Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-112407 avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja omandas nõude kostja vastu summas 573,74 eurot. Nõude loovutamise aluseks on Creditstar Estonia AS (endise nimega SMS Laen AS, edaspidi nimetatud ka esialgne võlausaldaja) ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210.

2(2)

2-15-112407 Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 20.06.2014 lepingu nr 315731. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 20.06.2014 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 84,66 eurot laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja SMS Laen AS kandis 25.06.2014 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 300. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 84,66 eurot tasuma hiljemalt 30.09.2014. Seega kostja võlgnevus hagejale seisuga 28.10.2015 tagastamata laenupõhiosa eest on 300 eurot. Pooled leppisid kokku, et 300 euro suuruse laenu, laenu perioodiga 30 päeva, puhul moodustub intressimäär 162,46 % aastas. Laen oli väljastatud intressiga 84,66 eurot laenu perioodi eest. Antud kohustust ei ole kostja tänase päevani täitnud. Vastavalt laenulepingu punktile 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist vastavalt lepingus sätestatud intressi määrale iga maksmisega viivitatud päeva eest, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Laenu tagastamise tähtajast 30.09.2014 käesoleva ajani on möödunud 393 päeva. Hageja arvestab viivise alates 01.10.2014 tagastamata laenupõhiosalt 300 eurot ja on arvestanud perioodi 01.10.2014 kuni 27.10.2015 viivist summas 300 x 390 p x 0,45% = 526,50 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult viivist summani 300 eurot. Seega kostja võlgnevus viivise eest on 300 eurot. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 kohaselt laenutagasimaksetähtaja ületamise eest enam kui 8 päeva on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele Kostja poolt alljärgnevas ulatuses: laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 8 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 22 kalendripäeva – menetluskulud summas 10 eurot. Laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 22 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 36 kalendripäeva – menetluskulud summas 25 eurot. Laenu tagasimaksetähtaja ületamisel 36 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 66 kalendripäeva – menetluskulud summas 45 eurot ja 45 eurot iga 30 täiendava kalendripäeva kohta. Hageja on kokku arvestanud kostjalt laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutusteks kokku 70 eurot. Hageja vähendab vabatahtlikult võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste suurust 15,34 euroni. Seega kostja võlgnevuseks võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste eest on 15,34 eurot. Seega seisuga 28.10.2015 on kostja võlgnevus ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le: tagastamata laenusumma 300 eurot, intress summas 84,66 eurot, viivis summas 300 eurot, võla sissenõudmise kulud 15,34 eurot kokku 700 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusabikulud 125 eurot, ning mõista väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte 01.04.2016 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (tl 71-72). Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3(2)

2-15-112407 Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Esialgne võlausaldaja oli andnud kohaselt laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Käesoleva tsiviilasja toimiku materjalidest nähtuvalt oli 20.06.2014 kostjaga sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu kolmeks kuuks (mitte 30-ks päevaks nagu on hagiavalduses märgitud) summas 300 eurot, intressiga 84,66 eurot, krediidikulukuse määraga 358,90% aastas. Eesti Panga kodulehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr laenu väljastamise ajal (20.06.2014) oli 32,03%. Laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 11 korda. Seega on kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, mistõttu on tehing TsÜS § 86 lg 1 tulenevalt tühine. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22). 4(2)

2-15-112407 TsÜS § 86 lg 4 näeb ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud laenuleping on vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lõigete 1 ja 2 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ja viivist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma (300 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenu andmise hetkel oli Ametlikes Teadaannetes avaldatud (VÕS § 94 lg 1 nimetatud) intressimääraks 0,25% ja alates 01.07.2014 oli intressimääraks 0,15% aastas. Seega kujuneb laenu kasutamise eest makstava intressi suuruseks 0,13 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks 01.10.2014 kuni 27.10.2015. Viivise arvestus on järgmine: Periood Viivise määr,% 01.07.2014 - 31.12.2014 8,15 01.01.2015 - 30.06.2015 8,05 01.07.2015 - 26.10.2015 8,05

Perioodis päevi

Perioodi summa 6,162804 11,975865 7,80747

Seega kokku arvestatud viivised ajavahemiku 01.10.2014 kuni 27.10.2015 eest on summas 25,95 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu summa 300 eurot, intressi 0,13 eurot, viivised summas 25,95 eurot ja sissenõudmise kulud 15,34 eurot. Intressi 84,53 euro ja viivise 262,30 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

5(2)

2-15-112407 Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 49% ulatuses kostja ja 51% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabi kulud summas 120 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 120,05 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on parandatud 25.04.2016 kohtumäärusega.

6(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.