AL avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks ning suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. PR vastuavaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks ning suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.02.2016 määrus Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus PR määruskaebused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I: AL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Viimsi vald, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Avaldaja II: PR (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Anija vald, Harju maakond), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Tedder ja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik I: PR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Anija vald, Harju maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Puudutatud isik II: RR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht Anija vald, Harju maakond), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Eestkosteasutused: Vallavalitsus
Menetluse liik
Viimsi
Vallavalitsus,
Anija
Kirjalik menetlus
1(10)
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 05.02.2016 määrust osaliselt.
2.Sõnastada Harju Maakohtu 05.02.2016 määruse kehtiv resolutsioon tervikuna järgmiselt.
2.1.Rahuldada AL avaldus.
2.2.Jätta rahuldamata PR vastuavaldus.
2.3.Lõpetada osaliselt AL ja PR ühine hooldusõigus laste PR ja RR suhtes. Anda hooldusõigus laste PR ja RR viibimiskoha ja hariduse osas üle AL-le.
2.4.Määrata PR ja lapse PR suhtlemise ning PR ja lapse RR suhtlemise kord järgmiselt.
2.4.1.Isa ja lapsed kohtuvad üle nädala igal paarisnädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni.
2.4.2.Isa ja lapsed kohtuvad üle nädala igal paaritul nädalal ajavahemikus teisipäev kuni neljapäev ühe tööpäeva pärastlõunal-õhtul.
2.4.3.Lapsed on paarisaastatel sügisese koolivaheaja emaga ja kevadise koolivaheaja isaga, paaritutel aastatel vastupidi.
2.4.4.Talvisel koolivaheajal on lapsed pool vaheaega (kuni 30. dets.) ühe vanema juures ja pool vaheaega (alates 31. dets.) teise vanema juures. Paarisaastatel on lapsed talvise koolivaheaja esimese poole emaga ja teise poole isaga, paaritutel aastatel vastupidi.
2.4.5.Suvekuudel (01. juuni – 31. august) on lapsed võrdselt mõlema vanemaga sõltuvalt vanemate puhkuste aegadest. Vanemad lepivad kokku laste kummagi vanema juures viibimise ajad iga aasta 15. maiks.
2.4.6.Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad jm) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Teise vanema teavitamise aeg on esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne tähtpäeva.
2.4.7.Muutustest lapsega kokkusaamise aegades (näiteks lapse haiguse tõttu) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel.
2.4.8.Lastega välisriiki reisimine toimub graafiku järgsel suhtlemise ajal. Reisimisest tuleb teisele vanemale esimesel võimalusel teada anda.
2.4.9.Lastega suhtlemise korda võib muuta vanemate kokkuleppel.
2.5.Lastele riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud jätta riigi kanda. Muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Jätta Harju Maakohtu 05.02.2016 määrus muus osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta PR (isikukood XXXXXXXXXX) kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.
6.Välja mõista PR-lt (isikukood XXXXXXXXX) AL kasuks määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud 485,60 eurot.
7.Määruskaebuse läbivaatamisega seoses kantud AL menetluskulude
2(10)
kindlaksmääramise avaldus jätta 1108,80 euro osas rahuldamata.
8.PR-l (isikukood XXXXXXXXXXX) ja RR-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale, välja arvatud resolutsiooni punkti 4 osas, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.02.10.2015 esitas AL (avaldaja I) maakohtule avalduse (täpsustatud 18.01.2016), paludes osaliselt lõpetada avaldaja I ja PR (isikukood XXXXXXXXXXX) ühise hooldusõiguse laste PR (isikukood XXXXXXXXXXX, puudutatud isik I) ja RR (puudutatud isik II) suhtes ja anda hooldusõiguse laste elukoha ja hariduse määramise osas üle avaldajale I ning määrata kindlaks lastega suhtlemise kord.
2.Avaldaja I avalduse kohaselt elavad lapsed isa juures. Lapsed tahavad elada avaldaja I (ema) juures. Isa on rikkunud lastega suhtlemise kokkuleppeid. Pärast avaldaja elama asumist Viimsi valda jagatakse lastega suhtlemise aega võrdselt. Lapsed käivad lasteaias XXXXXX. Isa ei suhtu piisava hoolega laste tervishoiu, hügieeni ja välimuse küsimustesse. Isa on seadnud ohtu laste tervise. Isal ei ole piisavat ja pidevat sissetulekut. Isa ei suuda leida piisavalt aega lastega tegelemiseks. Isal on tõsiseid terviseprobleeme, mis mõjutavad oluliselt tema võimet laste eest hoolitseda. Avaldaja on materiaalselt kindlustatud. Avaldajal on Viimsi vallas lapsesõbralikud elamistingimused.
3.Eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus oli seisukohal, et mõlemad vanemad on võimelised lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema.
4.Eestkosteasutus Anija Vallavalitsus oli seisukohal, et mõlemad vanemad hoolitsevad laste eest hästi ja suudavad neile tagada sobivad elamistingimused.
5.Lastele määratud esindaja oli seisukohal, et mõlemad vanemad on võimelised tagama lastele võimalused arenguks.
6.PR (isikukood XXXXXXXXXXX, isa) vaidles avaldusele vastu. PR (XXXXXXXXXXX, avaldaja II) esitas vastuavalduse, milles palus anda ainuotsustusõiguse laste igakordse viibimiskoha ja hariduse küsimustes isale ja määrata kindlaks avaldaja I ja laste suhtlemise korra.
7.Avaldaja II vastuavalduse kohaselt on lapsed veetnud mõlema vanema juures võrdse osa ajast. Ema ei ole lapsi isa juurde minekuks ette valmistanud. Isa majanduslik olukord on hea ja võimaldab lastele stabiilset elu. Isa on täitnud kõik kohustused ja perekonna vajadused. Isa paindlik tööaeg jätab rohkem võimalusi lastega tegelemiseks. Isal ei ole terviseprobleeme, mis takistaksid laste eest hoolitsemist. 3(10)
Vanemad on laste ülalpidamises võrdselt osalenud. Isa elukoht vastab enam laste huvidele. Tuleks säilitada lastele tavapärast ja turvalist elukorraldust, harjumuspäraseid elamistingimusi ja sotsiaalset tugisüsteemi, mis on XXXXXX.
8.Avaldaja I (ema) vaidles vastuavaldusele vastu ja oli seisukohal, et lapsed on ema kodus Haabneemes kohanenud. Maakohtu 05.02.2016 määrus
9.Harju Maakohus 05.02.2016 määrusega rahuldas avaldaja I avalduse, jättis vastuavalduse rahuldamata, lõpetas osaliselt ühise hooldusõiguse laste suhtes, andis otsustusõiguse laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes üle avaldajale I ning määras kindlaks isa ja laste suhtlemise korra järgmiselt: - Isa ja lapsed kohtuvad üle nädala igal paarisnädala nädalavahetusel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. - Isa ja lapsed kohtuvad üle nädala igal paaritul nädalal ajavahemikus teisipäev kuni neljapäev ühe tööpäeva pärastlõunal-õhtul. - Lapsed on paarisaastatel sügisese koolivaheaja emaga ja kevadise koolivaheaja isaga, paaritutel aastatel vastupidi. - Talvisel koolivaheajal on lapsed pool vaheaega (kuni 30. dets) ühe vanema juures ja pool vaheaega (alates 31. dets) teise vanema juures. Paarisaastatel on lapsed talvise koolivaheaja esimese poole emaga ja teise poole isaga, paaritutel aastatel vastupidi. - Suvekuudel (01. juuni – 31. august) on lapsed võrdselt mõlema vanemaga sõltuvalt vanemate puhkuste aegadest. Vanemad lepivad kokku laste kummagi vanema juures viibimise ajad iga aasta 15. maiks. - Perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate sünnipäevad jm) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. Teise vanema teavitamise aeg on esimesel võimalusel, aga hiljemalt nädal enne tähtpäeva. - Muutustest lapsega kokkusaamise aegades (näiteks lapse haiguse tõttu) teatab vanem teisele vanemale esimesel võimalusel. - Lastega välisriiki reisimine toimub graafiku järgsel suhtlemise ajal. Reisimisest tuleb teisele vanemale esimesel võimalusel teada anda. - Lastega suhtlemise korda võib muuta vanemate kokkuleppel. Maakohus jättis lapse esindamise menetluskulud riigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.Kohus kuulas lapsed ära. Lapsed rääkisid oma igapäevasest elust kahes kodus ja mõlema vanemaga. Laste jutust ilmnevalt on neile lähedased mõlemad vanemad ja nad on harjunud olema mõlema vanema kodus.
11.Laps PR on sündinud XX.XX.XXXX ja RR on sündinud XX.XX.XXXX. Vanemad elasid koos augustini 2013 XXXXX linnas. Lahkumineku järel elasid vanemad XXXXXX kõrvuti majades, isa elas pere ühises elukohas ja ema kõrvalmajas isale kuuluvas korteris. Vanemad hoolitsesid laste eest ühiselt. Juulis 2015 kolis laste ema XXXXXX Viimsisse. Vanemate kokkuleppel hakkasid lapsed viibima nädala ühe vanema juures ja nädala teise vanema juures. Laste ema elukoht on käesoleval ajal Haabneeme alevikus Viimsi vallas ridaelamus. Lastel on ema kodus oma tuba, elukoha läheduses on lasteaed ja kool. Laste isa elab XXXXX linnas Anija vallas 4toalises korteris, kus lastel on oma tuba. XXXXX on väike ja kool ning lasteaed
4(10)
lähedal. Mõlemad elukohad, nii Viimsi vald kui ka XXXXX linn, on väljakujunenud infrastruktuuriga. Laste võimalikud elamistingimused on mõlema vanema juures väga head. Mõlemad vanemad töötavad ja on ühtviisi võimelised lapsi üleval pidama. Mõlema vanema juures on võrdne ka perekonna koosseis. Laste emal on uus elukaaslane ja samuti isal on uus elukaaslane. Kummaski peres ei ole lastel veel poolvendi või -õdesid. Laste isa elukohas XXXXXX on lastel turvavõrgustik isapoolsete vanavanemate näol. Laste emapoolsed vanavanemad elavad LääneVirumaal.
12.Kogutud tõenditest ilmneb, et kummagi vanema suhted lastega on võrdselt lähedased. Mõlemad on olnud lastele pühendunud. Eestkosteasutuste ja laste esindaja arvamuste kohaselt on mõlemad vanemad lastega väga seotud. Mõlemad vanemad suudavad igapäevaselt lapsi võrdselt hooldada. Isa juures viibides olid lapsed sama hoolitsetud kui viibides ema elukohas. Isa tuli üksi, ilma ema abita, laste igapäevase elu korraldamisega täielikult toime. Vanemate senine pühendumus, suhte tugevus lastega, materiaalsed võimalused ja igapäevane hooldusvõimekus on võrdsed. Kumbagi vanemat ei saa eeltoodu alusel teisele eelistada.
13.Kohus peab laste viibimiskoha otsustusõiguse ära määrama, kuna lastekaitse olulise printsiibi kohaselt on laste huvides, kui neil on üks elukoht. Vanem laps läheb sügisel kooli ja koolivalik tuleb teha märtsikuus, mistõttu on laste huvides viibimiskoha ja haridus osas otsustusõiguse kiire otsustamine. Laste viibimiskoha otsustusõiguse laste emale andmise aluseks on asjaolu, et laps RR on 4-aastane. Sellises vanuses lapsel on tavapäraselt tema arengu seisukohalt emotsionaalne igapäevane lähedus emaga väga oluline. 4-aastase lapse emast lahutamiseks peavad olema kaalukad põhjused, mida käesoleval juhul ei ole – ema on olnud isaga võrdselt hea lapsevanem.
14.Kohus määrab isa ja laste suhtlemiseks kohtupraktikas tavapärase laste ja lahus elava vanema suhtlemise korra, millise kohaselt lapsed on lahus elava vanema juures üle nädala igal nädalavahetusel, üle nädala ühel päeval lühiajaliselt nädala sees, koolivaheaegadel ja pühade ajal viibivad lapsed võrdselt mõlema vanema juures, perekondlikel tähtpäevadel viibivad lapsed tähtpäevaga seotud vanema juures. Sellise suhtlemise korraga on laste ja lahuselava isa suhtlemine kõige paremini tagatud. Tihedamat suhtlemist ei ole võimalik määrata, kuna ka lapsi igapäevaselt kasvataval vanemal on õigus veeta lastega aega vabal ajal, mitte ainult tööpäevadel. Nii ema kui ka isa poolt taotletud suhtlemise kord vastab enam-vähem kohtu määratavale korrale. Maakohtu 04.03.2016 määrus
15.01.03.2016 esitas avaldaja I kohtule taotluse rakendada esialgset õiguskaitset ja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha ja hariduse osas, anda otsustusõigus üle emale ja määrata kindlaks laste ja isa suhtlemiskord viisil nagu see on 05.02.2016 määruse p-s 3. Kuna avaldaja II on esitanud 05.02.2016 määruse peale määruskaebuse, siis määrus ei jõustu vanema lapse koolivaliku tegemise tähtaja lõpuks, mis on 31.03.2016. Viimsi vallas lapse kooli panekuks peab olema lapse elukohaks Viimsi vald ja otsustus kooli kohta tuleb teha 31. märtsiks. Avaldaja II selleks nõusolekut ei anna. Ema soovib lapse panna õppima Haabneeme kooli. Esialgse õiguskaitse korras suhtlemiskorra määramise taotlusest avaldaja I loobus.
16.Harju Maakohus 04.03.2016 määrusega kohaldas esialgset õiguskaitset ja andis kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni otsustusõiguse laste viibimiskoha ja hariduse
5(10)
küsimustes üle avaldajale I, kusjuures on avaldajal I õigus määrata laste elukoht füüsiliselt ja elukoha registreerimisel. Avaldajal I on õigus taotleda lapse PR kooli ja lapse RR lasteaeda vastuvõtmist.
17.Laste kooli- ja lasteaia küsimus vajab kohest reguleerimist. Üldteadaolevalt lõpeb laste 2016/2017 õppeaastaks esimestesse klassidesse vastuvõtmine 31.03.2016. Samuti on üldteadaolevalt keeruline saada lapsele lasteaiakohta. Lapsed on elanike registrisse kantud Anija vallas XXXXX linnas, kus elab nende isa. 05.02.2016 määruse jõustumiseni läheb arvatavalt mitu kuud. Lapse haridusküsimuse otsustamine hõlmab ka elu- ja viibimiskoha otsustamist, kuna lapsi pole võimalik kooli ja lasteaeda registreerida, määramata eelnevalt nende elukohta. Samuti pole faktiliselt võimalik käia koolis ja lasteaias piirkonnas, kus nad tegelikult ei ela. Seoses kooli- ja lasteaiavaliku kiireloomulisusega ei küsinud kohus eelnevalt eestkosteasutuse arvamust. Määruskaebused ja nende põhjendused
18.Avaldaja II (isa) esitas Harju Maakohtu 05.02.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja I avalduse rahuldamata, rahuldada vastuavalduse, osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõiguse laste suhtes, anda ainuotsustusõigus laste igakordset viibimiskohta ja haridust puudutavates küsimustes isale ning kinnitada ema ja laste vahelise suhtlemise kord maakohtu 05.02.2016 määruses toodud tingimustel.
19.Ainult soo alusel ei ole võimalik üht vanemat eelistada. Antud juhul ei ole tegemist väikelapsega, kes sõltuks emast toitmisest tingituna. Noorem laps saab 5-aastaseks. Probleeme seoses emast eemalolekuga ei ole esinenud. Maakohtu seisukoht, et lapse emast lahutamiseks peavad olema kaalukad põhjused, on asjakohatu.
20.Jääb arusaamatuks, mille alusel on maakohus pidanud põhjendatuks anda ka vanema lapse osas otsustusõigus emale. Ühtki põhjendust selleks maakohtu määrusest ei nähtu. Maakohtu otsustus on vastuolus lapse avaldatud tahtega. Maakohus ei ole lapse tahet välja selgitanud ega sellega arvestanud.
21.Maakohus ei ole arvestanud, et lapsed on tugevamalt seotud isa elukohaga XXXXXX ning isa elukoht vastab enam laste huvidele. Laste elukoha muutmiseks peavad esinema kaalukad põhjused. Ühtki sellist põhjust ei esine. Isa elukohas on lastele kasvamiseks head tingimused. Isal on laialdased võimalused planeerida aega vastavalt laste päevakavale.
22.Isa esitas Harju Maakohtu 04.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata.
23.Maakohus ei ole esialgse õiguskaitse korras lahendanud kiireid reguleerimist vajavaid küsimusi, vaid lahendanud vaidluse sisuliselt. Lähtudes laste huvidest peaks menetluse ajaks säilitama laste senise elukorralduse. Maakohtu seisukoht jääb arusaamatuks. Võib tekkida olukord, kus lapsed on sunnitud vahetama lasteaeda mitu korda. Vanema lapse huvides on võimaldada temal lõpetada senine lasteaed XXXXXX. Kooli alguseni on veel piisavalt aega, seega argument, et laps ei saa käia koolis piirkonnas, kus ta faktiliselt ei ela, ei ole asjakohane. Kooli valiku puhul tuleb arvestada ka lapse
6(10)
soove. Laps on avaldanud soovi käia XXXXX Gümnaasiumis ja elada koolipäevadel isa juures. Maakohus ei ole põhjendanud elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamuse küsimata jätmist. Menetluse edasine käik
24.Avaldaja I vaidleb määruskaebustele vastu.
25.Anija Vallavalitsus on seisukohal, et ühine hooldusõigus tuleb osaliselt lõpetada ühe või teise vanema suhtes.
26.Viimsi Vallavalitsus nõustub maakohtu seisukohtadega, kuid on seisukohal, et laste elukoha faktilise määramise osas otsustusõiguse määramine ei ole esialgse õiguskaitse korras vajalik, kuna kooli ja lasteaiakoha taotlemiseks on piisav elukoha registreerimine vastavas vallas. Avaldaja I on kinnitanud, et kuni vanema lapse kooliminekuni jääb suhtlemiskord, kus lapsed elavad vaheldumisi nädala kummagi vanema juures.
27.Lastele määratud esindaja on seisukohal, et maakohtu määrused on põhjendatud.
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 05.02.2016 määruse osas
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb Harju Maakohtu 05.02.2016 määrust osaliselt muuta ja sõnastada määruse resolutsioonis AL avalduse rahuldamine hooldusõiguse osaline üleandmisena. Maakohus on ekslikult käsitlenud otsustusõiguse osalist üleandmist. Samuti tuleb täpsustada menetlusosalisi. Vastuavalduse esitanud isa tuleb märkida menetlusdokumentides avaldajana II. Muus osas tuleb maakohtu 05.02.2016 määrus jätta muutmata.
30.Avaldaja I (ema) avalduses esitatud taotluse ja menetluses esitatud seisukohtade kohaselt esitas ema maakohtule taotluse laste suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning laste elukoha ja hariduse määramise osas hooldusõiguse emale üleandmiseks. Maakohtu 05.02.2016 määruse resolutsioonist ema avalduse rahuldamise ja ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta ja määruse põhjendustest nähtub, et maakohus on andnud emale üle laste viibimiskoha ja hariduse osas hooldusõiguse. Maakohtu määruse resolutsioonis kasutatud otsustusõiguse mõiste on eksitav. Maakohtu määrusest on arusaadav, et maakohus ei ole lahendanud PKS §-s 119 sätestatud avaldust ühist hooldusõigust teostavate vanemate puhul ühele vanemale otsustusõiguse andmiseks, vaid PKS § 137 lg-s 1 sätestatud avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ühele vanemale hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu määruse resolutsioonis esineva vastuolu.
31.Muus osas on maakohtu 05.02.2016 määrus seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 05.02.2016 määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7(10)
32.PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse täielik või osaline andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (Riigikohtu 12.02.2016 määrus asjas nr 3-2-1-159-15, p 28).
33.Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, nagu maakohus oleks ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on kõiki olulisi asjaolusid hinnanud ja oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lapsed elasid koos mõlema vanemaga XXXXXX kuni 2013. aasta augustini ja seejärel elasid lapsed nädala kaupa kummagi vanema juures nii XXXXXX kui ka alates 2015. aastast Viimsi vallas. Mõlemad vanemad on nõus, et selline elukorraldus ei saa jätkuda, kuna see ei ole laste huvides eelkõige seetõttu, et vanem poeg läheb sellel aastal kooli. Maakohtu määrusest on arusaadav, et maakohus on arvestanud asjaolu, et kui lapsed enam XXXXXX ei ela, kujutab see endast mõningast muutust laste senises sotsiaalses keskkonnas. Seejuures on maakohus lugenud kaalukamaks asjaolu, et nooremale lapsele on tema arengu seisukohalt väga oluline emotsionaalne igapäevane lähedus emaga. RR suurt emotsionaalset seotust emaga on kinnitanud mõlemad lapsevanemad ja ka eestkosteasutus Viimsi Vallavalitsus (I kd lk 179). Samuti on lapsed omavahel väga lähedased, mistõttu annab noorema venna emotsionaalne lähedus emaga otsustada ka vanema venna suhtes hooldusõiguse küsimust. Maakohtu kaalutlus on antud juhul olnud kolleegiumi arvates õiguspärane ja lubatav. Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, nagu maakohus oleks ebaõigesti tuvastanud või hinnanud muid olulisi asjaolusid, mida maakohus on pidanud mõlema vanema puhul võrdväärseks. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on lugenud mõlemat vanemat võrdseks ka majandusliku valmisoleku osas, kuid isa ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada tema majanduslikku võimekust. Isa on ise sõnumivahetuses emaga esile toonud, et tal ei ole olnud pikema perioodi vältel töötasu (I kd lk 106-107). Kinnisasjade olemasolu ei tähenda, et vanem saaks igapäevaselt lapse hooldusesse panustada.
34.Maakohtu määrusest on arusaadav, et ema avalduse rahuldamisel vanema lapse osas on maakohus lähtunud kohtupraktikas tunnustatud põhimõttest, et üldjuhul on ühe pere laste huvides elada koos. Määruskaebuse väide, mille kohaselt vanem laps tahab astuda kooli XXXXXX, ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust. Viimsi Vallavalitsus on 14.03.2016 arvamuses (I kd lk 178-180) avaldanud, et lapsele meeldis Viimsi eelkool, kuid ta avaldas, et ta soovib minna XXXXX kooli. Ringkonnakohus, arvestades vanema lapse kaalutlus- ja otsustusvõimet, nõustub Viimsi Vallavalitsuse seisukohaga (kd II tl 179), mille kohaselt võib vanema lapse soov asuda õppima XXXXX kooli olla mõjutatud arutelust isaga koolivaliku küsimuses ja asjaolust, et Viimsi koolis on laps osalenud eelkoolitöös vaid ühel korral, ning emaga ta koolivalikut arutanud ei olnud. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 04.03.2016 määruse osas
35.Harju Maakohtu 04.03.2016 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
8(10)
36.Maakohtu 04.03.2016 määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning asja materjalid ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 04.03.2016 määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega 12.02.2016 määruses asjas nr 3-2-1-159-15 (p 35) on maakohus andnud emale esialgse õiguskaitse korras õiguse otsustada üksi lapsi puudutava kiireloomulise olulise küsimuse, mis on lapse heaolu tagamiseks hädavajalik. Maakohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel andnud laste emale osaliselt üle hooldusõigust ega lahendanud vaidlust sisuliselt, vaid andnud emale otsustusõiguse üksikküsimuse ühekordseks otsustamiseks. Maakohus on esialgse õiguskaitse kohaldamist piisavalt põhjendanud. Puudub alus kahtluseks, nagu kavatseks ema vastuolus laste huvidega muuta lasteasutusi (ennekõike RR lasteaia valikut) enne 1.septembrit 2016. Viimsi Vallavalitsus on vastuses määruskaebusele selgitanud, et enne 31.03.2016 avalduse tegemine koolivaliku kohta tagab võimaluse, et laps saab õppima asuda vanema poolt soovitud kooli ehk siis elukoha läheduses paiknevasse Haabneeme kooli. Viimsi valla teised koolid (Püünsi, Randvere jne) asuvad ema elukohast kaugemal ja hilisemate avalduste korral võib laps saada koolikoha kaugemal asuvas koolis.
38.Maakohus on asjakohaselt märkinud, et ei küsinud eelnevalt eestkosteasutuse arvamust seoses kooli- ja lasteaiavaliku kiireloomulisusega. Pärast määruse tegemist on eestkosteasutused oma arvamust avaldanud. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine
39.Ringkonnakohtus lastele riigi õigusabi osutamise tasu ja kulud on põhjendatud jätta TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Muud määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.
40.Avaldaja I menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja I tasunud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja kandnud lepingulise esindaja kulusid 1544,40 eurot tulenevalt 11,7 tunni ulatuses tehtud tööst tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks.
41.Ringkonnakohus on seisukohal, et 23.02.2016 määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks 0,8 tundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu, arvestades määruskaebuse sisu. Esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 4,1 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund, arvestades avalduse sisu. Harju Maakohtu 04.03.2016 määrusega tutvumiseks, info ja selgituste edastamiseks kliendile on 0,6 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades määruse sisu ja menetluse käiku. Määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks on 4,4 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,5 tundi, arvestades seisukoha sisu ja määruskaebuse varasemat analüüsi. Määruskaebuse kohta esitatud seisukohtade läbivaatamiseks ja info kliendile edastamiseks on 0,4 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,2 tundi. Ringkonnakohtu 18.03.2016 kirjaga tutvumiseks ja ringkonnakohtule 21.03.2016 seisukoha koostamiseks on 0,6 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. 22.03.2015 määruskaebusega tutvumiseks ja selle analüüsiks 0,4 tundi on vajalik ja põhjendatud, arvestades kaebuse sisu. Anija
9(10)
valla ja laste esindaja seisukohtade vastuvõtmiseks ja koos selgitustega kliendile edastamiseks on 0,2 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. Viimsi valla ja avaldaja II seisukohtade läbivaatamiseks ja koos selgitustega kliendile edastamiseks on 0,2 tunnist vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,1 tundi, arvestades nimetatud menetlusdokumentide sisu. Lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 0,8 + 1 + 0,1 + 0,5 + 0,2 + 0,1 + 0,4 + 0,1 + 0,1 = 3,3 tundi.
42.Avaldaja I lepingulise esindaja tunnitasu 132 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohtus kantud avaldaja I vajalikud ja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on 3,3 x 132 = 435,60 eurot. Lisaks tuleb avaldajalt II välja mõista avaldaja I poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõiv 50 eurot, kokku 485,60 eurot menetluskulusid. Avaldaja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 1594,40 – 485,60 = 1108,80 euro osas.
43.Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikutel oleks tekkinud ringkonnakohtus menetluskulusid, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.