahe sõlmida reisijaveoleping kostjaga mitte kolmanda isikuga. Teenuse tellimise ajal kajastus Taxify mobiilirakenduses kostja logo, sõidualustustasu ja sõidukilomeetri tariif. Seega oli kostja poolt tegemist tahteavaldusega avalikkusele sõlmida reisijaveoleping. TsÜS § 75 lg 2 teise lause kohaselt tuleb tahteavaldust, mis on suunatud avalikkusele, tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Kuna tahteavalduses olid kajastatud kõik olulised lepingutingimused (kostja logo ja hinnakiri) tuleb seda mõista kui kostja pakkumust sõlmida leping. Hageja aktsepteeris kostja pakkumuse taksot tellides.
32.Asjaolust, et sõidukis oleva teenindajakaardi kohaselt oli teenindajaks kolmas isik, ei saa eeldada, et sõidukisse sisenemisel ja sõidu alustamisel sõlmitakse leping kolmanda isikuga. ÜTS § 54 lg 4 kohaselt on taksovedu ilma taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardita keelatud. Seega on tegemist seadusest tulenevate nõuetega, mitte asjaoludega, mis viitaksid taksojuhi majanduslikule sõltumatusele.
Vastustaja seisukoht
33.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
35.TsMS § 442 lg 2 sätestab nõuded otsuse põhjendavale osale, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
36.Maakohus asus seisukohale, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu ning jättis sel alusel hagi rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu.
37.Ringkonnakohus nõustub maakohuga selles, et asjas on vaja kõigepealt tuvastada, kellega sõlmis hageja reisijaveo lepingu.
38.Pooled on ühel meelel sellest, et leping sõlmiti hageja ja tema abikaasa taksosse istumisega, aadressi ütlemisega ja taksojuhi poolt tellimuse täitmiseks võtmisega ja tegemist on VÕS § 824 lg-s 1 sätestatud reisijaveolepinguga. Pooled vaidlevad selle üle, kas vedajaks lepingu kohaselt on kostja, kelle takso hageja oma Taxifay rakenduse kaudu tellis ja kelle logoga takso ka kohale sõitis või taksojuht, kes tegelikult tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana.
39.Hageja tugineb asjaolule, et sõlmis reisijaveolepingu just kostjaga, kelle nimel all kolmas isik teenust osutas. Hageja on välja toonud, et tal ei olnud tahet sõlmida
6(9)
reisijaveoleping FIE SG-ga, vaid ta tellis takso mobiilirakenduse Taxify kaudu taksofirmalt OÜ Amigo Takso. Taxify kaudu takso tellimisel ilmus nähtavale Amigo Takso logo ja kilomeetri hind, mitte FIE SG nimi. Seega võttis tellimuse vastu Amigo Takso logo ja hinnakirja kandev sõiduk, mida juhtis kolmas isik SG. Kuna hageja tellis Amigo Takso, soovis ta lepingut sõlmida just kostjaga, mitte taksojuhiga.
40.Maakohus luges tuvastatuks, et hageja ei saanud läbi Taxify mobiilirakenduse tellida teenust kostjalt, kuna kostja ei ole Taxify mobiilirakenduse kasutaja, selle rakenduse kasutajaks on registreeritud kolmas isik ning samuti on arvel märgitud vedajaks ja tasu saajaks kolmas isik. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei oma antud juhul tähtsust see, kes oli teenuse pakkujana registreeritud Taxify kasutajaks, kas kolmas isik või kostja, kuna kolmas isik pakkus oma teenust läbi Taxify rakenduse Amigo Taksona. Hageja ja kolmanda isiku väidetel valiti Taxify rakendusest just Amigo Takso, mille logo ja hinnakiri oli näha. Seda väidet pole kostja ümber lükanud. Kostja ega kolmas isik pole väitnud, et Taxify rakenduses oleks olnud näha, et selle taksoga osutab teenust FIE SG. Kostja poolt kohtule esitatud nn näidisarve (I kd, lk146), millele maakohus samuti tugines, ei ole ringkonnakohtu arvates lepingu sõlmimise asjaolude tuvastamisel üldse asjakohane tõend. Hagejale ei ole käesolevas asjas arvet esitatud, mistõttu näidisarve ei tõenda kuidagi lepingu sõlmimise asjaolusid ega hageja teadmist sellest, kellega ta lepingu sõlmis.
41.Maakohus märkis, et isegi kui eeldada, et hageja tahtis tellida Taxify mobiilirakendusest kostja teenust ning kohale tuli kolmanda isiku takso, siis kolmanda isiku taksosse istumisel aktsepteeris hageja teenuse osutamise kolmanda isiku poolt, kes pakkus hagejale teenuse osutamist ja hageja soovis seda. Maakohus leidis, et neil asjaoludel ei ole tõendatud TsÜS § 121 lg 2 eeldus, et kolmas isik osutas teenust ja sõlmis teenuse osutamise lepingu kostja nimel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt asjaoludega tuvastamisega. Antud juhul reklaamis kolmas isik end kui kostja nimel teenust pakkuv takso.
42.Kostja tugineb auto armatuurlauale paigaldatud teenindajakaardile (I kd, lk 144,145), millest hageja pidanuks aru saama, et vedajaks on taksojuht füüsilise isikuna, kes tegutseb oma nimel ja sõlmib oma nimel lepingu. Ühistranspordiseaduse § 54 lg 3 kohaselt tõendab teenindajakaart õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. Teenindajakaardist iseenesest ei nähtu, kes on vedaja. Sellest, et teenindajakaardil on märgitud ka taksoveoloa number, ei selgu, kellele taksoveoluba on väljastatud ja kes on vedaja. Teenindajakaardi taksos paiknemine ei näita seda, et teenust osutab FIE, vaid teenindajakaart peab olema nähtaval kohal igas taksos. Tallinna taksoveo eeskirja § 11 lg 1 p 1 kohaselt on taksojuht kohustatud panema takso armatuurlaua paremale poole nähtavale kohale taksojuhi teenindajakaardi.
43.Kolmas isik ei ole kohtule väitnud, et ta oleks mingilgi moel teavitanud klienti sellest, et ta osutab teenust oma nimel FIE-na ning auto küljele kirjutatud Amigo Takso ei tähenda kliendi jaoks midagi.
44.Tunnistajana ütlusi andnud hageja abikaasa SS sai samuti aru, et leping sõlmiti Amigo Taksoga. Tunnistaja ütles: „ Tellisime Amigo Takso. Taxify,’s oli kirjutatud, et Amigo Takso. Auto uksel oli logo Amigo Takso ja oli takso plafoon. Taksojuht ei informeerinud, et ta ei ole Amigo Takso töötaja ja on FIE. Mina sain aru, et kasutasin Amigo Taksot“ (I kd, lk 191).
45.TsÜS § 132 lg 1sätestab, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus-või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus-või kutsetegevusega.
7(9)
46.Maakohus leidis, et kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud kaubamärgi kasutusleping, mis andis kolmandale isikule üksnes õiguse kasutada Amigo Takso kaubamärki ning hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas kolmandat isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses.
47.Ringkonnakohtu arvates ei tee TsÜS § 132 lg 1 vahet, mis õiguslikul alusel isiku majandus-ja kutsetegevuses kasutamine toimub.
48.Kostja ja kolmas isik on sõlminud kaubamärgi kasutuslepinguks. Kaubamärgiks on äriühingu nimi Amigo Takso ja sisuks on see, et kostja lubas kolmandal isikul kasutada oma ärinime taksoveoteenuse osutamisel ja sai kolmandalt isikult selle eest igakuulist tasu. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et töölepinguga töötavaid taksojuhte neil ei ole ja dispetšer vahendab FIE-de tellimusi, kaubamärki kasutatakse turunduse eesmärgil. Seega seisnebki kostja kui registreeritud taksoteenust osutava äriühingu majandustegevus kaubamärgi müümises FIE-dele, keda ta kasutab enda nimel taksoteenuse osutamiseks. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et tõendatud ei ole, et kostja kasutab kolmandat isikut pidevalt oma majandustegevuses.
49.Kostja andis kolmandale isikule kaks kleebist, millele on kirjutatud Amigo Takso ja mida kolmas isik kohustus kasutama selliselt, et need kleebitakse sõiduki mõlema esiukse välispoole keskele. Seega möönis kostja, et kolmas isik vajab kostja ärinime selleks, et esineda Amigo Taksona ja kutsuda Amigo Takso nimel kliente lepingut sõlmima. Seega talus kostja seda, et kolmas isik konkludentselt sõlmib tema nimel klientidega taksoteenuse osutamise lepinguid. Taksoveoteenuse lepingu sõlmimisel on kliendi jaoks tähtsad eelkõige teenindaja usaldusväärsus ja hind. Hageja soovis lepingut sõlmida just kostjaga ja kostja hinnaga ning seda kolmas isik talle ka pakkus.
50.Lisaks kostja ärinime kasutamisele, kasutas kolmas isik ka kostja poolt kehtestatud hinnakirja. Kostja poolt esitatud näidisarvel on märgitud stardihinnaks 2 eurot, ootehinnaks 12 eurot/tunnis ning kilomeetri hinnaks 0,6 eurot, mis kattub kostja koduleheküljel (www.amigotakso.ee) oleva hinnakirjaga (I kd, lk 160). Kolmas isik kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, et kasutab Amigo Takso hinnakirja. Kolmas isik väitis, et tal on autol Amigo Takso plafoon peal ja seepärast kasutab ta Amigo Takso tariife.
51.Ringkonnakohtu arvates reguleerib antud olukorda TsÜS § 118 lg 2, mille kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talus selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud, samuti TsÜS § 121 lg 2, mille kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus-või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajaliku selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.
52.Eeltoodule tuginedes jõudis ringkonnakohus järeldusele, et hageja tugineb õiguspäraselt asjaolule, et on reisijaveolepingu sõlminud kostjaga ja esitas kahju hüvitamise nõude õige isiku vastu.
53.Sellest tulenevalt peab maakohus sisuliselt läbi vaatama ja lahendama lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude ning vajadusel ka alternatiivselt esitatud deliktilise kahju hüvitamise nõude.
54.Menetluskulud jaotab maakohus vastavalt asja sisulise läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
8(9)
Jõustunud Riigikohtu 21.12.2016 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 8. juuni 2016 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-157631 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.