Kohtulahend

Asjaolud ja esimese astme kohtu määrus

22.01.2016 esitas Danske Bank AS (Eesti filiaali kaudu, hageja) Harju Maakohtule hagi EL (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 50 000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja mh riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest summas 600 eurot. 26.01.2016 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse. 23.03.2016 esitas kostja esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule taotluse jätta esitatud hagi läbi vaatamata, kuivõrd kostja suhtes on 23.03.2016 määrusega välja kuulutatud pankrot. 30.03.2016 määrusega jättis Harju Maakohus hageja hagi kostja vastu võla nõudes läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et asja materjalide kohaselt on Pärnu Maakohtu 23.03.2016 määrusega (tsiviilasi nr 2-16-1726) välja kuulutatud kostja EL pankrot. PankrS § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 423 lg 3 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Arvestades eeltoodut, asus kohus seisukohale, et kuivõrd enne kostja pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses oli varaline nõue kostja vastu, mille kohta ei olnud otsust tehtud, siis tuleb käesolev hagi jätta läbi vaatamata tuginedes TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Määruskaebus 12.04.2016 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 30.03.2016 määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja teha tühistatud osas uus lahend, millega tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv kokku summas 1000 eurot OK Incure OÜ arvelduskontole nr EE871700017001703768 ja jätta menetluskulud kostja kanda, määrates hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot. Samuti palub hageja tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, kandes selle OK Incure OÜ arvelduskontole nr EE871700017001703768. Kohus, asudes seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, on rikkunud nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse normi. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kindlaks määrata menetluskulude rahaline suurus. Hageja on 05.02.2016 esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulude suuruseks kokku 600 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole hagile mitte ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Arvestades eelnevat ja ka hagis esitatud asjaolusid, on ilmne, et hagi läbivaatamisel oleks hageja hagi kuulunud täies ulatuses rahuldamisele, millisel juhul oleks TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud jäänud kostja kanda. Käesoleval juhul tingib hagi läbivaatamata jätmise ainuüksi asjaolu, et kostja on menetluse kestel pankrotistunud, millise asjaolu eest on aga vastutav vaid kostja ise. Eelnevat silmas pidades tuleb käesoleval juhul pidada äärmiselt

ebaõiglaseks menetluskulude hageja kanda jätmist olukorras, kus hagi läbivaatamata jätmise on põhjustanud vaid kostjast endast johtuv asjaolu (so kostja pankrotistumine). Arvestades eelnevat leiab hageja, et käesoleval juhul on õiglane ja põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Samale seisukohale on sarnases olukorras asutud ka kohtupraktikas (vt nt Harju Maakohtu 30.06.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-14-7110 ja Harju Maakohtu 26.11.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-15-12062). Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus hagi läbi vaatamata jätmine on tingitud asjaolust, mida hageja ei saanud mõjutada, tuleb seda arvestada menetluskulude jaotamisel (3-2-1-154-09, punkt 14). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-176-13 (p 14) märkinud, et kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Seetõttu tuleb maaja ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus. Menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Seega on kohus jätnud ebaõigesti hagi esitamise eest tasutud riigilõivu (summas 1000 eurot) hagejale tagastamata ning riigilõiv tuleks hagejale tagastada. Lisaks palub hageja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel määruskaebuse rahuldamisel tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.03.2016 määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 osaliselt tühistada, s.o menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Käesoleval juhul jättis maakohus vaidlustatud määruses pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel hagi läbi vaatamata põhjusel, et enne kostja pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses oli varaline nõue kostja vastu, mille kohta ei olnud otsust tehtud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg-st 2 juhindudes hageja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt määruskaebuses märgitule jätnud menetluskulude jaotamisel põhjendamatult arvestamata asjaolu, et käesoleval juhul on hagi läbi vaatamata jätmise põhjustanud kostja pankrotistumine, millise asjaolu eest on vastutav kostja ise. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-154-09 p-s 14, millele on määruskaebuses osundanud ka hageja, käesoleva asjaga samal põhjusel hagi läbi vaatamata jätmise osas leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et praegusel juhul ei vastuta hageja hagi läbi vaatamata jätmise eest ning ta ei saanud enda tegevusega hagi läbi vaatamata jätmist mõjutada. Samuti on Riigikohus viidatud lahendis märkinud, et kui kohus leiab, et sellises olukorras on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane,

saab kohus tuvastada, et kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kuivõrd hagi läbi vaatamata jätmine on tingitud kostja pankrotistumisest, mida hageja mõjutada ei saanud, siis ei saa hagi läbi vaatamata jätmist hagejale ette heita, mistõttu ei ole põhjendatud ka menetluskulude TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda jätmine. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras oleks kostja menetluskulude täies ulatuses hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Vaatamata eeltoodule ei nõustu ringkonnakohus siiski hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ka määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud peab ringkonnakohus arvestades kaebuse osalist rahuldamist põhjendatuks jätta poolte endi kanda. Kuivõrd maakohus ei määranud asja lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra TsMS § 174 lg 4 teise lause alusel menetluskulude rahalist suurust kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt rahaliselt kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse üksnes osaliselt, ei kuulu hagejale TsMS § 150 lg 1 p-i 5 alusel tagastamisele määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot, mistõttu tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata. Hagi läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 150 lg 1 p-i 3 alusel rahuldada määruskaebuses sisalduv hageja taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 71) on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 eurot tuleb hagejale tagastada, kandes selle vastavalt hageja taotletule OK Incure OÜ arvelduskontole nr arveldusarvele nr EE871700017001703768.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.