Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud menetluse lõpetamise peale korteriühistu Oru Virmalise 11 hagis H. M. O. vastu võlgnevuse nõudes, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Korteriühistu Oru Virmalise 11 hagi Ü. P. ja H. M. O. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub korteriomand asukohaga: xxx Ü. P. ja H. M. O. ühisomandisse. Kostjad on Korteriühistu Oru Virmalise 11 liikmed. Ühistu liige on kohustatud regulaarselt tasuma kommunaalteenuste eest. Kostjad on jätnud oma kohustused täitmata ja nende põhivõlgnevus 01.12.2015 seisuga moodustab 397,94 eurot ja viivis 51,81 eurot, mille hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista, lisaks menetluskulud summas 220 eurot. Kostja Ü. P. esitas 16.01.2016 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi täielikult ja nõustus võlgnevuse tasuma. Menetluskulud palus jätta hageja kanda, kuna kohtusse pöördumist oleks saanud vältida. Hageja ei ole Ü. P. ́ile kätte toimetanud ühtegi võlgnevuse teadet. Kostja Ü. P. märkis, et on nõus kirjaliku menetlusega (t.l 44). 27.04.2016 esitas hageja kohtule H. M. O. suhtes hagist loobumise avalduse, kuna kostja Ü. P. on hagi tunnistanud ja on nõus võlgnevuse tasuma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja Ü. P. ́i vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub Ü. P. ́i osas rahuldamisele hageja poolt nõutud ulatuses õigeksvõtuotsusega. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. H. M. O. suhtes on hageja hagist loobunud, kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse H. M. O. suhtes. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1). Asjast ei nähtu, et hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Kostja Ü. P. esitas 16.01.2016 vastuse hagile, milles tunnistas hagi täielikult. Menetluskulud palus jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja Ü. P. ́i omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KÜS § 5 lg 1, § 7 lg 4, § 151 lg 1, KOS § 11, § 13, VÕS § 76, § 100, § 101 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 440 lg 1, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt Ü. P. ́ilt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 449,75 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja Ü. P. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude, summas 120 eurot, kokku 220 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Kostja palus 16.01.2016 kohtule esitatud vastuses menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kohtusse pöördumist oleks saanud vältida. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna kostja ei ole täitnud hagi aluseks olevaid nõudeid vabatahtlikult ning hageja esitas hagi kohtusse, siis on kostja oma käitumisega tinginud hagimenetluse algatamise ja seoses hagi täieliku rahuldamisega jäävad nii hageja kui ka kostja enda menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 162 lg 1. Seega kuulub kostjalt Ü. P. ́ilt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 220 eurot. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 § 438, § 442, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.