2-15-128860/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-15-128860 Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 32-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhetest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale 09. jaanuaril 2015 laenu summas 500 eurot 270 päevaks intressiga 211 eurot. Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr jaanuaris 2015 oli 25,02%. Hagile lisatud laenulepingust nr XXX nähtuvalt oli aastane krediidi kulukuse määr 143,19 % (t.l.-20). Seega ületas krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 5 korda. Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu krediidikulukuse määr ületas Eesti Panga jaanuaris 2015 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui viis korda, on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma. 4(6)

Kohus tuvastas, et kostja on hagejale tasunud laenu katteks kokku 275,73 eurot (t.l.-30). VÕS § 415 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ning teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt laenulepingu üldtingimustes sätestatule summas 35 eurot, s.o võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostjale on saadetud meeldetuletuskiri, hoiatus ja ülesütlemise teatis. VÕS § 158 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades on ka meeldetuletuskirjade, hoiatuse ja ülesütlemisteatise tasu nõude korral sisuliselt tegemist leppetrahvinõuetega (eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summa). Kuivõrd laenuleping on kohtu ülalesitatud järelduste kohaselt tervikuna tühine, ei ole kehtivad ka selles sisalduvad leppetrahvikokkulepped. Nendele hageja järelikult tugineda ei saa. Teadete väidetava saatmisega seotud tegelike kulude suurust ei ole hageja tõendanud. Kuivõrd kohus ei tuvastanud, et hageja on kandnud võla sissenõudmisega seotud kulusid, siis tuleb VÕS § 415 lg 2 p 2 kohaselt kostja poolt makstud summast 275,73 eurot maha arvata põhisumma katteks ning kostja võlgneb hagejale põhisummana 224,27 eurot (500-275,73). Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda intressi ega viivist lepingus ja selle lisas sätestatud määras. Hagejal on õigus nõuda viivist ja intressi VÕS § 94 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01. juulit 2015 oli 0,05% ja enne 01. jaanuarit 2016 - 0,05%. Arvestades, et kostja on hagejale tasunud laenu katteks 05. veebruaril 2015 summa 79 eurot, 04. aprillil 2015 summa 81,73 eurot, 05. mail 2015 summa 50 eurot ja 05. juunil 2015 summa 65 eurot (kokku 275,73 eurot), on intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses 0,11 eurot. Arvutamise kord: 1) intress 500 euro suuruse laenu kasutamise eest perioodi eest 09. jaanuar 2015 kuni 04 veebruar 2015 summas 0,02 eurot (500 eurot*0,05%*27 päeva); 2) intress 421 euro suuruse laenu kasutamise eest perioodi eest 05. veebruar 2015 kuni 03. aprill 2015 summas 0,03 eurot (421 eurot*0,05%*58 päeva); 3) intress 339,27 euro suuruse laenu kasutamise eest perioodi eest 04. aprill 2015 kuni 04. mai 2015 summas 0,01 eurot (339,27 eurot*0,05%*31 päeva); 4) intress 289,27 euro suuruse laenu kasutamise eest perioodi eest 05. mai 2015 kuni 04. juuni 2015 summas 0,01 eurot (289,27 eurot*0,05%*31 päeva) ning 5) intress 224,27 euro suuruse laenu kasutamise eest perioodi eest 05. juuni 2015 kuni 06. juuni 2015 summas 0,04 eurot (224,27 eurot*0,05%* päeva), kokku 0,11 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 5(6)

2-15-128860 sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuna kohus on eelpool leidnud, et laenuleping on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras alates ajast, mil kostja pidi laenu tervikuna tagastama (06. oktoobriks 2015) s.o alates 07. oktoobrist 2015. Hageja palub välja mõista 30. märtsiks 2016 sissenõutavaks muutunud viivise ja täiendava viivise alates 31. märtsist 2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingus sätestatud viivisemääras 0,26 % päevas tagastamata põhivõlalt kuid mitte rohkem kui põhinõue Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 01. oktoobrist 2015 kuni 31 detsembrini 2015 oli 8,05% aastas ja alates 01. jaanuarist 2016 kuni 30 märtsini 2016 - 8,05% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07. oktoober 2015 kuni 30 märts 2016 summas 8,69 eurot (224,27 eurot*8,05%*176 päeva) ning lisaks, arvestades kohtu poolt eeltoodud põhjendusi viivisemäära osas, tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates 31. märtsist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 224,27 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 224,27 euro, intressi 0,11 euro, seisuga 30. märts 2016 sissenõutavaks muutunud viivise 8,69 euro osas ja viiviste alates 31. märtsist 2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osas. Põhinõude 111,49 euro, intressi 104,06 euro, viivise 150,19 euro ja meeldetuletuskirjade tasu 35 euro nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik