Tsiviilasi nr 2-15-125180
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. mai 2016, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasi
AS Starman võla nõudes
Tsiviilasja hind
612 eurot 28 senti hageja AS Starman, registrikood 10069659; asukoht Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn; hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]; kostja Timo Kotsalainen, isikukood XXXX; elukoht
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
hagi
Timo
Kotsalainen
vastu
põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.
Kohus leiab, et kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingu alusel kasutama AS-i Starman Start S, M või L-Interneti teenust ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 18 eurot ja 29.91 eurot. Arved TA-38929 ja TA-38884 on trahviarved lepingu rikkumise eest. Kostjal tekkis võlg seoses tasumata arvetega, mistõttu hageja nõuab kostjalt võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot, mis on toodud arvel A-20184171. Võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-idest 5.2.1. ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest tähtaegselt tasumata jätmise puhuks. Samuti nõuab hageja kostjalt võlahaldustasu 5 eurot, mis on toodud arvel A-20184171. Arvel kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuse teenustasude hinnakirjast ning seda rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Hinnakirja kohaselt on võlahaldustasu 5 eurot. Kohtu hinnangul on ka võlahaldustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest tähtaegselt tasumata jätmise korral. Kohtu hinnangul on tüüptingimused, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda lepingu ennetähtaegse lõpetamise või võlgnevuse sissenõudmise korral kindlas summas leppetrahvi (leppetrahvid 29.91 eurot ja 18 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ning võlahaldustasu 5 eurot), kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised. Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg kokku 61.91 eurot (trahvid 47.91 eurot, teenuse piiramise tasu 9 eurot ja võlahaldustasu 5 eurot). Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 300.10 (362.01-61.91) eurot. Võla tõttu teenuse piiramise tasult 9 eurot ja võlahaldustasult 5 eurot on arvestatud viivist
1178 päeva eest. Kohus tuvastas, et nimetatud osas on nõue põhjendamatu, mistõttu tuleb hageja viivisenõue jätta rahuldamata 8.25 euro ulatuses (14 x 0,05/100 x 1178) ja rahuldada 175.95 euro ulatuses (184.20 – 8.25). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 87% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 210.91 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 87% ehk 174 eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.