Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

teinud kõik endast oleneva, hoidmaks korras korteriomandit ja vältimaks mistahes kahjulikku mõju teistele korteriomanikele. KOS §11 lg-st 3 tulenevalt puudub kostjal ka seadusest tulenev vastutus. Kostja on seisukohal, et tegemist on õnnetusjuhtumiga, millest tingitud kahju katmise kohustus ongi kindlustusandjal. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, samuti ei ole kirjeldatud, millistest komponentidest täpselt koosnes kahju ning kuidas toimus ettevõtja valimine kahjustuste likvideerimiseks. Kostja hinnangul pidanuks hageja täiendavalt uurima tõendeid kahju täpse suuruse kohta. Hageja on vähendanud oma nõuet 1086,28 euro võrra. Vähendamist on hageja põhjendanud sellega, et kostja oli kahju tekkimise hetkel samuti korteriühistu liige ja teadaolevalt ei olnud tal sõlmitud korterile kindlustuslepingut. Kostja jaoks on tegemist hageja poolt kummalise nõude vähendamisega ning see ei ole kostja hinnangul ka selliselt põhjendatav. Kostja arvates viitab hageja poolne nõudesumma põhistamata muutmine selgesti asjaolule, et hageja ei ole ka ise oma nõudes kindel. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused

TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt lasub hagejal tõendamiskoormus kahjunõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. KOS § 11 lg 1 p-i 1 järgi on kostjal kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et just kostja tegevuse tagajärjel tekkis korteris tulekahju või et kostja tegevusetus oleks sellise tagajärje kaasa toonud. Kohtule esitatud Päästeameti 18.06.2014 õiendist nr 7.2-4.4/6583 nähtub, et kostja korteris tekkis tulekahju kõige tõenäolisemalt magamistoa laual olnud televiisorist, kuid Päästeamet nendib, et kellegi süülist käitumist, mis oleks olnud põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega, Päästeamet tuvastanud pole (tl 5). Seega kinnitab ka Päästeameti seisukoht seda, et kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu pole antud juhul tulekahju tekkinud. Järelikult pole kostja rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust ning seega on vastutuse tekkimise eeldused täitmata. Eeltoodu välistab hagi rahuldamise. Kuivõrd vastutuse eeldused pole täidetud, puudub vajadus anda hinnangut kostja esitatud väidetele seoses tekkinud kahju suurusega. Apellatsioonkaebus

KOS §-de 10, 11 lg 1 ja AÕS § 72 lg 5 sätete mõtteks ei ole, et kortermajas tuleb vastastikku taluda tulekahjusid, veeavariisid jm kahjude tekitamist omandile ja tervisele. Päästeameti arvamus isiku süüst või selle puudumisest on õiguslik hinnang, mis ei ole kohtule siduv. KOS § 11 lg 1 p 1 hoidumiskohustuse rikkumise eest vastutab kostja sõltumata oma süüst (Riigikohtu 13.02.2013 otsus nr 3-2-1-186-12, p 11). Õigushüved, mille kahjustamise eest peab isik seaduse järgi kõiki teisi isikuid kaitsma (eelkõige VÕS § 1045), peavad olema kaitstud sõltumata lepingu või seadusest tuleneva võlasuhte olemasolust. Korteriomandi seaduse üldine eesmärk ei ole elementaarsete õigushüvede nagu omand kaitstust ja kortermajas elavate isikute vastutust vähendada. Asjaga seotud riske peab kandma isik, kes asja valitseb ja selle hüvesid tarbib. Hageja on seisukohal, et korteriomandi puhul saab eristada kahte erinevat kaitsetaset: esiteks on saab eristada üldist kaitsetaset, mis tuleb igaühe suhtes deliktiõigusest (VÕS § 1045), teiseks on kõrgendatud kaitsetase kohustuse rikkumise eest KOS-i § 11 alusel, mis kehtib ainult teiste korteriomanike suhtes. Maakohus ei ole otsuses arvestanud eelnimetatud esimest kaitsetaset. Hageja arvates on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatud põhimõttest omandi igasugune rikkumine õigusvastane. Kahju tekitamisest hoidumise kohustus ja vastav riisiko oli kostjal, kelle korterist sai tulekahju alguse ja kahjustas korteriomanike kaasomandit. Vastustaja seisukoht

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata. Kostja eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostja oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks tulekahju, siis poleks kahjulik tagajärg tekkinud. Korteriomanikul on üldine kohustus tagada, et korter oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju, hõlmab mh kohustust kontrollida perioodiliselt elamu elektrisüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks (vt Riigikohtu 21.01.2015 otsus nr 3-2-1-107-15, p 14; Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-2-1-116-11, p 23). Kui korteriomanik jätab oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (vt ka Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-2-1-107-15, p 14; Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 48). Seega isegi juhul, kui tulekahju oleks põhjustanud nt elektrisüsteemi rike või muu taoline asjaolu, ei välista see iseenesest kostja vastu esitatud nõude rahuldamist. Küsimus on aga selles, kas kostjale KOS § 11 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse rikkumine oli vabandatav. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 13; Riigikohtu 18.01.2013 otsus nr 3-2-1-173-12, p 16). Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu (st ei toonud esile asjaolusid, et tulekahju ei olnud välditav). Seetõttu ei vabane kostja vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-12913 p 33). KOS § 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü (Riigikohtu 13.02.2013 otsus nr 3-2-1-186-12, p 11). Seetõttu on asjakohatu maakohtu otsuse põhjendus, et Päästeamet on nentinud, et ei ole tuvastanud kellegi süülist käitumist, mis oleks olnud põhjuslikus seoses tulekahju tekkimisega. Päästeameti õiendist ei saa järeldada, et kostja ei ole rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastutuse eeldused täidetud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on hüvitanud tulekahjujärgsete taastustööde maksumuse. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna hageja on hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 10 086,28 eurot, läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle. Hageja on palunud kostjalt hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 9 000 eurot. Kostja on kahju suuruse osas väitnud, et hageja ei ole kirjeldanud, millistest komponentidest kahju täpselt koosnes ning kuidas toimus ettevõtja valimine kahjustuste likvideerimiseks. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei ole välja selgitanud kahju täpset suurust. Kostja arvates viitab nõude vähendamine sellele, et hageja ei ole ka ise oma nõudes kindel. Kolleegiumi arvates on kostja vastuväited asjakohatud ja paljasõnalised. Kostja ei ole tõendanud, et kahjustused olid tegelikult väiksemad või et kahjustusi oleks saanud kõrvaldada väiksemate kuludega. Kostja ei ole viidanud, et mõni teine ettevõte oleks teinud sama töö

väiksemate kuludega. Lisaks ringkonnakohus märgib, et hüvitistaotlusest nähtuvalt oli kahju suuruse esialgne hinnang 12 008,94 eurot (tl 5 pöördel). Kahju täpne suurus (10 086,28 eurot, seega väiksem kui kahju suurus esialgses hinnangus) nähtubki AS-i EBC EHITUS teostatud tööde aktis (tl 9), mille alusel on hageja teinud kindlustushüvitise väljamakse. Aktist nähtub tulekahjujärgsete tööde nimekiri. Asjaolust, et hageja on piiranud oma nõuet kostja vastu 9 000 euroga, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada ebaselgust kahju suuruses. Hagejal on oma nõude suuruse kujundamise õigus. Ringkonnakohus märgib, et üheks nõude väiksemas ulatuses esitamise põhjuseks võib olla ka näiteks riigilõivu suurus. Seega igal juhul ei saa hagejale ette heita oma õiguste realiseerimist (st nõude esitamist) väiksemas ulatuses, kui hagejal oleks tegelikult õigus nõuda. Kokkuvõttes saab hageja nõutud kahju hüvitist 9 000 eurot lugeda põhjendatuks. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 muuta ka menetluskulude jaotus. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb maakohtu menetlusega seonduvad menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega kostja kanda. Seega tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Kuna maakohus ei ole hageja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei määra menetluskulusid kindlaks ka ringkonnakohus, ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lg -s 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.