2-15-124348/19 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused Wesico Project OÜ (hageja) esitas 27.01.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub MTÜ-lt Vesilik (kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1712,11 eurot, viivised alates 26.09.2015. a kuni põhinõude kohase täitmiseni määras 0,1% põhivõlgnevuselt (1712,11 eurot) kalendripäevas, kuid mitte suuremas summas kui põhinõude summa. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) riigihanke nr 162105 tulemusel 14.05.2015. a töövõtulepingu ETÜ 2013 nr 3/2015 Piigaste oja vesiveski paisu kalapääsu ehitustööde teostamiseks. 25.06.2015. a saatis oja allavoolu asuva kalakasvanduse omanik Krei-Jõe OÜ tellijale N.L. eksperthinnangu Piigaste oja vesiveski kalapääsu tööprojekti töö NR PP14/35 kohta. Krei-Jõe OÜ leidis, et kalapääsu ehitusprojektis peaks olema ära näidatud, kuhu kavatsetakse paisjärve ette kogunenud setted ladustada ja nende mahud peaksid olema sobivad paisutusala mõjupiirkonnas olevatega. Krei-Jõe OÜ asus oma pöördumises seisukohale, et tellija ehitusprojekt ei võimalda tagada puhast vett Krei-Jõe OÜ kalakasvanduse tarbeks. Tellija edastas eelviidatud pöördumise töövõtjale 26.05.2015. a. Tellija selgitas oma e-kirjas, et talle tundub, et kooskõlastatust maaomanikuga (Krei-Jõe OÜ-ga) ehitustegevuseks vastavalt tellija ehitusprojektile ei ole võimalik saada. Tellija kinnitas, et samuti keeldub projekteerija tellijaga antud probleemi arutamast. Lisaks küsis tellija töövõtjalt, millised oleksid töövõtja arvates võimalikud lahendused ning palus töövõtjal teha kalkulatsiooni, kui palju läheb maksma vee möödajuhtimine torustikuga. 26.06.2015. a vastas töövõtja tellija 25.06.2015. a e-kirjale ja leidis, et lahenduse väljatöötamiseks tuleks konsulteerida eksperdi N.L. ja temapoolne visioon projekteerijatele edastada. Töövõtja seisukoht oli, et on vaja lisaaega, et keegi projekteeriks uue töölahenduse, saadaks selle ametkondadele kooskõlastusringile ja seejärel tuleb uuesti ehitusluba taotleda. Töövõtja märkis lisaks, et raske on kalkuleerida lisakulu kui pole teada, milline tuleb lahendus ja soovis teada, kas tellija saab projektile pikendust paluda tööde rahastajalt (SA Keskkonnainvesteeringute Keskus). Tellija vastas pöördumisele, et pikendust projektile ei saa kuna on rahastusperioodi lõpp. Tellija lisas, et rääkis projekteerijaga, kelle seisukoht on, et projekti muudatuseks põhjust ei ole, samuti mitte uuteks kooskõlastusteks ametkondades. Töövõtja esitas 7.07.2015. a tellijale omapoolse nägemuse projekti teostamiseks lisanduvatest töödest. Töövõtja informeeris 13.07.2015. a e-kirjas, et ootab esitatud pakkumisele vastust ning et puudub nõuetele vastav ja kooskõlastatud tööprojekt, tellijapoolne ehitusloa taotlemine (väljastamine) on takerdunud, töödega alustamine on eeltoodu tõttu võimatu. Tellija vastas 13.07.2015. a et üks töövõtja pakutud lahendustest on sobiv ka Krei-Jõe OÜ-le,

kaudkuludest perioodil 14.05.-12.08.2015. a (projekti juhtimine, asjaajamine) summas 700 eurot. Lepingu üldtingimuste p 6.1.6.1 ning eritingimuste p 1 Jrk nr 22-24 järgi pidi hageja sõlmima koguriskikindlustuse lepingu. Töövõtja sõlmis Ehituse koguriskikindlustuse poliisi nr 943042882 kindlustussummas 72395 eurot perioodiks 25.06.2015. a kuni 31.10.2015. a ja tasus selle eest osamakse 694,93 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 6.1.1.1 ning eritingimuste p 1 Jrk nr 17 oli täitmisaja tagatiseks 10% lepingu hinnast. Hageja sõlmis garantiilepingu Swedbank AS-ga garantiisummas 7239,54 eurot ning tasus selle eest lepingutasu 85 eurot ning riskitasu 42,48 eurot, kokku 127,48 eurot. Eeltoodud kulude kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.2015. a e-kirjas. Kuigi lepingu üldtingimuste p 3.1.4 kohaselt lasus vajaliku ehitusloa hankimise kohustus tellijal, tasus töövõtja tellija 21.05.2015. a esitatud palvel ehitusloa taotluseks vajaliku riigilõivu 130 eurot Kõlleste Vallavalitsusele. Seoses erinevate lepingust tulenevate kohustuste täitmise ja asjaajamisega käis hageja töötaja A.K. korduvalt Piigastel asuval tööobjektil (10.06.2015. a, 17.06.2015. a, 15.07.2015. a). Sõidukiga läbitud kogudistants oli 199 km. Hageja arvestab kilomeetritasuks 0,3 eurot (hageja lähtub oma ettevõttes sõiduautode sõidukulude arvestuses Rahandusministri 13.01.2011. a määrusest nr 2 ja käsitleb nii erasõitude kui ametisõitude kulu arvestusega 0,3 eurot kilomeeter), seega kujuneb transpordi otsekulude maksumuseks 59,7 eurot. Hageja töötaja poolt tehtud sõite tõendavad sõidupäeviku 2015. a juuni ja juuli väljavõtted. Kõik sõidud on olnud lepinguga seotud asjaajamine (kohtumine Krei-Jõe OÜ esindajatega, kohtumised Tellija esindajaga, objekti ülevaatus), mistõttu on tegu põhjendatud ja tõendatud kuludega, mis kuuluvad hüvitamisele. Asjaoludest nähtub, et seoses projekti juhtimise ning asjaajamisega kandis hageja 14.0512.08.2015. a kaudseid kulusid, mis seisnesid eelkõige tööjõukuludes. Kostja poolt tellitud ehitusprojekt ei olnud sobilik ega saanud vajalikku Krei-jõe OÜ kooskõlastust. Seetõttu pidi hageja tegelema täiendavalt uute lahenduste väljatöötamisega kostja palvel (seda kinnitab kostja e-kiri hagejale, milles ta tunnistab, et ei saa vajalikku kooskõlastust ja palub hagejalt sellega seoses uusi lahendusi ja kalkulatsioone). Need asjaolud tõid kaasa täiendava tööjõukulu, millega hageja ei olnud arvestanud riigihankemenetluses pakkumuse esitamisel. Arvestades hageja töötaja A.K. poolt kulutatud tööaega kolme kuu jooksul projektidega seonduvale, eelkõige kandis hageja kulusid A.K. töötasu näol. Hageja hinnangul on selliste

kulude ulatuseks 700 eurot. Arvestades projektijuhtimise eest makstavaid töötasusid ja üldist palgataset Eestis ehitussektoris, on nõude ulatus hageja hinnangul proportsionaalne ja mõistlik. Lisaks A.K. töötasule on hageja teinud kulutusi kontoritarvetele, tugiteenustele jne. A.K. igakuine töötasu on ligi 2200 eurot brutosummas ning perioodil 14.05.2015. a kuni 12.08.2015. a tegeles A.K. Piigaste objektiga igakuiselt ca 1/10 oma tööajast. Muud üldkulud on arvestatud samuti mõistlikus mahus. Lepingu üldtingimuste p 12.2.1 kohaselt oli poolel õigus nõuda viivist, kui teine pool rikkus lepingust tulenevat maksekohustust. Lepingu eritingimuste punkt 1 Jrk nr 36 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu üldtingimuste punktis 12.2.1 sätestatud viivisemääraks loetakse 0,1% tasumata summalt kalendripäevas. Seega arvestades, et põhivõlgnevuse summa on 1712,11 eurot, kohustub kostja tasuma hagejale viivist 1,71 eurot päevas. Hageja esitas kostjale viivisenõude 25.08.2015. a ning arvestab viivist alates 26.09.2015. a. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 210,59 eurot (1,7121 eurot x 123 päeva). Kostja seisukoht Kostja leiab, et töövõtja nõue on alusetu, kuna töövõtja ei alustanud lepingukohaste töödega lepingu kohaselt ega mõistliku aja jooksul ega teinud ühtegi lepingu kohast tööd. Lepingu lõpetamine p 12.5.1 alusel oli tingitud soovist lõpetada leping töövõtjale soodsaimal viisil, et mitte märkida riigihangete registrisse lepingu ülesütlemise põhjuseks töövõtja poolset lepingu rikkumist. Sisuliselt tingisid lepingu ülesütlemise töövõtja tegematajätmised. Leping oli sõlmitud riigihanke tulemusena, mistõttu kohaldus üldtingimuste p 4.4.2.1, mille kohaselt pidi töövõtja töö tegemisel kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli nimetanud pakkumuses. Riigihanke pakkumuses on hageja esitanud alltöövõtjana OÜ Siimel, kelle pädevuseks ja teostatavateks töödeks või osutatavateks teenusteks hankelepingu elluviimisel olid hüdrotehnilised tööd ja projektijuhtimine. Alltöövõtja esindaja oli Hillar Saarik. Kostjale teadaolevalt ei sõlminud hageja alltöövõtja Siimel OÜ-ga lepingut hüdrotehniliste tööde teostamiseks ega projektijuhtimiseks. Kolm kuud pärast hankelepingu sõlmimise ei olnud kostjal kui tellijal hüdrotehniliste tööde tegijat ega projektijuhti olemas, kellel oleks hanketingimustele vastav kvalifikatsioon ja keda võiks ehitusplatsile lubada. A.K. see kvalifikatsioon puudus, mistõttu kostja ei pea tema objektil viibimist ja sellega seoses tekkinud kulutuste hüvitamist põhjendatuks. Hageja ei alustanud ega saanudki alustada ehituslepingu täitmist, kuna selleks puudusid hankes ettenähtud kvalifikatsioonile vastav projektijuht ja hüdrotehniliste rajatiste ehitaja. Seepärast ei saanud neil olla ka kulutusi, mis oleksid suunatud lepingu täitmisele. Lepingu eritingimuste p 1 Jrk nr 10 kohaselt oli kokku lepitud, et ehitusloa hangib töövõtja. OÜ Piiber Projekt poolt koostatud tööprojekt Töö nr PP14/35 vastas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010. a määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ tingimustele. Kõik vajalikud kooskõlastused vajalike ametkondade ja naaberkinnistutega olid olemas. Hankedokumentidena Riigihangete registris üleval olnud OÜ Piiber Projekt Töö nr PP14/35T p 3, lk 9 on kirjas Ehitustööde läbiviimine oja sängis (sh sette eemaldamine) on vajalik kooskõlastada allavoolu asuva kalakasvanduse omanikuga. Hageja on oma pakkumuses kinnitanud, et ta on hanketeate ja hankedokumentide ning hankija poolt väljastatud lisainformatsiooniga tutvunud ning nõustub hankija poolt esitatud tingimustega. Seega pidi hageja olema teadlik kohustusest kooskõlastada vajalikud tööd kalakasvatusega. Hagejal ei olnud sõlmitud lepingut projektijuhiga, kellel oleks piisav kvalifikatsioon läbirääkimiste pidamiseks. Hüdrotehniliste ehitiste, käesoleval juhul veetaseme langetamiseks

jões, ajutise pinnaspaisude rajamiseks jm töödeks voolava vee tsoonis vajalikud teadmised oleksid aidanud kindlasti allavoolu jääva kalakasvajaga kokkuleppe saavutada (uue hankega leitud uus ehitaja suutis kalakasvatajaga kokku leppida paari päeva jooksul). Hageja kantud kulud uute lahenduste väljatöötamisel tulenevad hageja kvalifikatsiooni mittevastavusest nõutud tööde tegemiseks ja ei saa olla nõude esitamise aluseks. Üldtingimuste p 12.5.6 kohaselt oleks tulnud lepingukohastest tehtud töödest tellijat teavitada ja nõue esitada 5 tööpäeva jooksul, mitte 8 tööpäeva jooksul, nagu käesoleval juhul hageja toimis. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja alustas lepingu täitmisega koheselt pärast lepingu sõlmimist, tehes töid, mis kuulusid töövõtu hulka ja millega oli võimalik alustada – ehitamiseks vajalike lubade, kindlustuste, kooskõlastuste hankimine. Kuivõrd ehitusloa taotluse ja vee erikasutusloa taotluse esitas ametiasutustele tellija, siis töövõtja tegeles ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste hankimisega Keskkonnaametist (sh nõusolek puu- ja põõsarinde raieks) ja Krei-Jõe OÜ-lt. Tööde ajagraafiku kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vahemikus 14.05.2015. a kuni 10.06.2015. a toimub lubade ja kooskõlastuste hankimine ning alates 11.06.2015. a asutakse teostama ettevalmistavaid töid ja alates 1.07.2015. a veskihoone müüride ja paisu remonti. Töövõtja ei saanud ehitustöödega tähtaegselt alustada, sest vee erikasutusluba väljastati kostjale alles 20.07.2015. a ning kohalik omavalitsus ei väljastanud ehitusluba. Ehitusprojekti koostamine ja kooskõlastamine ei olnud antud hankes töövõtja kohustus. Töövõtja oli teadlik ehitustööde kooskõlastamise vajadusest, kuid antud juhul oli kooskõlastamata projekt, mitte ehitustööd. Alltöövõtu (hüdrotehnilised tööd) teostamiseks oli hagejal siduv eelkokkulepe OÜ-ga Siimel, kellel olid vajalikud registreeringud ja pädevus nõutavate tööde teostamiseks. Alltöövõtulepingu sõlmib hageja peatöövõtjana alati siis, kui on selge tööde algus- ja lõpptähtajad ning lõplik tööde koosseis. Kui hageja oleks sõlminud alltöövõtulepingu, siis kajastuks kahjunõudes ka OÜ-le Siimel maksmisele kuuluv leppetrahv alltöövõtulepingu ennetähtaegse ülesütlemise eest. Lubade ja kooskõlastuste hankimiseks ei olnud alltöövõtja abi vaja ning sellega tegeles töövõtja projektijuht A.K., kes oli töövõtja esindaja ning tema viibimine objektil enne alltöövõtuna teostatavate tööde algust oli igati põhjendatud. Kostja väide, et uue hankega leitud uus ehitaja suutis kalakasvatajaga kokku leppida paari päeva jooksul on tõendamata. Kostja jätab ka välja toomata uue lepingu tingimused (hind, tööde maht, muud olulised tingimused). Kostja viide lepingu p-le 12.5.6 jääb hagejale arusaamatuks. Märgitud lepingupunkt käsitleb lepingu lõpetamise hetkeks teostatud tööde ülemõõtmist, ülevaatamist ja hindamist mitte nõude esitamist.

Tellijal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda üldtingimuste p-s 12.5.2 nimetatud juhtudel (tl 67). Kostja ei ole ühelegi konkreetsele üldtingimuste punktile viidanud. Üldtingimustes nimetatud alused lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võimaldasid lepingu üles öelda pärast mõistliku lisatähtaja möödumist (välja arvatud p 12.5.2.5, mis kohaldus töövõtja pankroti korral). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kummagi väidetava rikkumise osas hagejale lisatähtaega andnud – ei lepingukohaste töödega alustamiseks ega alltöövõtulepingu sõlmimiseks. Kui töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul kohalduvad lepingust taganemise üldsätted (vt nt Riigikohtu 5.06.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-13, p 14). VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepitust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lisaks olulisele lepingurikkumisele on lepingust taganemise eelduseks töövõtja vastutus rikkumise eest. VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust VÕS § 103 lg-s 2 sätestatud vääramatu jõu esinemise tõttu. Tulenevalt VÕS § 101 lõikest 3 ei või võlausaldaja lepingust taganeda võlgniku rikkumise tõttu, kui selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 116 lg 2 kohaselt Olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 116 lg 4 kohaselt Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui

kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Seega olulise lepingurikkumise eelduseks on üldjuhul töövõtjale täitmiseks täiendava tähtaja andmine. Tööde ajagraafiku kohaselt olid pooled kokku leppinud, et vahemikus 14.05.2015. a kuni 10.06.2015. a toimub lubade ja kooskõlastuste hankimine ning alates 11.06.2015. a asutakse teostama ettevalmistavaid töid ja alates 1.07.2015. a veskihoone müüride ja paisu remonti. Samas vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.2015. a (tl 187-189), ehitusluba ei olnud kohalik omavalitsus enne töövõtulepingu ülesütlemist väljastanud. Ehitusloa saamine lükkus edasi, kuna ehitusprojektil puudus Krei-Jõe OÜ kooskõlastus. Pooled vaidlevad selle üle, kes pidi lepingu kohaselt ehitusloa hankima. Hageja leiab, et ehitusloa hankimise kohustus oli kostjal. Hageja viitab lepingu üldtingimuste p-le 3.1.4, mille kohaselt kui ehitusprojekti koostab tellija või see koostatakse tema korraldusel, on ehitusloa või kirjaliku nõusoleku hankimise kohustus tellijal, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja leiab, et ehitusloa hankimise kohustus oli hagejal. Kostja viitab üldtingimuste p-le 2.9 ning eritingimuste p 1 Jrk nr 10, milles oli kokku lepitud, et ehitusloa hangib töövõtja. Kohus leiab, et lähtuda tuleb lepingu eritingimustes kokku lepitust, mille kohaselt ehitusloa hankimise kohustus oli töövõtjal (st hagejal). Vaidlus puudub selles, et ehitusloa taotluse esitas siiski tellija ise ning töövõtja tasus tellija palvel üksnes riigilõivu. Ehitusprojekti kooskõlastamine ei olnud lepingu kohaselt töövõtja kohustus. Üldtingimuste pst 2.9 ei tulene töövõtja kohustust ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Üldtingimuste p 2.9 kohaselt Töövõtja hangib tööd alustamise, tegemise, lõpetamise, ettenäitamise ning üleandmisega seotud load, kooskõlastused jm nõutavad dokumendid. Töövõtja taotleb projekteerimistingimused, kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku, ehitusloa ja kasutusloa (sh tasub asjaomased riigilõivud), kui lepingus on kokku lepitud, et nende hankimine on töövõtja kohustus. Eritingimuste p 1 Jrk nr 10 kohaselt oli kokku lepitud, et töövõtja peab hankima ehitusloa. Sellest ei tulene, et töövõtja pidi hankima ka ehitusloa väljastamiseks vajalikud kooskõlastused. Vajadus saada Krei-Jõe OÜ kooskõlastus selgus pärast lepingu sõlmimist. Kostja sõnul ei osanud ta arvata, et vald seda kooskõlastust nõuab. Tööprojektis oli märgitud (tl 143), et ehitustööde läbiviimine oja sängis (sh sette eemaldamine) on vaja kooskõlastada allavoolu asuva kalakasvanduse omanikuga (Krei-Jõe OÜ). Lepingu kohaselt kohustus töövõtja kooskõlastama Krei-Jõe OÜ-ga ehitustööd, aga mitte hankima kooskõlastust ehitusprojektile. Siiski osutas töövõtja tellijale seoses läbirääkimistega Krei-Jõe OÜ-ga kaasabi. Muu hulgas on töövõtja pakkunud välja erinevad lahendusvariandid, millest ühega Krei-Jõe OÜ ka nõustus, kuid tellijale ei sobinud pakutud tööde hind (tl 91-92). Eeltoodut arvestades kohus leiab, et viivitused lepingu täitmisel tekkisid tellijast endast tulenevatel asjaoludel (vee erikasutusluba väljastati kostjale 20.07.2015. a) ning kolmandast isikust tulenevatel põhjustel (Krei-Jõe OÜ kooskõlastuse puudumine), mille eest hageja lepingu kohaselt ei vastutanud. Üldtingimuste p 4.4.2.1 kohaselt kohustus töövõtja kasutama alltöövõtjaid, keda ta oli pakkumuses nimetanud ning nende alltöövõtjate asendamine tuli eelnevalt kirjalikult tellijaga kooskõlastada.

Alltöövõtja pädevusteks pidid olema hüdtotehnilised tööd ja projektijuhtimine. Kostja väitel sai leping sõlmitud seepärast, et projektijuht oli H. Saarik, kel olid kogemused vesiehitusega. Hageja on tunnistanud, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud, kuid oli sõlmitud siduv eelleping ning alltöövõtuleping oli plaanis sõlmida pärast ehitustöödeks vajaliku loa saamist. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et telefonivestlustes on olnud juttu sellest, et alltöövõtjat ei ole. Hillar Saariku juhtust sai kostja enda sõnul aru, et temal ei olnud plaanis alltöövõtulepingut sõlmida. Kirjalikes seisukohtades kostja neid asjaolusid välja toonud ei ole, kuna telefonivestlusi ei ole tal millegagi tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et alltöövõtjal puudus kavatsus kostjaga lepingut sõlmida. Kohus leiab, et ei saa eeldada, et alltöövõtuleping pidi olema sõlmitud juba enne ehitustöödega alustamiseks vajalike lubade saamiseks. Isegi kui pidada asjaolu, et alltöövõtjaga ei olnud lepingut sõlmitud rikkumiseks, ei saa seda pidada niivõrd oluliseks rikkumiseks, mis andnud kostjale õiguse lepingust taganeda ilma täitmiseks (alltöövõtulepingu sõlmimiseks) täiendavat tähtaega andmata. Kostja vastusest ning kohtule esitatud kostja e-kirjadest nähtub, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et kui hageja soovib pakkumuses nimetatud alltöövõtjat asendada, tuleb see kostjaga kooskõlastada (kostja 24.07.2015. a e-kiri, tl 113), samuti on kosja palunud hagejalt teatada, kes Piigaste paisu ehitama hakkab (kostja 11.08.2015. a e-kiri, tl 115). Samas ei ole kostja ühtki tähtaega alltöövõtulepingu sõlmimiseks andnud. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et kostjal puudus alus töövõtulepingu erakorraliseks ülesütlemiseks / lepingust taganemiseks. Seega lõppes leping korralise ülesütlemisega ning hagejal on õigus vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 12.5.1 nõuda põhjendatud ning tõendatud kulude hüvitamist. Kohus leiab, et kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjendatud ning tõendatud. Kostja on viidanud üldtingimuste p-le 12.5.6 ning leidnud, et kulude hüvitamise nõue on esitatud hilinenult. Üldtingimuste p 12.5.6 kohaselt Lepingu ülesütlemise korral tehakse tehtud tööde ülevaatamine, mõõtmine ja hindamine hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu ülesütlemise jõustumist ning toimingutele kohaldatakse punkti 10.1 alapunkte. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud lepingupunkt ei käsitle kulutuste hüvitamise nõude esitamist. Ehitise koguriskikindlustus 694,93 eurot Lepingu üldtingimuste punkti 6.1.6.1 kohaselt Juhul kui lepingus on nii sätestatud, sõlmib töövõtja enne tööde alustamist, kuid hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist omal kulul ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu, mille tingimuste kohaselt katab kindlustus kõik tööde tegemisest tulenevad ohud (sh sisseseade, masinate, olemasoleva ehitise jm-ga seoses). Kindlustuslepingu hüvitamise piirmäära minimaalne suurus peab olema vähemalt võrdne lepingus sätestatudlepingu hinnaga (arvestatuna summast ilma käibemaksuta) ning omavastutuse maksimaalne suurus peab vastama lepingus kokku lepitud summale. Vastava kokkuleppe puudumise korral on töövõtjal õigus määrata omavastutuse suurus oma äranägemise järgi. Lepingu eritingimuste punkti 1. Jrk nr 22-24 järgi pidi hageja sõlmima koguriskikindlustuse lepingu. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.2015. a e-kirjas (tl 87). Hagiavaldusele on lisatu ehituse koguriskikindlustuse poliis nr 943042882 (tl 78-79), millest nähtub, et tasutud on kindlustuse osamakse 694,93 eurot. Ehitusaegse garantii kulud 127,48 eurot Lepingu üldtingimuste punkt 6.1.1.1 sätestab Juhul kui lepingus on nii sätestatud, annab töövõtja tellijale enne lepingu sõlmimist täitmisaja tagatise 10 (kümne) protsendi ulatuses

lepingu hinnast (arvestatuna käibemaksuta) ühel järgmisel viisil (seejuures on töövõtjal lepinguperioodil õigus tagatise liiki vahetada, esitades enne tagatise tagastamis tellija poolt lepingus lubatud teist liiki tagatise: esitab krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja (originaali), mille tähtaeg peab olema 2 (kahe) kuu võrra pikem kui täitmisaeg. Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 1 Jrk nr 17 oli täitmisaja tagatiseks 10% lepingu hinnast. Eeltoodud kulu kandmist nõudis kostja hagejalt ka oma 21.05.2015. a ekirjas (tl 87). Hageja sõlmis garantiilepingu Swedbank AS-ga garantiisummas 7239,54 eurot (tl 81-82) ning tasus selle eest lepingutasu 85 eurot ning riskitasu 42,48 eurot, kokku 127,48 eurot. Ehitusloa riigilõiv 130 eurot Kohus on eelnevalt leidnud, et ehitusloa hankimise kohustus oli töövõtjal. Sellele vaatamata esitas ehitusloa taotluse tellija ise, kuid kostja tasus tellija palvel taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu 130 eurot. Kostja 21.05.2015. a e-kirjast hagejale nähtub, et kostja palub hagejal tasuda ehitusloa taotluse riigilõiv ning saata vastav maksekorraldus (tl 86). Riigilõivu tasumise maksekorraldusega on tõendatud, et hageja on riigilõivu tasunud (tl 77). Kostja on seda nõuet tunnistanud. Transpordi otsekulud 59,7 eurot Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esindaja A.K. käinud kolmel korral Piigastel asuval tööobjektil. Sõidud on olnud seotud lepinguga seotud asjaajamisega – kohtumine Krei-Jõe OÜ esindajaga, kohtumised tellija esindajaga, objekti ülevaatus. Objektil käimised ning läbitud distants on tõendatud hageja esindaja sõidupäeviku väljatrükiga (tl 100-101). Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hageja esindaja on objektil käinud. Mõistlikke kulusid seoses objekti ülevaatuse ning kohtumistega nii tellija kui Krei-Jõe OÜ esindajatega saab pidada põhjendatuks. Asjaolu, et objektil käis hageja esindaja A.K., mitte riigihanke pakkumises nimetatud alltöövõtja projektijuht H.S., ei anna alust jätta transpordikulude nõude osas hagi rahuldamata. Projektijuhtimise ja asjaajamiskulud 700 eurot Hagiavalduse kohaselt seisnevad hageja projektijuhtimise ja asjaajamiskulud eelkõige hageja poolt kantud tööjõukuludes (A.K. töötasu). Kohus leiab, et kuigi ehitustöödega alustamiseni ei jõutud, on tõendatud, et hageja esindaja on seoses lepingu täitmisega teinud erinevaid toiminguid. Seoses sellega, et Krei-Jõe OÜ-lt ei saadud vajalikku kooskõlastust, pidi hageja kostja palvel tegelema täiendavalt uute lahenduste väljatöötamisega. Seda tõendab kostja 25.06.2015. a e-kiri hagejale. Samuti tegeles töövõtja ehitustöödeks vajalike kooskõlastuste hankimisega Keskkonnaametist – nt nõusolek puu- ja põõsarinde reieks veekaitsevööndis. Hageja esindaja on käinud Piigastel asuval objektil. Kulu suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Mõistlikus ulatuses hageja tööjõukulude hüvitamist saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Viivis VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkt 12.2.1 sätestab, et Kui pool rikub lepingust tulenevat maksekohustust, on teisel poolel õigus nõuda viivist alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegeliku tasumise päevani lepingus sätestatud viivisemäära ulatuses. Kui lepingus ei ole viivisemäära sätestatud, on poolel õigus