DS Smith Packaging Estonia AS-i hagi AS Amber Latvijas balzams vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise kord
nende Hageja DS Smith Packaging Estonia AS (registrikood 10421659), lepingulised esindajad vandeadvokaat B.S ja advokaat A.L Kostja AS Amber Latvijas balzams (Läti registrikood 40003031873, aadress Aleksandra Čaka iela 160, Riia, LV1012, Läti, e-post xxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat B.C kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Mõista AS-ilt Amber Latvijas balzams välja DS Smith Packaging Estonia AS kasuks võlgnevus summas 209 584,75 eurot.
3.Mõista AS-ilt Amber Latvijas balzams välja DS Smith Packaging Estonia AS kasuks võlgnevuselt 04.12.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4145,37 eurot.
4.Mõista AS-ilt Amber Latvijas balzams välja DS Smith Packaging Estonia AS kasuks võlgnevuselt ajavahemiku 05.12.2024-19.02.2025 eest sissenõutavaks muutunud viivis 3953,37 eurot.
5.Jätta Harju Maakohtu 06.12.2024 väljastatud Pangakontode Euroopa arestimismäärus kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kuni arestitud summa kandmiseni Läti kohtutäituri G H poolt DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx. DS Smith Packaging vastutab ainuisikuliselt Läti kohtutäituri G H suhtlemise eest ning kokkuleppe ja kohtuotsuse täitmise tagamise, samuti kõigi sellega seotud kulude ja kulude kandmise eest. AS Amber Latvijas balzams nõustub kohtutäituri nõudmisel käesoleva juhtumiga seoses viivitamata teavet andma. AS Amber Latvijas balzams ei vastuta sellega seoses tehtud maksete ega kulude eest, mida pole käesolevas kokkuleppes eraldi mainitud.
6.AS Amber Latvijas balzams kinnitab, et tal puuduvad vastuväited ja on nõus
2-24-18429 arestitud summa kandmisega DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx.
7.Lõpetada menetlus viivisenõudes põhinõudelt 209 584,75 eurot arvestatud viivisenõuet 3953,37 eurot ületavas ulatuses, s.o aja eest alates 20.02.2025 seoses nõudest loobumisega.
8.Jätta tolle viivisenõude, mille osas on nõudest loobutud, menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
9.Kinnitada poolte kompromiss menetluskulude jaotuse osas alljärgnevatel tingimustel: 9.1 AS Amber Latvijas balzams tasub DS Smith Packaging Estonia AS-i poolt kantud õigusabikulud 7000 eurot hiljemalt 30 päeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx. 9.2 AS Amber Latvijas balzams tasub DS Smith Packaging Estonia AS poolt hagiavalduse esitamiselt ja arestimismääruse taotluselt tasutud riigilõivu, mida ei tagastata DS Smith Packaging Estonia AS-ile, s.o kokku 1540 eurot hiljemalt 30 päeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx. 9.3 Juhul, kui AS Amber Latvijas balzams viivitab kohtulahendi resolutsiooni punktides 9.1 ja 9.2 märgitud maksete tegemisega, on ta kohustatud tasuma DS Smith Packaging Estonia AS-le viivist tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 9.4 Pooled kinnitavad, et pärast kohtu poolt selle kompromissi kinnitamist ei ole neil seoses tsiviilasjaga 2-24-18429 teineteise vastu menetluskulude raames muid nõudeid, kui nõuded, mis tulenevad käesolevast kompromissist.
10.Tagastada DS Smith Packaging Estonia AS-ile pool tasutud riigilõivust, s.t 1470 eurot ja kanda see DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx.
11.Tagastada DS Smith Packaging Estonia AS-i poolt tasutud tagatis 11 630,69 eurot DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx.
12.Tagastada hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 70 eurot DS Smith Packaging Estonia AS pangakontole nr xxx.
13.Jätta rahuldamata hageja taotlus Euroopa arestimismääruselt tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa õigeksvõtul põhineva otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Pooled on loobunud määruskaebeõigusest ka menetluse lõpetamise osas seoses hagist osalise loobumisega. Kohtuotsus (resolutsiooni punktid 1-8) jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Menetluskulude kompromissi kinnitamise osas (p 9-12) võivad pooled esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Hageja nõue, kohtuotsuse asjaolud ja põhjendused
2
2-24-18429
1.Harju Maakohtu menetluses on DS Smith Packaging Estonia AS-i hagi AS Amber Latvijas Balzams vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel 29.12.2023. a sõlmitud müügilepingust, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata.
2.Pooled esitasid 25.02.2025 kohtule allkirjastatud kokkuleppe, mille kohaselt kostja võtab hagi hagiavalduse p-des 1-3 esitatud nõude õigeks, hageja loobub viivise nõudest aja eest pärast 19.02.2025 ning menetluskulude jaotuse osas on sõlmitud kompromiss. Kostja on nõus tagatise 11 630,69 eurot tagastamisega hagejale ning kinnitab, et talle ei ole kahju tekkinud. Kostja annab tagatise väljamakse teostamiseks kohtule tagasivõtmatu ja tingimusteta nõusoleku ning korralduse. Pooled loobuvad otsusele edasikaebamise õigusest. Harju Maakohtu 06.12.2024 väljastatud Pangakontode Euroopa arestimismäärus jääb kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kuni arestitud summa kandmiseni Läti kohtutäituri G H poolt hagejale. Kostja kinnitab, et tal puuduvad vastuväited ja ta on nõus arestitud summa kandmisega hagejale. Hageja vastutab ainuisikuliselt Läti kohtutäituri G H suhtlemise eest ning kokkuleppe ja kohtuotsuse täitmise tagamise, samuti kõigi sellega seotud kulude ja kulude kandmise eest. Kostja ei vastuta sellega seoses tehtud maksete ega kulude eest, mida pole käesolevas kokkuleppes eraldi mainitud.
2.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.
3.Kohus väljastas 06.12.2024 kostja Pangakontode Euroopa arestimismääruse. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on leidnud, et põhjendatud on jätta hagi tagamise abinõu jõusse kuni lahendi täitmiseni ning tühistada abinõud alles lahendi täitmise järgselt. Kohus jätab abinõud jõusse ning tühistab need pärast seda, kui hageja on teatanud kohtule otsuse täitmisest.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 alusel ei saa kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna hageja ja kostja on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Kohtuotsus jõustub selle pooltele kättetoimetamisega. Nõudest osaline loobumine ja kompromiss menetluskulude osas
5.Hageja loobub viivisenõudest aja eest pärast 19.02.2025. Pooled avaldavad, et loobuvad osalise hagist loobumise kohta tehtava kohtulahendi peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kumbki pool nõustub, et AS Amber Latvijas balzams menetluskulud ei jää mistahes ulatuses DS Smith Packaging Estonia AS kanda.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagi osalisest nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab 3
2-24-18429 menetluse viivisenõudes osalise loobumise tõttu. Vastavalt poolte kokkuleppele jäävad menetluskulud osalise loobumisega seonduvalt poolte endi kanda.
7.Pooled on sõlminud menetluskulude kandmise osas kompromissi. Kostja kohustub hüvitama hagejale õigusabikulu 7 000 eurot ja selle osa riigilõivust, mis ei kuulu hagejale tagastamisele, hiljemalt 30 päeva möödumisel kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Maksetega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaja ühe päevani. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele. Kuna tagastatav riigilõiv on 1540 eurot, siis tagastamata jääv osa, mille kostja hageja hüvitab, on 1540 eurot.
8.Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole, s.o 1505 euro ja hagi tagamise taotluselt kogu riigilõivu 70 euro tagastamist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 2940 eurot, hagi tagamise taotluselt 70 eurot ning Euroopa arestimismääruse taotluselt 70 eurot, kokku 3080 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest; sama lõike p 2 võimaldab poole riigilõivust tagastada ka juhul, kui hageja loobub hagist. Kohus rahuldab taotluse ning tagastab poole hagilt tasutud riigilõivust, s.o 1470 eurot. Kuna kohus ei vaadanud läbi hagi tagamise taotlust, tuleb hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 70 eurot TsMS § 150 lg 7 alusel tagastada. Arestimismääruselt tasutud riigilõivust poole tagastamata jätmine ei ole kaevatav. Vastavalt hageja taotlusele ja kostja kinnitusel tagastab kohus hagejale ka hagi tagamise tagatise 11 630,69 eurot. Euroopa arestimismääruselt tasutud riigilõivu kohus ei tagasta, kuna kohus on antud toimingu teinud ja taotluse lahendanud (samal seisukoha on olnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKm 27.05.2024, 2-19-17224/108 p 16). Riigilõivu 70 euro tagastamata jätmine ei ole kaevatav (TsMS § 178 lg 2)
9.TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pooled on menetluskulude kindlaksmääramise edasikaebamise tähtaega lühendanud 1 päevani. Kohtu hinnangul hõlmab poolte menetluskulude kokkulepe ka tagatise tagastamist, seega on ka selles osas kaebetähtaeg 1 päev. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.