Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-15-108532 tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

II KOSTJA VASTUS

III KOHTU PÕHJENDUSED

2-15-108532

2-15-108532 viivise põhinõudelt (2466, 84 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal õigus nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sisse nõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka viivis, mis ei ole veel sisse nõutavaks muutunud. Raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) peab võlgnik arvestama viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 58, 76 eurot perioodi 26.04.2015-11.08.2015 eest ja alates 12.08.2015 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 455 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses 22.04.2015 tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel 11.08.2015 tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot, õigusabikulud 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot ning viivise menetluskuludelt. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja vastavat kinnitust esitanud ei ole. Seega mõistab kohus esindaja kulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta. Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“ (RKTKm 3-2-1-4-15 p 13). Käesolevas asjas on hageja õigusabikulu (150 eurot) märkimisväärselt madalam kui hagi hind (2724, 18 eurot). Kohus leiab, et hageja õigusabikulud 150 eurot on vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja on koostanud hagiavalduse, esitanud seisukoha kostja vastusele ja kompromisslepingu. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

2-15-108532 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 425 eurot, sh. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 116, 92 eurot, hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 158, 08 eurot ja õigusabi kulud 150 eurot käibemaksuta ning viivise menetluskuludelt (425 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.