Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Osaühingu PRO TRANSPORT hagi Allar Männametsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks ning Allar Männametsa vastuhagi Osaühingu PRO TRANSPORT vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise, puhkusehüvitise, töötasu ja viivise saamiseks. Trahvi määramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-5500
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Urmas Saksa määruskaebus Tarmo Pilve määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühingu PRO TRANSPORT seaduslik esindaja Urmas Saks, esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Hageja Osaühingu PRO TRANSPORT lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
Asja läbivaatamise kuupäev
23. mai 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-5500 ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Määruskaebused rahuldada.
3.Tagastada määruskaebustelt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu PRO TRANSPORT (hageja) ja Allar Männametsa (kostja) vaheline töövaidlus. Maakohus saatis 8. juulil 2015 hageja seaduslikule esindajale Urmas Saksale (seaduslik esindaja) kohtukutse 8. septembril 2015 toimuvale kohtuistungile, kohustades hageja seaduslikku esindajat
ilmuma kohtusse isiklikult. Hageja seaduslik esindaja kinnitas 28. augustil 2015, et sai kohtukutse kätte. 7. septembril 2015 kell 17.30 saatis hageja nimel hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv (lepinguline esindaja) kohtuistungi edasilükkamise taotluse, mille kohaselt pidi hageja seaduslik esindaja sõitma töö tõttu ootamatult välisriiki ning tal ei ole võimalik istungil isiklikult osaleda. Reisi ei olnud võimalik ära jätta ega edasi lükata.
2.Maakohus jättis 8. septembri 2015. a määrusega kohtuistungi edasilükkamise taotluse rahuldamata, kuna hageja taotluses ei ole märgitud usutavat mõjuvat põhjust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 352 lg 1 tähenduses. Määruse kohaselt ei olnud hageja seadusliku esindaja viibimine välisriigis ootamatu ega vahetult enne kohtuistungit ilmnenud takistus. Hageja seaduslikku esindajat oli teavitatud istungile ilmumata jätmise tagajärgedest, sh õigusest trahvida menetluse tahtliku takistamise eest. Taotluses ei ole kinnitust, et hageja lepinguline esindaja edastas selle TsMS §-s 337 ette nähtud korras kostja esindajale. Määruse kohaselt planeerib kohus selgitada istungil välja, kas hageja lepinguline esindaja saatis taotluse ka kostja esindajale, et kujundada seisukoht, kas on alust hageja esindajat trahvida, kuna sarnast rikkumist on vaidluses ka varem olnud ja maakohus on hageja esindajat hoiatanud.
3.Maakohtu 8. septembri 2015 istungil osalesid hageja lepinguline esindaja ja kostja koos enda lepingulise esindajaga ning esitasid kohtule kinnitamiseks kompromissi. Pooled leppisid mh kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale. Maakohus kinnitas 9. septembril 2015 poolte kompromissi. Hageja esitas 10. septembril 2015 maakohtu kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse põhjusel, et tema seaduslik esindaja ei saanud kohtuistungil sõlmitud kompromissi kohta arvamust avaldada ega rääkida kaasa poolte läbirääkimistel. Hageja lepinguline esindaja ei teadnud, et kompromiss ei vasta hageja seadusliku esindaja soovile. Maakohus jättis määruskaebuse 11. septembri 2015. a määrusega käiguta, kuna riigilõiv ei olnud tasutud, ning andis puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.
4.Maakohus määras 29. septembril 2015 hageja seaduslikule esindajale trahvi 3200 eurot ning lepingulisele esindajale trahvi 3200 eurot. Maakohus määras ka, et trahvi tasumisega viivitamise korral tuleb maksta trahvilt viivist. Määruse kohaselt tuleb hageja lepingulisele esindajale määrata trahv TsMS §-s 377 sätestatud kohustuse rikkumise eest, sest lepinguline esindaja ei edastanud kohtuistungi edasilükkamise taotlust kostja esindajale. Kohus oli hageja lepingulist esindajat korduvalt hoiatanud, et TsMS §-s 337 märgitud kohustuse rikkumise korral võib kohus esindajat trahvida. Vaatamata kohtu hoiatustele, ei täitnud hageja lepinguline esindaja oma kohustusi. Hageja seaduslikule esindajale tuleb määrata trahv kohtuistungile ilmumata jätmisest tingitud menetluse viibimise eest. Kohus oli kohustanud hageja seaduslikku esindajat ilmuma isiklikult
8.septembri 2015. a kohtuistungile, et arutada poolte kompromissi. Kohus oli juba varem selgitanud pooltele vajadust osaleda istungil isiklikult. Kuna hageja lepinguline esindaja ja seaduslik esindaja venitasid ja takistasid oma käitumisega
menetlust, on põhjendatud määrata rahatrahv maksimummääras (TsMS § 46 lg-d 1 ja 2 ning § 45 lgd 1 ja 4).
5.Hageja lepinguline esindaja esitas 12. oktoobril 2015 kaks määruskaebust. Hageja nimel esitatud määruskaebuses paluti tühistada hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahv ja viivis. Samuti palus hageja lepinguline esindaja tühistada talle endale määratud rahatrahvi ja viivise.
6.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. jaanuari 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus jättis hageja määruskaebuse läbi vaatamata ja hageja lepingulise esindaja määruskaebuse rahuldamata. Määruse kohaselt annab TsMS § 48 õiguse esitada trahvimääruse peale määruskaebuse isikule, keda trahviti. Hageja lepinguline esindaja on esitanud määruskaebuse hageja nimel, kellele maakohus trahvi ei määranud. TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lg-ga 1 ja TsMS §-ga 659 kohaselt võib kohus jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest määruskaebus ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kuna määrus puudutas hageja seadusliku esindaja õigusi ja huve, oli määruskaebuse esitamise õigus temal. Juriidilist isikut ei saa samastada juhatuse liikmega. Kuivõrd hageja ei saa puudust kõrvaldada, ei ole talle vaja anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles trahviti hageja lepingulist esindajat, kes rikkus TsMS §-s 337 sätestatud kohustust saata menetlusdokument kostja esindajale. TsMS §-s 337 ettenähtud kohustuse edastada dokumendid ja lisad teistele menetlusosalistele ja teavitada sellest kohut eesmärgiks on tagada asja kiire, tõhus, efektiivne ja võimalikult väikeste kuludega menetlemine (TsMS § 2). Seadusandja on pidanud TsMS §-s 337 sätestatud kohustust sedavõrd oluliseks, et nägi selle kohustuse täitmise tagamiseks ette rahatrahvi. Trahvi määramise eesmärk on üldpreventiivne, s.o tagada, et advokaat hoiduks edaspidi dokumentide edastamise kohustuse rikkumisest. Trahvi määramise eelduseks on kohustuse rikkumine, s.o menetlusdokumendi teise poole advokaadile edastamata ja kohtu teavitamata jätmine. Seadus ei näe ette, et kohustuse rikkumisega peavad kaasnema rasked tagajärjed või esinema muud raskendavad asjaolud. Mh ei eelda trahvi määramine, et menetlus ka tegelikult veniks ja oleks takistatud. TsMS § 337 kohaldamisel ei ole oluline, kas pooled sõlmisid hiljem kompromissi või vastaspoole esindaja sai taotluse kätte hiljem e-toimiku kaudu. Samuti ei eelda see säte korduvat rikkumist. Kuna hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaat, kes on professionaalne õigusteenuse osutaja kohtumenetluses, ei saa TsMS §-s 337 sätestatud kohustus tulla talle üllatusena või olla liiga koormav. Kuna TsMS § 337 on üldpreventiivse eesmärgiga, ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui määras hageja lepingulisele esindajale trahvi maksimumsuuruses. Määratud trahv peab olema vandeadvokaadist advokaadibüroo pidajale sellises suuruses, mis tagaks eesmärgi saavutamise,
st vandeadvokaat ei rikuks enam oma kohustust. Hageja lepinguline esindaja ei ole esitanud enda varalise seisundi kohta asjaolusid ega muid asjaolusid TsMS § 46 järgi, millest saaks järeldada, et väiksem rahatrahv oleks piisav, et muuta tema käitumist, või et trahvi suurus on ebaproportsionaalne. TsMS § 337 ei keela määrata TsMS § 46 alusel trahvi maksimumsuuruses. Hageja lepingulise esindaja trahvimisel ei ole oluline, et trahv määrati ka hageja seaduslikule esindajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohtu määruse peale esitasid määruskaebused hageja seaduslik esindaja ja lepinguline esindaja, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule või tühistada ka maakohtu määruse. Lisaks paluvad määruskaebuste esitajad määrata kindlaks menetluskulud, s.o mõlemalt kaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot ja hageja seadusliku esindaja lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Hageja seadusliku esindaja määruskaebuse kohaselt trahvis maakohus teda alusetult, sest kohus võis arutada asja ilma tema osavõtuta ja istungil osales hageja lepinguline esindaja. Hageja seaduslikul esindajal oli seadusest tulenev õigus taotleda istungi edasilükkamist mõjuval põhjusel. Hageja seadusliku esindaja puudumise tõttu menetlus ei viibinud. Trahvi suurus on ebaproportsionaalne rikkumise raskuse ja kestusega. Hageja lepingulise esindaja määruskaebuse järgi trahvis maakohus teda alusetult, sest ta ei saatnud istungi edasilükkamise taotlust kostja esindajale seetõttu, et kohtujurist oli peale taotluse saamist öelnud, et istung peab toimuma. Kuna esindaja sai aru, et kohus on taotluse lahendanud ja seda ei rahuldata, ei olnud taotluse kostja esindajale edastamine oluline. Hageja lepinguline esindaja ei kulutanud kohtu aega, sest sõlmis hageja nimel kostjaga kompromissi. Määratud rahatrahv on ebaproportsionaalne võrreldes esindaja rikkumisega, kuna trahvi eesmärk oleks saavutatav ka väiksema määraga. Kohtud ei ole trahvimäära kaalunud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Mõlemad määruskaebused tuleb rahuldada.
10.Maakohus määras 29. septembril 2015 rahatrahvi hageja seaduslikule esindajale ja hageja lepingulisele esindajale. Määruse kohaselt võib trahvi TsMS § 48 järgi vaidlustada isik, keda trahviti. Hageja lepinguline esindaja esitas 12. oktoobril 2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustas endale määratud rahatrahvi. Lisaks esitas hageja lepinguline esindaja samal kuupäeval sama määruse peale määruskaebuse hageja nimel, paludes tühistada hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahvi.
11.Põhjendamata on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, millega vaidlustati hageja seaduslikule esindajale määratud trahv, tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus on iseenesest õigesti märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lgga 1 ja §-ga 659 annab kohtule õiguse jätta määruskaebus läbi vaatamata, kui kaebus ei ole esitatud
hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui kaebusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Samas on ringkonnakohus ekslikult leidnud, et ta ei pidanud määruskaebuse esitajale andma tähtaega puuduse kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1). Arvestades TsMS §-s 48 sätestatut ja hageja nimel esitatud määruskaebuse sisu, pidi ringkonnakohtul tekkima kahtlus, et kaebus võib olla esitatud hageja nimel ekslikult. Kolleegium leiab, et sellises olukorras pidanuks ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-s 1 sätestatuga juhtima määruskaebuse allkirjastanud hageja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et määruskaebuse esitajaks on kaebuses märgitud hageja, ning paluma selgitada, kelle nimel on hageja lepinguline esindaja esitanud kaebuse, milles vaidlustatakse hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahv. Alles siis, kui hageja lepinguline esindaja ei oleks puudust kõrvaldanud, oleks ringkonnakohtul olnud õigus jätta see määruskaebus läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2).
12.Kuivõrd ringkonnakohus jättis hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahvi määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata, ei kontrollinud ringkonnakohus, kas maakohtu määrus on hageja seadusliku esindaja trahvimise osas seaduslik. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kohtuistungile ilmumata jätnud menetlusosalisele või tema seaduslikule esindajale trahvi määramist. TsMS § 45 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise esindajat, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist või jätnud korduvalt täitmata kohtu korralduse, trahvida või määrata talle aresti. Menetlusosalise ja tema seadusliku esindaja isiklikku kohalolekut kohtuistungil ning neile kohtuistungile ilmumata jätmise eest trahvi määramist reguleerib TsMS § 346. Kohus võib TsMS § 346 lg 1 esimese lause järgi kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kui menetlusosaline ei ilmu kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile, võib kohus teda kooskõlas TsMS § 346 lg-s 4 sätestatuga trahvida nagu mõjuva põhjuseta istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat (TsMS § 266 lg 1) või kohaldada sundtoomist. TsMS § 346 lg 5 esimese lause järgi ei kohaldata sama paragrahvi neljandas lõikes sätestatut, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul õigust trahvida kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalist, keda oli kohustatud isiklikult kohtusse ilmuma, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes saab selgitada asjaolusid ja teha avaldusi. Kolleegium rõhutab, et TsMS § 346 lg-d 4 ja 5 kohalduvad ka olukorras, kus kohtuistungile jätab ilmumata menetlusosalise seaduslik esindaja, keda on kohustatud TsMS § 346 lg 1 alusel isiklikult kohtuistungile ilmuma. Kolleegium järeldab TsMS § 45 lg 4, § 266 lg 1 ning § 346 lg-te 4 ja 5 koostoime järgi, et menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat, kes ei ilmu mõjuva põhjuseta isiklikult kohtuistungile vaatamata sellele, et kohus on teda selleks kohustanud, võib trahvida, kui see toob kaasa asja menetlemise venimise. Kohtul ei ole alust menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat trahvida,
kui on täidetud TsMS § 346 lg-s 5 sätestatud tingimus. Kui ringkonnakohus leiab asja uuel lahendamisel, et tal on võimalik hageja seaduslikule esindajale määratud rahatrahvi kohta esitatud määruskaebus läbi vaadata, peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas maakohtul oli alust hageja seaduslikku esindajat trahvida. Seejuures peab ringkonnakohus arvestama mh asjaoluga, et maakohtu määruse järgi kohustati hageja seaduslikku esindajat ilmuma kohtuistungile isiklikult, et arutada pooltega kompromissi sõlmimist. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ilmunud hageja seaduslik esindaja kohtuistungile, kuid sellel istungil osales hageja lepinguline esindaja, kes palus hageja nimel kinnitada kostjaga sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Toimikust (sh kohtuistungi protokollist) ei nähtu, et hageja lepinguline esindaja ei olnud kohtu arvates võimeline selgitama asjaolusid ega olnud volitatud tegema avaldusi, sh sõlmima kompromissi. Kuna maakohus kinnitas poolte kompromissi 9. septembri 2015. a määrusega, on maakohus ilmselt leidnud, et hageja lepinguline esindaja vastas TsMS § 346 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Seega ei saanud hageja seadusliku esindaja kohtuistungile ilmumata jätmine asja lahendamist takistada. Kui ringkonnakohus jõuab asja uuel lahendamisel järeldusele, et maakohtul oli õigus hageja seaduslikku esindajat trahvida, peab ringkonnakohus kontrollima ka seda, kas maakohus määras trahvi suuruse kooskõlas TsMS § 46 lg-s 1 sätestatuga (vt määruse p 14).
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et TsMS § 337, mis sätestab menetlusosalist esindava advokaadi kohustuse edastada menetlusdokumendid teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teatada sellest kohtule ning kohtu õiguse seda kohustust rikkunud advokaati trahvida, on preventiivse eesmärgiga. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et kohus võib selle sätte alusel määrata advokaadile rahatrahvi sõltumata sellest, kas dokumentide edastamata jätmise või kohtu teavitamata jätmise tõttu menetlus viibis või oli muul viisil takistatud. TsMS § 337 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et menetlusosalist esindav advokaat on rikkunud dokumentide edastamise või kohtu teavitamise kohustust. Hageja lepinguline esindaja ei ole väitnud, et ta ei rikkunud TsMS §-s 337 ettenähtud kohustusi. Määruskaebuse kohaselt ei edastanud ta kostja advokaadile kohtuistungi edasilükkamise 7. septembri 2015. a taotlust, kuna tema arvates oli kohus selle taotluse jätnud rahuldamata. Kuna hageja esitas kohtuistungi edasilükkamise taotluse
7.septembril 2015 pärast kohtu tööpäeva lõppu, oli maakohtul võimalik jätta hageja taotlus rahuldamata alles järgmisel tööpäeval, s.o 8. septembril 2015. TsMS § 337 ei vabasta advokaati dokumentide edastamise kohustusest ega näe ette advokaadi õigust edastada vastaspoole advokaadile taotlus pärast seda, kui kohus on selle lahendanud. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb kohtule esitatavad taotlused ja muud dokumendid edastada vastaspoole advokaadile ja sellest kohut teavitada dokumendi kohtule esitamisega samal ajal või viivitamatult pärast seda. Seega on õige ringkonnakohtu järeldus, et maakohtul oli õigus hageja lepingulist esindajat trahvida sõltumata sellest, et istung toimus tema osavõtul ja kohus kinnitas poolte kompromissi ning kostja advokaat sai kohtuistungi edasilükkamise taotluse kätte hiljem e-toimiku kaudu.
14.Ringkonnakohus leidis, et maakohus on TsMS § 46 lg-t 1 õigesti kohaldanud ega ole hageja
lepingulisele esindajale rahatrahvi määrates diskretsiooni piire ületanud. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. TsMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kohtul on TsMS-s sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 euro ulatuses, kui TsMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Selle normi kohaselt on trahvi määramise eelduseks TsMS sättes sisalduv kohtule antud õigus isikut trahvida (Riigikohtu 25. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-09, p 12). TsMS § 46 lg 1 teise lause järgi arvestab kohus trahvi suurust määrates isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Eelnevast tuleneb, et olukorras, kus kohtul on õigus isikut TsMS kohaselt trahvida, peab kohus trahvi suurust määrates arvestama trahvitava isiku varalise seisundi ja muude asjaoludega. Seadusest ei tulene, et juhul, kui kohtul on õigus trahvida menetlusosalise esindajat (nt TsMS § 337 või § 346 lg 4 järgi), ei peab kohus TsMS § 46 lg 1 teises lauses sätestatud asjaoludega arvestama. Maakohtu määruse kohaselt on põhjendatud määrata hageja lepingulisele esindajale rahatrahv TsMS § 46 lg 1 esimeses lauses sätestatud maksimummääras ainuüksi seetõttu, et ta venitab ja takistab menetlust oma käitumisega (TsMS §-s 337 ettenähtud kohustuste rikkumisega). Maakohus ei ole trahvi suuruse määramisel hageja lepingulise esindaja varalise seisundi ja muude asjaoludega arvestanud. Ka ringkonnakohus ei ole hageja lepingulisele esindajale määratud rahatrahvi suurust kaalunud kooskõlas TsMS § 46 lg 1 teises lauses sätestatuga. Asjaolud, et lepinguline esindaja ei ole esitanud andmeid oma varalise seisundi kohta ega näidanud, et trahvi preventiivne eesmärk oleks saavutatav väiksema trahviga, ei anna kohtule õigust jätta määratud trahvi suuruse põhjendamisel TsMS § 46 lg 1 teises lauses nimetatud asjaoludega arvestamata. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus TsMS § 46 lg 1 teises lauses ettenähtud asjaolusid arvestades kaaluma, kas hageja lepingulist esindajat on põhjendatud trahvida TsMS § 46 lg 1 esimeses lauses sätestatud maksimummääras.
15.Hageja esindajad on palunud määrata kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud, sh hageja seadusliku esindaja õigusabikulu ja määruskaebustelt tasutud kautsjon. Kolleegium selgitab, et TsMS § 173 lg 1 ning § 174 lg-te 2 ja 4 järgi märgitakse poolte menetluskulude jaotus ja määratakse menetluskulude suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast nende lahendite jõustumist tehtavas määruses. TsMS ei näe ette menetluskulude jaotamist ja kindlaksmääramist trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise korral. Kuna hageja esindajate trahvimise ja selle peale esitatud kaebuste lahendamine ei puuduta kostjat, ei saa hageja seadusliku esindaja võimalikke õigusabikulusid jätta tema kanda. Samuti puudub alus nõuda nende hüvitamist riigilt, mistõttu jäävad need kulud hageja seadusliku esindaja enda kanda (Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p 14). Määruskaebuste rahuldamise tõttu tuleb mõlemalt kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb kaebuses märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Kuna määruskaebustes ei ole märgitud,
kellele ja millisele kontole kautsjon tagastada, peavad kaebuste esitajad Riigikohtule teatama, kellele ja millisele pangakontole kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.