2-15-5904 VT hagi Korteriühistu Pirita tee 26F vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 05.01.2016 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
VT apellatsioonkaebus 7992 eurot 93 senti
nende Hageja VT (ik XXXXXXXXXX), volitatud esindaja VT Kostja Korteriühistu Pirita tee 26F (rk 80209429), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi Rainer Ratnik Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik I KS (ik
XXXXXXXXXX)
Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik II RD (ik
XXXXXXXXXX)
Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik III AV (ik
XXXXXXXXXXX)
Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik IV JT (ik
XXXXXXXXXX)
Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik V Osaühing MAKET KINNISVARA (rk 10846131), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merilin Valdmaa Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik VI ERGO Insurance SE (rk 10017013), esindaja Vaho Vahkal Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 05.01.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud VT kanda.
3.Mõista VT-lt Korteriühistu Pirita tee 26F kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 276 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta
viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulusid välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Mõista VT-lt Osaühingu MAKET KINNISVARA kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 240 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb maksta viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates menetluskulusid välja mõistva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue
1.18.04.2015 esitas VT (hageja) maakohtule hagi Korteriühistu Pirita tee 26F (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 02.08.2014 Tallinnas Pirita tee 26F tulekahju, mis sai alguse elektrikaabelduse šahtis olevast elektripaigaldise rikkest, kuid tulekahju tekitanud rikke põhjus ei ole teada ja konkreetset elektripaigaldist, mis tulekahju põhjustas, ei õnnestunud tuvastada. Kostja vastutas hagejale tekkinud kahju eest. Hagejale kuuluv korter nr 74 sai põlengu käigus suitsu- ja tahmakahjustusi. Hageja nõudis kostjalt kahjustuste kõrvaldamiseks kantud kulude hüvitamist. Hageja esitas nõude korteriühistu vastu, kuna kostja on elektrikaabelduse šahti haldaja ja peab tagama selle korrashoiu. Kahju tekkis korteriühistu kohustuse rikkumise tõttu. Korteriühistu poolt rakendatav hoolsus ei olnud piisav. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tulekahju sai alguse elektrikaabelduse šahtis olevatest elektripaigaldistest, mis kuulusid mitmele erinevale ettevõttele. Kostja ei vastuta teiste ettevõtete seadmete eest, tegemist on väljaspool kostja mõjupiire olevate seadmetega. Tõendanud oli, et kostja täitis hoolsuskohustust korrektselt. Kostja ja kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku V Osaühingu MAKET KINNISVARA (kolmas isik V) vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustus kolmas isik V teostama korteriühistule kuuluvate elektripaigaldiste korrashoidu. Kostja täitis väga selgelt käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele. Kõigi tehnosüsteemide hoolduseks on alati sõlmitud lepingud pädevate hooldusfirmadega, teostatud nõuetekohased kontrollid (sh elektrisüsteemi kontrollmõõtmised, päästeameti tuleohutuskontrollid). Hageja ei toonud välja, mis kohustuse kostja konkreetselt täitmata jättis. Isegi kui kahju sai alguse korteriomanike kaasomandis olevast elektripaigaldisest, ei vastuta kostja ainuisikuliselt, vaid kostja vastutaks kahju eest korteriomanikega solidaarvõlgnikena.
Kolmandate isikute seisukohad
3.Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik I KS (kolmas isik I) leidis, et hageja nõue oli põhjendamata, alusetu ja esitatud vale isiku vastu. Kolmas isik I on korteriühistu juhatuse kauaaegne liige. Korteriühistul on hoolduslepingud pädevate ettevõtetega kõigi tehnosüsteemide (sh elektrisüsteemi) hoolduseks. Ettevõtete tegevust on pidevalt jälgitud, täidetud on seadusest tulenevaid kontrollnõudeid, päästeamet käib iga-aastaselt hoonet kontrollimas ja ei ole rikkumisi tuvastanud. 2012 kontrollmõõtmised näitasid, et kõik elektripaigaldised olid nõuetekohased. Korteriühistu täitis ilmselgelt mõistliku hoolsuskohustuse nõudeid ja tulekahju võis puhkeda ainult mõnest aktiivseadmest. Korteriühistul šahtis aktiivseadmeid ei olnud. Hageja oleks pidanud korteri kindlustama. Korteriühistu liikmed leppisid kokku, et tulekahju kulud kannab igaüks ise. Hageja ainukesena esitas kahjunõude korteriühistu vastu.
4.Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik II RD (kolmas isik II) leidis, et tulekahju põhjuseks oli elektrikaabelduse šahtis olev elektripaigaldis, mis kuulus kellelegi kolmandale isikule. Hagi esitati vale isiku vastu. Puudusid tõendid, ja neid ei esitanud ka hageja, mis kinnitaks, et korteriühistu oleks mingil ajahetkel hooldanud, vallanud või tellinud paigalduse kaabeltelevisiooni, interneti jms teenuste tarbimist võimaldavatele elektriseadeldistele. Hagi on ebaõiglane korteriomanike ja korteriühistu suhtes, kes on kindlustanud oma korteri, tasunud selle eest ja kelle arvelt soovib hageja hüvitist.
5.Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik III AV (kolmas isik III) arvates esitati hagi vale isiku vastu. Tulekahju ei põhjustanud korteriühistu, vaid elektripaigaldis, mis kuulus kellelegi kolmandale isikule. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, millisest konkreetsest elektripaigaldisest tulekahju alguse sai, kes selle paigaldada lasi ja kes seda elektripaigaldist hooldas. Samuti ei esitanud hageja ühtegi tõendit, et korteriühistu hooldaks või valdaks või oleks tellinud paigalduse nendele kaabeltelevisiooni, internetiteenuse jms teenuste tarbimist võimaldavatele elektripaigaldistele, mis olid paigutatud nende teenuseosutajate poolt erinevate korteriomanike tellimusel. Arusaamatu oli kahju suurus ja selle seos tulekahjuga. Kolmas isik III palus VÕS § 140 lg 1 alusel väljamõistetavat summat vähendada vähemalt 50%, kuna enamusel kahju saanud korteriomanikel oli sõlmitud kindlustuslepingud. Kolmas isik III on kolme alaealise lapse ema ja sellise nõude esitamine kõigi teiste korteriomanike suhtes oli äärmiselt ebaõiglane.
6.Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik IV JT (kolmas isik IV) vaidles hagile vastu.
7.Kolmas isik V leidis, et hagi oli alusetu, tõendamata ja tuli jätta rahuldamata. Hageja ei esitanud tõendeid tulekahju tekkepõhjuste kohta. Hageja ei tõendanud korteriühistu poolt kohustuste rikkumist. Kolmas isik V ei osuta hõikehõlmavat haldus- ja hooldusteenust, vaid üksnes elektrisüsteemi ning valgustusseadmete ja rikkevoolukaitselülitite hooldust. Kuna korteriühistus ei ole kohustust tagada korteriomanike paigaldada lastud nõrkvooluseadmete hooldust, ei ole seda teenust ka kolmandalt isikult V tellitud. Hageja kahju ei tõendatud ja nõue oli ebamõistlikult suur. Esitamata olid tõendid, et hageja korter üldse sai tulekahju- ja suitsukahjustusi ning hageja ei tõendanud, et tema poolt väidetavalt kantud kulude puhul oli tegemist vajalike ja mõistlike kuludega.
8.Kostja poolel iseseisva nõudeta kolmas isik VI ERGO Insurance SE (kolmas isik VI) toetas kostja seisukohti ja taotles samuti hagi rahuldamata jätmist. Maakohtu otsus
9.Maakohus jättis 05.01.2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostja ja kolmanda isiku V menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistes hagejalt välja menetluskulud kostja kasuks 987 eurot 48 senti ja kolmanda isiku V kasuks 530 eurot. Kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõue esitati korteriühistu vastu ja hageja on selle korteriühistu liige. Hageja pidi tõendama, et kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kostja pidi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Asjas leidis tuvastamist, et tulekahju põhjustanud elektripaigaldist ei õnnestunud tuvastada. Samuti ei olnud teada, mis põhjustas tulekahju tekitanud rikke. Kostja väitel paiknesid elektrikaabelduse šahtis mitmete ettevõtete elektripaigaldised, nt AS Starman, AS Eesti Telekom, Aktsiaselts Telset. Kostja väitis, et elektrikaabelduse šahtis asuvad elektripaigaldised ei kuulunud korteriomandite omanike kaasomandisse ja olid seega väljaspool kostja mõjupiire. Hageja ei tõendanud, milline elektripaigaldis ja mis põhjusel tekitas tulekahju. Asjas omas tähtsust, kas elektrikaabelduse šahtis asuvaid elektripaigaldisi saab lugeda korteriomanike kaasomandis olevateks. Riigikohtu praktika kohaselt on korteriomandite omanike kaasomandis ka korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-155-14, p 12; nr 3-2-1-144-08, p 13; 3-2-1129-13, p-d 45 ja 48). Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et tulekahju sai alguse elektripaigaldisest, mis kuuluks korteriomanike kaasomandisse. Kostja ei rikkunud kohustust sellega, et lubas paigaldada korteriomanikel elektrikaabelduse šahti erinevaid elektripaigaldisi. Hageja ei tõendanud, et kostja on hooldanud, vallanud või tellinud paigalduse kaabeltelevisiooni, interneti jms teenuste tarbimist võimaldavatele elektrikaabelduse šahti paigaldatud elektripaigaldistele. Samuti ei saanud nõustuda hageja seisukohaga, et kuna elektrikaabelduse šaht iseenesest on korteriomanike kaasomandis, siis see tekitas kostja vastutuse. Vaidlus puudus, et elektrikaabelduse šaht ei tekitanud tulekahju, vaid selles olev elektripaigaldis. Välistatud ei ole, et elektrikaabelduse šahtis asusid ka elektrikaablid, millega varustati kortereid elektrienergiaga. Korterelamu elektrisüsteem on üldjuhul korteriomanike kaasomandis (KOS § 1 lg 2). Samas hageja ei tõendanud, et tulekahju tekkepõhjuseks olid elektrikaabelduse šahtis asuvad elektrikaablid. Päästeameti andmetel sai tulekahju alguse oletatavalt rikkest elektripaigaldises. Isegi kui eeldada, et tulekahju tekkis paigaldisest või seadmest, mis kuulus korteriomanike kaasomandisse, siis hageja ei tõendanud kostjapoolset kohustuse rikkumist. Hageja ei toonud välja ega tõendanud, et kostja jättis tulekahju tekitanud kaasomandi esemele parandustööd tegemata või vajalikud kontrollid teostamata. Ainuüksi tulekahju tekkimine kaasomandi esemest ei tekitanud kostja vastutust. Hageja pidi välja tooma ja tõendama kostjapoolse kohustuse rikkumise. Kostja hoidis kaasomandi eset korrapäraselt korras. Tuvastamist ei leidnud kostja tegevust või tegevusetust, mida saaks kostjale tulekahju tekkimise põhjusena ette heita. Kostjal oli sõlmitud kolmanda isikuga V leping elektripaigaldise korrashoiu kohta vastavalt käidukavale. Kolmas isik I selgitas, et kostja on sõlminud hoolduslepingud pädevate firmadega kõigi tehnosüsteemide (sh elektrisüsteemi) hoolduseks ja täidetud on seadusest tulenevad kontrollnõuded (nt kontrollmõõdistamised, Päästeameti ülevaatused). Hagejal tuli
tõendada kostja kohustuse rikkumist, mis sai olla tulekahju tekkepõhjuseks. Tõendamata oli, et kostja jättis kaasomandieseme korrashoiu kohustuse täitmata. Kuna kostja kohustust ei rikkunud, ei käsitlenud kohus teisi kahju hüvitamise elemente. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäid maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks olid kahe lepingulise esindaja kulud 2190 eurot 39 senti (k/m-ga). Kolmanda isiku V menetluskuludeks oli lepingulise esindaja kulud 1479 eurot 83 senti (k/m-ta). Teistel kolmandatel isikutel menetluskulud puudusid. Kõik kostja ja kolmanda isiku V poolt maakohtus kantud kuludest ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Arvestades asja olemust (tegemist ei ole keskmisest keerukama õigusvaidlusega), oli põhjendatud lugeda kostjale ja kolmandale isikule V osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 120 eurot (k/m-ta) ja vastavalt sellele vähendada menetluskulusid. Kohtu hinnangul olid kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (6 h 55 min, sh 5 h 30 min x 120 eurot/h ja 1 h 25 min x 115 eurot/h) 987 eurot 48 senti (sh k/m 164 eurot 58 senti). Iseseisva nõudeta kolmanda isiku vajalikud ja põhjendatud menetluskulud olid (4 h 25 min x 120 eurot/h) 530 eurot. Apellatsioonkaebus
10.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Juhul kui ringkonnakohus ei pea uue otsuse tegemist võimalikuks, saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi. Hageja nõuab kostjalt elektrikaabelduse šahtist alguse saanud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Kuna korterelamu ühiseks kasutamiseks vajalik elektrikaabelduse šaht kuulub KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 tulenevalt korteriomanike kaasomandisse, on kostjal KOS § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada selle korrashoid ja tagada, et elektrikaabelduse šahti paigaldatud elektripaigaldised ei ohustaks ega kahjustaks korteriomanike vara. Kuna tulekahju sai alguse elektrikaabelduse šahtist, on kostja nimetatud kohustust rikkunud ja vastutab KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest. Kostja vastutuse aluseks on tema tegevusetus, sh elektrikaabelduse šahtis asuvate elektripaigaldiste korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine. Kuna elektrikaabelduse šahtis tekkis tulekahju, siis järelikult ei olnud elektrikaabelduse šahti hooldus piisav selleks, et tulekahjut ära hoida. Asjaolu, et kostja sõlmis kolmanda isikuga V elektripaigaldise korrashoiu kohta lepingu, ei vabasta kostjat vastutusest hagejale tekkinud kahju eest. Kuna kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, vastutab kostja hagejale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest. Hageja põhistas kahju tekkimist ja kahju suurust. Vastused apellatsioonkaebusele
11.Kolmandad isikud I, II ja III vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta maakohtu otsus muutmata.
12.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kolmas isik V palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle selle üle, et 02.08.2014 toimus Tallinnas Pirita tee 26F korterimajas tulekahju, mis sai alguse elektrikaabelduse šahtis oletatavalt rikkest elektripaigaldises. Samuti ei ole vaidluse all, et Pirita tee 26F kortermajas asub hagejale kuuluv korteriomand ning korterimajas on moodustatud korteriühistu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja vastutas elektrikaabelduse šahtist alguse saanud tulekahju tagajärgede eest ja kas kostjale tekkis kahju. Maakohus asus õigesti seisukohale, et asjas ei leidnud tõendamist, et tulekahju sai alguse elektripaigaldisest, mis kuulus korteriomanike kaasomandisse. Vaidlus puudub selles, et Pirita tee 26F kortermaja elektrikaabelduse šahtis asuvad mh kolmandatele isikutele kuuluvad elektripaigaldised. Tõendatud on, et tulekahju põhjustanud elektripaigaldist ei õnnestunud tuvastada ning et teada ei ole, mis põhjustas tulekahju tekitanud rikke (I kd, tl 9). Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Asjaolu, et tulekahju sai alguse elektrikaabelduse šahtist, ei tähenda, et kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest kaasomandisse mittekuuluvate paigaldiste osas. Korteriühistu ei vastuta elektripaigaldise eest, mis kaasomandisse ei kuulu, isegi kui need on paigutatud kaasomandisse kuuluvasse elektrišahti. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et kostja vastutuse aluseks on tema tegevusetus, sh elektrikaabelduse šahtis asuvate elektripaigaldiste korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine. Kostja on sõlminud hoolduslepingud elektrisüsteemi hooldamiseks (I kd, tl 48-53, 127) ning on teostanud nõuetekohased kontrollid. Maakohus selgitas hagejale tema kohustust tõendada kostja kohustuse rikkumist, mis sai olla tulekahju tekkepõhjuseks (I kd, tl 160). Hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis kaasomandieseme korrashoiu kohustuse täitmata. Eespool toodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et tuli sai alguse kaasomandisse kuuluvast elektripaigaldisest, mistõttu ei ole hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Eespool käsitlemata kaebuse väited kordavad maakohtus esitatud seisukohti, millele on maakohus kolleegiumi arvates asjakohases ulatuses vastanud ja ringkonnakohus maakohtu põhjenduste kordamist vajalikuks ei pea.
Menetluskulud
15.Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmisega ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1, § 167 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli tema lepingulise esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise, vastuse koostamise, 09.03.2016 kohtukirjaga ja kolmandate isikute seisukohtadega tutvumise ajakulu 4 h 54 min, rahaliselt 563 eurot 50 senti (4,9 x 115, mille lisandub k/m). Kuivõrd kostja ei ole käibemaksukohustuslane, palub kostja menetluskuluna välja mõista 676 eurot 20 senti (k/m-ga). Kostja palub märkida lahendis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kolmas isik V esitas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oli kolmanda isiku V lepingulise esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu 2 h 30 min, rahaliselt 325 eurot (2,5 x 130, k/m-ta). Kuna kolmas isik V on käibemaksukohustuslane, taotleb ta menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kolmas isik V palub märkida lahendis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kolmanda isiku V menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kostja ja kolmanda isiku V lepingulise esindaja kulud apellatsioonimenetluses on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades asja olemust on praeguses asjas põhjendatud lugeda menetlusosalisele (kostjale) osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks maksimaalselt 120 eurot (k/m-ta) ja vastavalt sellele tuleb vähendada menetluskulusid. Kolmanda isiku V esindaja tunnitasu 115 eurot ilma k/m-ta ei ole ülemäära kõrge. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud ja vajalik kostja esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise õigusabikulu taotletud määras (4 h 9 min) ning kolmanda isiku V esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise õigusabikulu taotletud määras (2 h 30 min), kuivõrd hageja apellatsioonkaebuse sisuline osa on ca 0,5 lk ja selles ei ole esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid. Kostja ja kolmanda isiku V vastused kaebusele kordavad suures mahus juba varasemalt menetluses väljatoodut. Kolleegium leiab, et kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele, sellele vastuse koostamisele, 09.03.2016 kohtukirjaga ja kolmandate isikute seisukohtadega tutvumisele on kokku 2 h ning kolmanda isiku V põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele on 2 h. Arvestades eeltoodut on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 276 eurot (2 x 115, millele lisandub k/m) ning kolmanda isiku V põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 240 eurot (2 x 120). Vastavalt kostja ja kolmanda isiku V taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja ja kolmanda isiku V kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.