Aktsiaselts Starman hagi Valev Ülper vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
475,92 eurot Menetlusosalised ja nende • Hageja Aktsiaselts Starman, (registrikood 10069659, aadress Akadeemia tee 28 12618 Tallinn) esindajad • Hageja esindaja: Kadri Timuska (lepinguline esindaja) Julianus Inkasso OÜ, aadress A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) • Kostja Valev Ülper (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Tsiviilasja hind
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Valev Ülperilt AS Starman kasuks AS-i Starman ja Valev Ülperi vahel 01.03.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-645278 tulenev võlgnevus summas 57,52 eurot (viiskümmend seitse eurot ja 52 eurosenti), mis koosneb põhivõlgnevusest 47,48 eurot ja viivistest 10,04 eurot.
Välja mõista Valev Ülperilt AS Starman kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt (47,48 eurot) alates hagi esitamisest s.o 23.11.2015 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
5.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse täiendamine
7.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
8.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 kohaselt 31.03.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
12.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Aktsiaselts Starman liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-645278, mille alusel osutas Aktsiaselts Starman kostjale järgmiseid teenuseid: Start L-ZuumTV postiaadressil XXXX ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga, mis on kättesaadav Aktsiaselts Starmani kodulehel.
13.Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks.
14.Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata kokku summas 277,24 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud hageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tagastama kõik komplektiosad. Aktsiaseltsi Starman üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel
kohustub klient tasuma Aktsiaseltsile Starman selle maksumuse Aktsiaseltsi Starman poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmine nõudearve nr NA-44738. Lepingu alusel kohustus klient kasutama Aktsiaseltsi Starman ZuumTv teenust 24. kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 215,76 eurot (arve nr TA-43725). Arve TA-43725 on trahviarve lepingu rikkumise eest. Kostjal on võlgnevus seoses tasumata arvetega, mis tõi omakorda kaasa teenuse piiramise hageja poolt. Kõik vajalik informatsioon oli ka kirjas kostjale saadetud arvetel (näiteks arvel nr A-20512523). Arvel märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas. Hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve. Arvel kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Nimetatud hinnakiri on kostjaga sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks ja millega tutvumist ning nõustumist kostja oma allkirjaga lepingul kinnitas. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. Aktsiaseltsi Starman üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused.
KOHTU SEISUKOHT
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
16.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
17.Hagiavalduse kohaselt on AS-i Starman ja kostja vahel sõlmitud 01.03.2012 liitumis- ja teenuste osutamise leping nr L-645278. Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata.
18.Hageja nõuab kostjalt 425,32 euro väljamõistmist, mis koosneb leppetrahvist summas 215,76 eurot, tasumata teenustest summas 51,48 eurot, nõudest summas 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 148,08 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.
19.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hageja põhinõue hõlmab tagastamata DigiTV kaardi jääkmaksumust 10 eurot, võlahaldustasu summas 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot ning ZUUMtv kaardi rendi tasu ja ZUUMtv kuutasu kokku 37,48 eurot (tl 25-32).
20.Hageja põhinõue, sh tagastamata DigiTV kaardi jääkmaksumuse, ZUUMtv kaardi rendi tasu ja ZUUMtv kuutasu, so kokku 47,48 eurot (10+9,9x2+9,99-2,97+8,99+1,49 eurot) osas, on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda selle täitmist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
21.Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue summas 215,76 eurot, võlahaldustasu nõue 5 eurot ja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 9 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Need nõuded tuleb jätta rahuldamata. Hageja viivise nõue 148,08 eurot on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
22.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu (tl 44-45). Hinnakirja järgi on võlahaldustasu 5 eurot. Hageja rakendas võlahaldustasu ühel korral (tl 28). Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Hinnakirja järgi on võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest.
23.Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
24.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
25.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus ja lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. Samuti on tüüptingimustega sätestatud võlahaldustasu ning võla tõttu teenuse piiramise tasu kohaldamine. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
26.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine juhul,
kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
27.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette leppetrahvi 215,76 eurot, võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 9 eurot. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 229,76 eurot, arvestades teenuste kuutasu 9,99 eurot (tl 26).
28.Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab teenuse eest maksta tulevat summat. Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui kahekordselt teenuse eest maksta tuleva tasu suurus. Seega on leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
29.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõuded rahuldamata ning asub seisukohale, et ka kostjalt viivise väljamõistmine ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määra ületavas osas. Kostjalt tuleb seega nii sissenõutavaks muutunud kui ka alates hagi esitamisest arvestatav viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Hageja ei ole, hagis välja toonud, millal muutus iga põhivõla osa sissenõutavaks. Kohus arvestab seetõttu viivist alates kogu võla sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, so 01.05.2013 (tl 32). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alates 01.05.2013 kuni hagi esitamiseni välja mõista viivis 10,04 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
32.Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele vaid 13 % ulatuses ning hagi osalise rahuldamise põhjuseks on hageja poolt rakendatud tühised tüüptingimused, siis on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude suurust mitte kindlaks määrata. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.