2-16-101659/9 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja -

Kostjal E T’il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded OÜ Rakvere Elamuhooldus esitas 28.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.03.2016 hagi E T vastu üüri-, kommunaal- ja remonditeenuste võlgnevuse nõudes. Seoses puuduste kõrvaldamisega esitas hageja 30.03.2016 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid Rakvere Elamuhooldus OÜ ja kostja E T 17.07.2014 eluruumi üürilepingu (edaspidi Leping), eluruumi xxxx kasutamiseks üheks aastaks. Hageja andis kostjale eluruumi kasutada alates 17.07.2014 vastavalt Lepingu punktile 3.1. Eluruum xxxx kuulub hagejale. Lepingu p 4.2. kohaselt kohustus kostja tasuma üüri 100 eurot kuus. Lisaks kohustus kostja tasuma Lepingu p. 4.3. kõigi tema poolt tarbitud teenuste eest (vesi, elekter, kanalisatsioon, prügivedu). Kostja kohustus lepingu punkt 4.3. alusel tasuma üüri ja kõrvalkulud Üürileandja poolt esitatud arvete alusel arvel näidatud tähtajaks kas pangaülekandega või Üürileandja kassasse kord kuus. Lepingu punkt 5.4. alusel kohustus kostja tasuma maksekohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,15% päevas õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 4.6. kohaselt on üürnik kohustatud hoidma eluruumi korras nii, et selle väärtus ei väheneks ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mille tulemusena võib eluruumi ja sellega kaasnevate pindade (koridor, samas majas teised korterid, jne) väärtus ja seisukord väheneda/halveneda ja kandma endise väärtuse/seisukorra taastamise või selle vähenemise/taastamisega seotud kulutused. Kostjale osutati vee- ja kanalisatsiooniteenust, vahendati elektrit, osutati hooldus-ja haldusteenust. Kostja suhtes arvestati üüri vastavalt Lepingule, esitati arved vee ja kanalisatsiooniteenuse, prügiveo ning elektriteenuse eest. Kostja tasus perioodil august 2014 - september 2015 ebaregulaarselt arvete eest. Lõhutud oli korteri välisuks, mille kostja lubas uue vastu vahetada. Hageja on kostjale korduvalt tuletanud võlgnevust meelde suuliselt. 17. juunil 2015 edastas hageja kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse. Kostja pidi korteri vabastama

4.Arve nr. 47. 10.11.2015, summas 540,00 eurot Viivised moodustuvad viivisarvetest nr. 14435, 03.11.2015 summas 0,92 eurot (0,07% päevas, periood 1.-31. oktoober 2015, tasumata arved nr. 14113 ja nr. 14334) ja arvest nr. 14619, 02.12.2015 summas 1,50 eurot (0,07% päevas, periood 1.-30. november 2015, tasumata arved nr. 14113 ja nr. 14334). Tuginedes VÕS § 76, § 82 lg 2, 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6 , § 108 lg 1, § 271, § 292, § 293 palub hageja kostjalt E T’ilt välja mõista hageja kasuks üüri-, kommunaal- ja remonditeenuste võlgnevus kokku summas 1434,49 eurot ning menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 200 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 13.04.2016. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 06.06.2016. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 17.07.2014 sõlmitud üürilepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse xxxx linnas xxxx asuva eluruumi. Kostja võlgnevus hagejale üüri-, kommunaal- ja remonditeenuste eest perioodil september – oktoober 2015 on summas 1432,07 eurot, millele lisanduvad viivised seisuga 01.12.2015 summas 2,42 eurot, kokku 1434,49 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 271 näeb ette, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 276 lg 2 sätestab, et üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 292 lg 1 järgi peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 13.04.2016 ja loeti kättetoimetatuks 28.04.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 26.05.2016. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 200 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 200 eurot Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik