Otsuse avalikult teatavaks 29. aprill 2016, kell 15.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tarmo Tina
Kohtuasi
AS Kiviõli Soojus hagi A. K. vastu võlgnevuse 2525, 60 euro ja viivise nõudes
Hagi hind
2724, 18 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK 10245027, asukoht Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja: A. K. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Kiviõli Soojus hagi A. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista A. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks korteriomandi asukohaga Soo 1313 Kiviõli soojusenergia võlgnevus 2525, 60 eurot, sh. põhivõlgnevus 2466, 84 eurot perioodi 30.11.2011-31.05.2015 eest ja sissenõutavaks muutunud viivis 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest.
3.Välja mõista A. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt (2466, 84 eurot) alates 12.08.2015 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Välja mõista kostjalt, A. K.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Välja mõistetud summad tuleb tasuda Condor Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE393300332098010000 Danske Pank või EE122200221026232709 Swedbank AS. Selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr 2614408) omanik. Korterelamus ei ole korteriühistut moodustatud. AS Kiviõli Soojus osutas nimetatud piirkonnas soojusenergia teenust, millest tulenevalt on hageja esitanud ajavahemikul 30.11.2011-31.03.2015 kostjale arveid summas 2466, 84 eurot ning kostja on jätnud arved tasumata. Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt ka sisse nõutavaks muutunud viivist 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest. Kuna kostja on teostanud aastatel 2012, 2013 ja 2014 osalisi makseid, siis on kostja sellega tunnustanud võlgnevust, mistõttu ei ole põhinõue 459, 78 eurot aegunud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 2525, 60 eurot, sh. põhivõlgnevus 2466, 84 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivis 58, 76 eurot ja viivise põhinõudelt alates 12.08.2015 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 180 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on saatnud kahel korral so 30.09.2015 ja 04.02.2016 kostjale postiga allkirjastamiseks kompromissi, kuid kostja kompromissi allkirjastanud ei ole.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Perioodil 31.01.2012-31.05.2012 esitatud arved summas 459, 78 eurot on aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 146) kohaselt. Kostja lisas vastusele soojusenergia ostu-müügilepingud. Kostja on sünnijärgne invaliid ja tal on raske puue. Saab töövõimetuspensioni 80% töökaotusega. On nõus tasuma võlgnevuse summas 1580, 09 eurot osamaksetena igakuiselt 15 eurot iga kuu 20. kuupäevaks. Menetluskulud on nõus tasuma pooleks. Hageja esindaja õigusabikulusid ei ole nõus maksma. Palub peatada viiviste ja intresside arvestamise. Alates 24.11.2014 elab korteris teine isik.
III KOHTU PÕHJENDUSED
2-15-108532
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus teatas 01.04.2016 menetlusosalistele, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses (tl. 94). Kostja esitas vastuses hagile aegumise vastuväite, et hageja nõue, mis tuleneb 31.01.201231.05.2012 esitatud arvetest summas 459, 78 eurot on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Hageja kinnitab, et kostja on teostanud aastatel 2012, 2013 ja 2014 osalisi makseid kokku Kuna nõude kvalifikatsioonist sõltub see, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub, tuleb nõude aegumise tuvastamiseks esmalt kvalifitseerida hageja nõue. Hageja viitab õigusliku alusena võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätetele. Toimiku materjalides on olemas 02.05.2012 ja 24.11.2014 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingud (tl 52-53), mis tõendavad poolte vahelisi lepingulisi suhteid. Järelikult ei ole tegemist lepinguvälise võlasuhtega ja aegumisele ei kohaldu 10 aastane tähtaeg. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mis aegub TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aasta jooksul. Aegumise kohaldamisel on määrava tähendusega see, millal hakkas aegumistähtaeg kulgema. Korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sisse nõutavaks (TsÜS § 154 lg 1). Vaidlust ei ole selle üle, et tegemist on korduvate kohustustega, st. kostja pidi hagejale esitatud arvete alusel tasuma igakuiselt. Järelikult algas igal aastal esitatud arvetest tuleneva nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest.
5.Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 30.11.2011-31.03.2015 esitatud arvete tasumist summas 2466, 84 eurot ning leiab, et aegumine on korduvalt katkenud, kuna kostja on iga aastaselt arveid osaliselt tasunud. Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, mis võib seisneda võlgnetava osalises tasumises (TsÜS § 158 lg 1 ja 2). Kohtule esitatud arvelduste seisust nähtub, et kostja tasus 30.11.2011 esitatud arve 76, 51 eurot 01.02.2012 ja 09.06.2012 tasus kostja 10, 19 eurot (tl 22, 55). Seega algas perioodil 31.01.2012-31.05.2012 esitatud arvetest tulenev nõuete aegumistähtaeg 01.01.2013 kell 00.00 ning nõuded aeguksid 31.12.2016 kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 22.04.2015. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule enne aegumistähtaja lõppu, ei ole põhinõue ka osaliselt aegunud.
6.Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat soojusenergiaga ja esitas kostjale arveid, mida kostja ei tasunud nõuetekohaselt. Kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus sätestatule (VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1). Lepingu p. 6 kohaselt esitab võrguettevõtja tarbijale arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub soojusenergia kasutamise eest võrguettevõtjale 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja ei ole peale aegumise vastuväite võlgnevusele sisulisi vastuväiteid esitanud. Tuvastatud on, et kostja on maksekohustust rikkunud, st. kostja ei ole tarbitud soojusenergia eest tasunud. Kuivõrd kostja ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Asjaolu, et kostja korteris elab teine isik, ei tee olematuks kosta kohustust poolte vahelist lepingut täita, st. tasuda lepingujärgset tasu. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2466, 84 eurot perioodi 31.01.2012- 31.03.2015 eest.
7.Lepingu p. 6 kohaselt on arve mittetähtaegsel tasumisel õigus rakendada viivist 0, 2% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest ning tarbijal on kohustus see tasuda. Hageja palub välja mõista kostjalt vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 sissenõutavaks muutunud viivise summas 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest ja alates 12.08.2015
2-15-108532 viivise põhinõudelt (2466, 84 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab võlgnik arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest ja alates 12.08.2015 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 455 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses 22.04.2015 tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel 11.08.2015 tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot, õigusabikulud 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot ning viivise menetluskuludelt. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus esindaja kulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“ (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Käesolevas asjas on hageja õigusabikulu (150 eurot) märkimisväärselt madalam kui hagi hind (2724, 18 eurot). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 150 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, esitanud seisukoha kostja vastusele ja kompromisslepingu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
2-15-108532 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 425 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt (425 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.