Harju Maakohtu 11. jaanuari 2016 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Parme Trans (registrikood 10193856), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Oja Kostja: JH (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain Alvin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
hagi
JH
vastu
võla
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. jaanuari 2016 määrus ja saata asi hagi tagamise avalduse uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1). Asjaolud ja menetluse käik
1.
OÜ Parme Trans esitas 31.12.2015 Harju Maakohtusse hagi JH vastu 214 289,63 euro saamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse ja 08.01.2016 hagi tagamise avalduse täpsustuse, mille kohaselt palus seada kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi 60 000 euro suuruses hageja kasuks.
2.Kostja poolt oma tööülesannete tahtliku rikkumisega tekitatud kahjusumma on suur ja selle väljanõudmine lepingupartnerilt FFC Eesti OÜ on vähe tõenäoline, kuna hagejal puudub võimalus kontrollida FFC Eesti OÜ raamatupidamist ja panagakontot käibemaksu tagastuste laekumise osas EL maksuhalduritelt, millised summad
vastavalt lepingule V R 109 kuulusid ülekandmisele hageja kontole. Tutvudes FFC Eesti OÜ 2011.a ja 2012.a majandusaasta aruannetega ei ole samuti võimalik tuvastada käibemaksu tagastatud summasid, kuna raamatupidamine ei ole ilmselt olnud õige ning käibemaksu tagastusi FFC Eesti OÜ oma raamatupidamises ei näidanud. Tulenevalt eeltoodust jääb ainsa materiaalselt vastutava isikuna kahju tekitamises süüdi kostja, kes OÜ Parme Trans juhtkonda kuulunud raamatupidamise õigsuse üle kontrolli õigust omava isikuna – finantsdirektorina - rikkus jämedalt oma töökohustusi.
3.Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas XXXXXXXX XX -XX, kinnistusraamatu nr XXXXXXXX (katastrinumber XXXXX:XXX:XXXX). Kinnisvaraportaali City24 andmetel küsitakse nimetatud piirkonnas 3-toalise korteriomandi eest ca 74 000 85 000 eurot, tegelikud müügitehingud on vormistatud reeglina 10% madalama hinnaga. Hageja hindab kostja vara väärtuseks ca 78 000 eurot. Kostjale ei ole teada muud hageja vara, mille arvel oleks tekitatud kahju võimalik hüvitada. Samuti ei ole kostjal hetkel kindlat töökohta. Hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hagi tagamise abinõuna palus hageja kohaldada kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja korteriomandile. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja seadis korteriomandile aadressil XXXXXXXX XX-XX Tallinnas esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi suurusega 60 000 eurot OÜ Parme Trans kasuks.
5.Kohus tugines TsMS § § 377 lg-le 1, § 378 lg 1 p-le 1, § 378 lg-le 4, § 381 lg-le 2, § 388 lg-le 1 ja 3 ning § 387 lg-le 2. Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada. Kostjale kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmine ei ole kostjat ülemäära koormav, kuni kohus annab vaidlusalusele õigussuhtele hinnangu.
6.TsMS § 385 alusel määras kohus, et kostja poolt 60 000 euro maksmisel Rahandusministeeriumi arvelduskontole makseinfos sätestatud rekvisiitide alusel või samas ulatuses pangagarantii esitamisel määruse täitmine lõpetatakse ja hagi tagamise abinõu tühistatakse. Määruskaebus
7.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Kostja leiab mh, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
8.Riigikohus rõhutas lahendis 3-2-1-121-15, et hagi tagamise menetluses on võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust.
9.Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist, seejuures välja toomata, milles kahju seisnes ja millise kahjuga on tegemist. Kooskõlas VÕS §-ga 128 on kahju tunnuseks hageja vara (sh TsÜS § 66 varaliselt hinnatavate nõudeõiguste) vähenemine. Kuna hagiavalduses puudub differentsihüpoteesi asjaolude esiletoomine, siis on välistatud ka tuginemine kahjule. VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud,
kui lepingut ei oleks rikutud. Hagiavaldusest ei nähtu, millises olukorras oleks hageja, kui kostja väidetavat rikkumist poleks olnud, s.o millist vara oleks hagejal enam. Hageja nõuab kostjalt sisse FFC Eesti OÜ võlga, säilitades samas viimase vastu nõudeõiguse. Ilma FCC Eesti OÜ vastu esitatava nõude realiseerimise perspektiivi väljatoomiseta on VÕS § 127 käsitlus välistatud. Hagiavalduses puudub VÕS § 127 kahju ettenähtavuse käsitlus.
10.Hagiavalduses puudub ka kahju hüvitamise kohustuse imperatiivne element – põhjusliku seose kirjeldus (VÕS § 127 lg. 4). Hagis puudub kahju fakti (vara vähenemise) kirjeldus, hagiavaldusest ei nähtu, et kostja mõni konkreetne tegu või tegevusetus oleks kaasa toonud hageja varalise sfääri vähenemise.
11.Hagi on esitatud mittekohase kostja vastu. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel peaks olema kostjaks väidetav võlglane, s.o FFC Eesti OÜ. Hagiavalduses on kirjeldatud kahe juriidilise isiku vahelist õigussuhet, kusjuures FFC Eesti OÜ ei ole menetlusosaline. Hageja ei väida, et kostja oleks olnud nimetatud õigussuhte puhul garant või käendaja.
12.Hagiavalduses heidetakse kostjale põhjendamatult ette raamatupidamise ebanõuetekohast korraldamist. Isegi, kui raamatupidamine kajastaks asjaolusid valesti, ei saaks see kahju tekitada. Raamatupidamine võib kajastada äriühingu varalist seisu ja tehinguid, kuid raamatupidamislik kajastamine ei saa äriühingule luua vara või lõpetada varale omandiõigust või luua õigusi või loobuda neist. Seega, väidetav raamatupidamislik valekajastus ei saanud lõpetada hageja nõudeõigusi FFC Eesti OÜ vastu, see ei lõpeta omandit ega muuda õiguste ja kohustuste seisu. Omandiõigust varale ja õiguste ning kohustuste mahtu saab muuta ja lõpetada tehingute alusel käsutusõiguseks volitusi omav juhatus (TsÜS § 34, ÄS § 180 lg 1). Hagiavalduses ei väideta, et kostja oleks teinud mingeid tehinguid, mis oleks lõpetanud hageja omandiõiguse varale või mis oleks loonud täiendavaid kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud selle kohta, kas EL liikmesriikide maksuhaldurite tagastamisele kuuluvad summad on kajastatud raamatupidamise programmis või mitte või kas need on arvele võetud või mitte või millised summad on raamatupidamislikult maha kantud, ei saa anda tunnistust üheski VÕS § 128 asjaolust. Hagiavalduses nimetatud raamatupidamislik mahakandmine ei ole omandiõiguse ega nõudeõiguse lõppemise alus. Seega on välistatud sel teel varalise sfääri vähenemine. Varast saab loobuda omanik, keda esindab seaduslik esindaja, seda käsutades (AÕS § 68).
13.Hageja nõuded tulenevad peamiselt aastatest 2009 - 2011, mis viitavad aegumisele. Kuna hageja kinnitas majandusaasta aruanded, siis oli ta teadlik väidetavast kahjust ja hageja tegevusest just neil aegadel. Kostja taotleb aegumise kohaldamist, kuid hagi on ka selleta prima facie edulootuseta.
14.Kostja nõustub, et kohtul on vastavalt TsMS § 377 õigus hagi tagada, kuid see ei tähenda, et kohus peaks igal üksikjuhul kostja omandiõigust piirama. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb hinnata, kas see on ikka tõenäoliselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks ning kas kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata. Maakohus nimetatud asjaolusid õigesti ja põhjendatult hinnanud ei ole.
15.Kohtulik hüpoteek ei takista küll vara võõrandamist, kuid eluliselt on mitteusutav sellise vara müümise, väljaüürimise ja tagatiseks andmise võimalus. Seetõttu ei saa kostja kasutada PS § 32 õigusi. Kostja on üksikema, kelle PS § 14 ja EIÕK art-te 6 ja 13 õigused efektiivsele õigusabile ja sealt tulenevale ausale ja võrdõiguslikule menetlusele ei tohi olla piiratud. Kostja soovis õigusabikulude katteks laenu võtta, kuid ilma tagatise andmiseta on laenu saamine mõeldamatu. Kuna esimesel järjekohal
asub kohtulik hüpoteek, siis on kostjale keeldutud õigusabikulude katmiseks laenu andmisest. Kostja kaalus korteriomandi üürile andmist, et saada keskmist turuhinda 400 eurot kuus, mille abil saaks ta vahendeid õigusabikulude tasumiseks. Paraku kõik potentsiaalsed üürnikud keeldusid kohtuliku hüpoteegi tõttu üürilepingu sõlmimisest. Eeltoodu on viinud olukorrani, kus kostja ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu tema poolt valitud advokaadibüroo kaudu oma õigusi piisavalt efektiivselt kaitsta.
16.Hageja ei ole andnud põhjust arvata, et kostja hakkab vara võõrandama. Kooskõlas TsMS § 377 lg 1 võib kohus hagi tagada üksnes juhul, kui kõikidest asjakohastest ja teadaolevatest objektiivsetest asjaoludest nähtub oht, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu. Kohtumäärusest ei tulene, millised konkreetsed asjaolud viisid kohtuliku hüpoteegi seadmiseni. TsMS § 377 lg 1 ei näe ette hagi tagamist olukorras, kus kostja vara vähenemist ette näha ei ole. Juhul kui kohtuotsuse täitmise perspektiiv hagi tagamata jätmise tõttu ei vähene, ei ole ka hagi tagamine põhjendatud.
17.Asjaolud, mis tingivad hageja erilise õiguskaitsevajaduse ja kostja õiguste kitsendamise hagi tagamise abinõude kaudu, peaksid üldjuhul seonduma kostja kui kohustatud isiku käitumisega, milles väljendub objektiivselt äratuntav oht vähendada hageja nõude seniseid realiseerimisväljavaateid. Praegusel juhul sellised erilised asjaolud puuduvad. Maakohus ei ole toonud esile mitte ühtegi asjaolu, mille tõttu võiks kostjale kuuluva vara hulk hagi tagamise avalduse lahendamisele järgneva aja jooksul väheneda.
18.Vastavalt TsMS § 383 lg-le 2 on rahalise nõude korral tagatise määramine imperatiivne ja selle miinimumiks on 5% nõudesummalt. Säte käsitleb mitte hagi tagamise avalduses märgitud summat, vaid rahalise nõudega hagi alusel nõutavalt rahasummalt, millelt määratakse mh riigilõiv (TsMS § 124). Seega tulnuks tagatist arvutada 214 289,63 eurolt, millest 5% on 10 714,48 eurot.
19.See, et hageja (väidetavalt) omab nõuet FFC Eesti OÜ vastu, kuid ei esita hagi, annab tunnistust majanduslikult ebaotstarbekast käitumisest. Seetõttu võib eeldada, et tagatise puudumise korral jäävad kostja kahjud hüvitamata. TsMS §-s 383 adekvaatse tagatise tasumisel on tagatud ka TsMS §-st 7 tulenev poolte võrdsuse põhimõte, kus hagi tagamise korral hagejal säilib kindlustunne kohtuotsuse täitmise osas ning kostjal säilib kindlustunne kahjunõude (osalise) täitmise osas. Juhul kui hageja mõistlikku tagatist ei anna, jätab kohus TsMS § 383 lg 2 järgi hagi tagamata või tühistab hagi tagamise. Seadusjärgseks miinimumtagatiseks, mille määramist kostja taotleb, on 10 714,48 eurot. Menetluse edasine käik
20.Hageja palub jätta maakohtu määruse muutmata.
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu hagi tagamise määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule tagasi hagi tagamise avalduse uueks läbivaatamiseks.
23.Asja materjali kohaselt jättis kohus 04.01.2016 hagi tagamise avalduse käiguta, kohustades hagejat muu hulgas märkima hüpoteegisumma ja maksma sellelt tagatist 5% ulatuses. Hageja täpsustas 08.01.2016 hagi tagamise avaldust, paludes seada hüpoteegi summas 60 000 eurot hageja kasuks ja maksis 07.01.2016 tagatist 3000 eurot.
24.Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Käesolevas asjas oli nõudesumma 214 289,63 eurot ja hageja oleks pidanud maksma hagi tagamise saavutamiseks sellelt summalt tagatist mitte vähem kui 5%, s.o 10 714,48 eurot. Maakohus leidis ebaõigesti, et tagatis tuleb anda hüpoteegisumma suuruse järgi ja andis hagejale tagatise maksmiseks ebaõige juhise..
25.Kuna TsMS § 383 lg 11 on imperatiivne norm, on selle rikkumine oluline ja toob endaga igal juhul kaasa hagi tagamise määruse tühistamise. Menetlusökonoomika kaalutlusel ei anna ringkonnakohus hinnangut muudele määruskaebuse väidetele.
26.Maakohus peab andma avalduse uuel läbivaatamisel hagejale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks – täiendava tagatise tasumiseks. Kui hageja seda ei tasu, jätab kohus TsMS § 383 lg 2 alusel hagi tagamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.