Krohv in Grupp OÜ hagi S.Z-i vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
S.Z-i apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
26 864,69 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Krohv in Grupp OÜ (registrikood 14528360), lepinguline esindaja vandeadvokaat Asso Prii Kostja (apellant) S.Z (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.Z-i 26.02.2025 menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu 1400 € tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel.
2.Võtta S.Z-i apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse ja lahendada see ainult kaebuse põhjal.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.01.2025 otsus, v.a resolutsiooni p 1 osas, millega maakohus jättis rahuldamata ekspertiisitaotluse.
Saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Rahuldada kostja esindaja 26.02.2025 riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotlus. Määrata OÜ-le Meelis Masso Advokaadibüroo riigieelarvest makstavaks tasuks vandeadvokaadi Meelis Masso poolt apellatsioonimenetluses S.Z-ile osutatud riigi õigusabi eest 378 €, millele lisandub 22% käibemaks 83,16 € – kokku 461,16 €. Tunnistada käesoleva punkti osas otsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse resolutsiooni p-de 3–5 peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Kohtuotsuse resolutsiooni p 1 peale võivad kostja ja Eesti Vabariik ning p 6 peale kostja, tema esindaja, Eesti Vabariik ja Eesti Advokatuur esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli Krohv in Grupp OÜ (hageja) hagi S.Z-i (kostja) vastu 01.07.2023 töövõtulepingust tulenevas töövõtutasu ja viivise nõudes. Hagi esitati 08.02.2024, võeti menetlusse 09.02.2024 ja toimetati kostjale isiklikult kätte 26.02.2024. Maakohus määras 11.04.2024 kostjale esindaja riigi õigusabi korras.
2.Pooled tõid hagiavalduses ja kostja vastuses esile, et kostja võib olla dementne ja piiratud teovõimega. Vaidlusalusesse töövõtulepingusse on märgitud, et lepingu koostamise ajal viibis kostja hooldekodus. Digiloo 01.03.2023 haigusjuhtumi nr 569132661 kohaselt diagnoositi kostjal hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest (koos F00.1). Haigusjuhtumis kirjeldati, et kostja ei mäleta, kuhu on vaja minna, millal on vaja minna ja kellega rääkida. Kostja ei mäleta, kes on tal külas käinud. Lisaks on 20.02.2023 märked, et kostja ei mäleta varasemaid arstil käike ega oska öelda, kus on ta töötanud. Samuti ei orienteerunud kostja ajas. Kostjale ei ole määratud seaduslikku esindajat.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi 27.01.2025 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 23 678,46 €, viivise 3036,39 € ja põhivõla summalt alates 28.01.2025 viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 6280 € ja ka sellelt summalt viivise. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata kostja ekspertiisi taotluse ja kolmanda isiku kaasamise taotluse.
4.Vaidlustatud otsuse p-s 27 refereeris maakohus kostja esindaja seisukohta. Sellest nähtus, et kohaliku omavalitsuse töötaja külastas kostjat hooldekodus pärast diagnoosi määramist 2023. a veebruaris. Kohalik omavalitsus leidis, et kostjale eestkostja määramine pole põhjendatud, sest tema õigusi on võimalik tagada volituste alusel. Kohus märkis, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kostja võis vajada abi asjaajamisel seoses hooldekodus viibimisega ja remonttööde teostamisega, kuid see ei tähenda, et ta volituse andmisel 31.08.2022 oleks olnud piiratud teovõimega ega sedagi, et ta ei saanud, aru, et elamus remonttöid teostatakse ning ta andis selle korraldamiseks volituse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et kostja oleks volitust andes kahjustanud enda huve. Seega ei ole käesolevas asjas tähtsust sellel, kas kostja on või oli piiratud teovõimega hagejaga lepingu sõlmimise ajal.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas 26.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Ühtlasi esitas 2 (5)
kostja menetlusabi taotluse, paludes end vabastada kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Kostja esindaja esitas riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab kostja kaebuse menetlusse ja tühistab maakohtu otsuse kaebuse põhjal osas, milles otsust saab vaidlustada. Asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 646, § 657 lg 1 p 3). Kaebus rahuldatakse osaliselt ning ringkonnakohus rahuldab ka kostja menetlusabi taotluse ja tema esindaja riigi õigusabi tasu taotluse.
7.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kui menetles tsiviilasja kostja suhtes, kelle kohta nii hagiavalduses kui ka kostja vastuses on avaldatud piisavalt andmeid, mis viitava tema teovõime puudusele. See toob kaasa otsuse tühistamise järgmiste põhjendustega.
7.1.Ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui ta leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (eelkõige TsMS § 656 lg-s 1 loetletud olukorrad). Sel juhul maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks (TsMS § 646). Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
7.2.Ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja otsus tehti isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p-d 1 ja 2). Viidatud reegleid on rikutud, kui kohus menetleb asja tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku suhtes või ka olukorras, kus kohtul peab tekkima põhjendatud kahtlus menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes.
7.3.Tsiviilkohtumenetlusteovõime on isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi (TsMS § 202 lg 1). Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, v.a, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist (TsMS § 202 lg 2 ls 1). Kohus kontrollib menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ega luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda (TsMS § 204 lg 1). Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi, aga kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks (TsMS § 204 lg 2 ls-d 1 ja 2).
7.4.Õiguskirjanduses on leitud, et tsiviilkohtumenetlusteovõime kontroll peab mh tagama menetlusosaliste põhiõigused menetluses, sh osavõtu- ja kaebeõiguse. Tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisel tuleb isikule tagada osavõtt menetlusest esindaja kaudu. Asjaomase kontrolli tähtsust rõhutab asjaolu, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku kohase esinduseta jätmine võib olla teistmise aluseks (TsMS § 702 lg 2 p-d 2, 3 ja 81). Kuivõrd piiratud teovõimega saajale loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale (TsMS § 318 lg 1), siis ei vasta kättetoimetamine seaduse nõuetele, kui menetlusdokumendi võtab vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isik. Seadusliku esindaja puudumisele tuginemine TsMS § 702 lg 2 p 3 alusel eeldab üldjuhul, et isik oli tsiviilkohtumenetlusteovõimetu kogu menetluse vältel (TsMS komm I, § 204, p 3.2.1 alapunktid b ja c).
7.5.Eespool p-s 2 refereeritud asjaolud pidanuks maakohtus tekitama piisava kahtluse kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Seda kahtlust ei saanud mõistlikult kõrvaldada vaidlustatud otsuse p 27 põhjendustega (vt eespool p 4). Eelkõige ei olnud piisav uurida menetluses vaid küsimust, kas kostjal võis veel olla teovõime vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajaks volikirja 3 (5)
andmisel. Samuti ei saanud maakohus juhinduda kostja esindaja ega kohaliku omavalitsuse arvamusest. Maakohus pidanuks eelmises p-s 7.4 kirjeldatud menetlusõiguslikku käsitlust järgides olema veendunud, et kostjal oli tsiviilkohtumenetlusteovõime veel ka hagi kättetoimetamise ajal ja kogu kohtumenetluse kestel. Jättes selle kontrolli tegemata, rikkus maakohus kostja õigust olla kas ise või oma seadusliku esindaja kaudu kohtuasja arutamise juures ja saada teada kohtuasjaga toimuvast. Neid puudusi ei saa kõrvaldada kostjale riigi õigusabi korras esindaja määramisega, sest ka temal on kostja suhtes aruande ja juhiste saamise kohustus, mida ei ole võimalik täita, kui kostjal puuduvad teovõime ja seaduslik esindaja.
7.6.Eeltoodud kaalutlusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mida saab vaidlustada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel esmalt kõrvaldada kahtlus kostja teovõime küsimuses ja vajadusel algatada kostjale eestkoste seadmise menetlus. Kui selgub, et kostja vajab eestkostet, siis tuleb kõik menetlusdokumendid, mis on kohtule esitatud pärast kostja teovõime kaotust, eestkostjale kätte toimetada ja selgitada välja, kas ta kiidab kostja nimel tehtud toimingud heaks või soovib esitada hagile veel muid vastuväiteid.
7.7.Maakohtu otsuse resolutsioonist ei saa apellatsiooni- ega määruskaebe korras vaidlustada otsustust ekspertiisitaotluse rahuldamata jätmise kohta. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul selles osas maakohtu otsust tühistada. Siiski võib kostja asja maakohtus uuel läbivaatamisel esitada sama taotluse uuesti. Kolmanda isiku kaasamise taotluse peab maakohus uuesti lahendama.
8.Kostja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse ja palus end vabastada kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Asja hinda arvestades tuleks kostjal tasuda riigilõivu 1400 €. Maakohus tuvastas riigi õigusabi andmisel 11.04.2024 määruses kostja majandusliku seisundi. Kostja on vanaduspensionär, tema peamine sissetulek oli pension 645,29 € ja puudetoetus 26,85 €. Kostja ei olnud võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest nii, et see ei halvendaks oluliselt tema majanduslikku toimetulekut. Menetlusabi otsustamisel saab lähtuda samadest andmetest, sest ka nimetatud summas riigilõivu tasumise kohustus riivaks kostja igapäevast toimetulekut. Neil kaalutlustel ning TsMS § 180 lg 1 p 1, § 181 lg 1; § 182 lg 2 ja § 186 lg 1 alusel tuleb kostja taotlus rahuldada. Riigi õigusabi taotluse rahuldamise peale saavad kaevata menetlusabi saaja ja riik (TsMS § 191 lg 1 ls 1). Kõnealune otsustus vastab sisult määruse tunnustele, mistõttu on lühem kaebetähtaeg ja erinev kaebuse liik.
9.Kostja esindaja taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsioonkaebuse esitamisega seotud toimingute eest riigi õigusabi tasu 5,25 t eest summas 378 € (lisandub käibemaks). Taotlus on kooskõlas RÕS § 22 lg 6 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26.06.2016 määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ (kord) sätetega. Taotluses märgitud õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja neile kulunud aeg on RÕS § 22 lg 7 tähenduses põhjendatud. Toimingud on tehtud tsiviilasja menetluse raames ning need on olnud riigi õigusabi saaja õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Neil kaalutlustel rahuldab kohus esindaja taotluse. Kuna esindaja osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, kes on käibemaksukohustuslane, lisandub korra § 1 lg 10 järgi käibemaks. RÕS § 24 lg 1 järgi korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. Määruse peale, millega ringkonnakohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse, võib RÕS § 23 lg-te 1 ja 4 ning TsMS § 178 lg 2 järgi esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, samuti advokatuur, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 €. Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks õigustatud isikul on õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus määras kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud, sõltumata vaidlustatava summa suurusest, kui see kitsendab tema õigusi (vt RKTKm 23.05.2016, 3-2-1-106-15, p 7; RKÜKo 26.04.2016, 3-2-1-40-15). Ka 4 (5)
selles osas on lühem kaebetähtaeg ja erinev kaebuse liik. Kohus tunnistab otsuse riigi õigusabi tasu määramise osas TsMS § 467 lg-te 1 ja 5 alusel viivitamata täidetavaks.
10.Menetluskulude jaotuse ja vajadusel ka rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.