XXX avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapsega suhtlemiskorra määramiseks
Menetlustoiming
menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar (epost: [email protected]); Puudutatud isik
XXX/XXX);
I:
XXX(isikukood
XXX;
elukoht
Puudutatud isik I rõa korras määratud esindaja: vandeadvokaat Veiko Parts (e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX); Puudutatud isik II lepinguline esindaja: advokaat Anneliis Räpo (e-post: [email protected]); Eestkosteasutused Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus (asukoht Tammsaare tee 135, 12915 Tallinn) ja PõhjaTallinna Valitsus (asukoht Niine tänav 2, Tallinn).
2.Välja mõista XXX’ilt XXXkasuks menetluskulud 630 eurot.
3.
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX’il tasuda XXX’ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa
ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus lõpetas 29.12.2015.a kohtumäärusega osaliselt XXXja XXXi ühise hooldusõiguse XXXsuhtes, kinnitas isa ja lapse vahelise suhtluskorra ning jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, alaealise määratud esindaja tasu riigi kanda. 15.01.2016.a esitas XXXeelnimetatud kohtumäärusele määruskaebuse. 19.02.2016.a kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.12.2015.a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Riigi õigusabi tasu ja kulud jäeti Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud ringkonnakohtus kantud menetluskulud XXXi kanda.
2.Kohtumäärus jõustus 09.03.2016.a. Avaldaja esitas Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 29.03.2016.a, mille kohus edastas koos kohtukirjaga 04.04.2016.a puudutatud isik II esindajale vastuväidete esitamiseks. 08.04.2016.a edastati Harju Maakohtule puudutatud isik II vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjale, tähtaegselt. Avaldaja menetluskulud
3.Avaldaja palub puudutatud isikult II välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud, milleks on: - kohtulahendi ja määruskaebuse analüüs tsiviilasjas nr 2-15-12287 1,5 tundi, summas 150 eurot; - nõupidamine 21.01.2016.a 0,75 tundi, summas 75 eurot; - vastuse koostamine määruskaebusele 4,5 tundi, summas 450 eurot. Avaldaja menetluskulude suurus on kokku 810 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Avaldaja kinnitab, et kõik kohtule esitatud andmed menetluskulude kohta on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-15-12287. Tulenevalt ülaltoodust palub hageja määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXilt välja XXXi kasuks menetluskulud summas 810 eurot (käibemaksuga) ning määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni on XXXil õigus nõuda XXXilt viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik II vastuväited avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele
4.Antud juhul ei ole avaldaja poolt väidetavalt ringkonnakohtus kantud õigusabikulud kokku summas 810 eurot põhjendatud ja vajalikud. Maakohtu lahendiga tutvumine ei ole selline õigusabi, mille osas tuleks kulusid kanda ringkonnakohtus. Kui maakohus tegi asjas lahendi, siis on selge see, et avaldaja ja tema esindaja tutvusid lahendiga maakohtu menetluse raames. Seda, kas lapse isa esitab lahendi peale määruskaebuse või mitte, avaldaja siis ei teadnud. Kohus on jätnud lapse isa kanda üksnes ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Maakohtu lahendiga tutvumisele tehtud kulud ei ole hõlmatud ringkonnakohtu menetlusega. Isegi, kui avaldaja esindaja tutvus lahendiga mitmel korral (s.o pärast lahendi saamist ning hiljem ka määruskaebusele vastust tehes), siis sellegipoolest ei ole tegu vajalike ja põhjendatud kuludega, mille hüvitamine tuleks panna lapse isa kohustuseks.
5.Nähtub, et lapse ema esindaja on väidetavalt kulutanud määruskaebuse analüüsile kokku 1,5h. Selline ajakulu määrusekaebusega tutvumisega seoses ei ole aga kindlasti põhjendatud. Lapse isa määruskaebus tugineb suures osas maakohtus esitatud seisukohtadele. Lapse isa on kogu menetluse jooksul palunud avaldaja avalduse rahuldamata jätta ning jätta lapse ja isa suhtlemiskord selliseks, nagu see eelnevalt on olnud. Ka ringkonnakohtus ei ole lapse isa oma seisukohti muutunud. Lapse isa on jäänud kõikide maakohtus esitatud põhistuste juurde. Ei
ole eluliselt usutav, et vandeadvokaadist esindaja kulutaks menetlusdokumendi üle vaatamisele (sh lugemine ja analüüs) 1,5h. Niisiis ei ole määruskaebusega tutvumine (seal hulgas ka maakohtu lahendiga tutvumine) põhjendatud suuremas ulatuses kui 0,5h.
6.Kohtule esitatud Advokaadibüroo Tibar & Partnerid arvest nähtub, et avaldaja ja tema esindaja on 21.01.2016 (s.o pärast määruskaebuse esitamist) teinud ka nõupidamise. Selliseks nõupidamiseks aga põhjust ei olnud. Mistahes nõupidamine esindaja ja poole vahel on põhjendatud ja vajalik siis, kui pool plaanib oma seisukohti muuta või esitada kohtule uusi ja täiendavaid vastuväiteid. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Lapse ema vastuses määruskaebusele on tuginetud täpselt samadele vastuväidetele nagu maakohtuski. Niisiis hoolimata sellest, mida esindaja ja avaldaja kohtumisel arutasid, ei saa selle osas tehtud kulutusi panna lapse isa kanda. Nõupidamisega seotud kulud 0,75h ulatuses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
7.Lisaks nähtub, et määruskaebuse vastuse koostamiseks kulus avaldaja esindajal 4,5h. Lapse isa on aga veendunud, et sellises mahus ei ole vastuse koostamiseks tehtud kulud põhjendatud ja vajalikud. Vaadates avaldaja 25.01.2016 vastust lapse isa määruskaebusele, siis nähtub, et tekstiliselt on see ca 4-4,5 lk pikk. Seejuures on tekst paberil ka hajutatud (reavahed, suur font, tühi ruum äärtes jne). Kõik avaldaja poolt vastuses esitatud väited ja seisukohad on võetud avaldaja avaldusest ja osaliselt ka kohtuistungi protokollist. Ühtegi uut vastuväidet ega seisukohta avaldaja esindaja esitanud ei ole. Niisiis on lapse isa arvamusel, et sellise vastuse koostamine võis kogenud vandeadvokaadil (kes on lapse ema esindanud ka maakohtus) võtta kõige rohkem aega 2,5h. Ülejäänud osas, s.o 2h ulatuses, tekitatud kulud seega põhjendatud ega vajalikud ei ole.
8.Seega nähtub, et lapse ema (avaldaja) poolt ringkonnakohtus kantud õigusabikulud (s.o põhimõtteliselt üksnes määruskaebusele vastuse koostamisega seotus õigusabikulud) on põhjendatud ja vajalikud kõige rohkem 3h ulatuses, kokku summas 360 eurot. Ülejäänud osas on taotlus põhjendamata ning seetõttu palub lapse isa jätta selle rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
11.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
12.Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult II menetluskulud summas 810 eurot (käibemaksuga). Avaldaja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi tunnitasu määraga 120 eurot/h käibemaksuga. Avaldaja kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb puudutatud isikul II tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Järgnevalt hindab kohus avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud kohtulahendi ja määruskaebuse analüüsile tsiviilasjas nr 2-15-12287 1,5 tundi. Puudutatud isik II esitas antud kulu osas vastuväite. Maakohtu lahendiga tutvumine ei ole puudutatud isik II hinnangul selline õigusabi, mille osas tuleks kulusid kanda ringkonnakohtus. Kui maakohus tegi asjas lahendi, siis on selge see, et avaldaja ja tema esindaja tutvusid lahendiga maakohtu menetluse raames. Seda, kas lapse isa esitab lahendi peale määruskaebuse või mitte, avaldaja siis ei teadnud. Kohus on jätnud lapse isa kanda üksnes ringkonnakohtus kantud menetluskulud. Maakohtu lahendiga tutvumisele tehtud kulud ei ole hõlmatud ringkonnakohtu menetlusega. Isegi, kui avaldaja esindaja tutvus lahendiga mitmel korral (s.o pärast lahendi saamist ning hiljem ka määruskaebusele vastust tehes), siis sellegipoolest ei ole tegu vajalike ja põhjendatud kuludega, mille hüvitamine tuleks panna lapse isa kohustuseks. Lapse isa määruskaebus tugineb suures osas maakohtus esitatud seisukohtadele. Lapse isa on kogu menetluse jooksul palunud avaldaja avalduse rahuldamata jätta ning jätta lapse ja isa suhtlemiskord selliseks, nagu see eelnevalt on olnud. Ka ringkonnakohtus ei ole lapse isa oma seisukohti muutunud. Lapse isa on jäänud kõikide maakohtus esitatud põhistuste juurde. Ei ole eluliselt usutav, et vandeadvokaadist esindaja kulutaks menetlusdokumendi üle vaatamisele (sh lugemine ja analüüs) 1,5h. Eeltoodust tulenevalt ei ole määruskaebusega tutvumine (seal hulgas ka maakohtu lahendiga tutvumine) põhjendatud suuremas ulatuses kui 0,5h. Kohus ei nõustu puudutatud isik II vastuväitega alljärgneval põhjendusel ning leiab, et avaldaja esindaja kulu 1,5 tunni ulatuses kohtulahendi ja määruskaebuse analüüsile on põhjendatud. Kohus on seisukohal, et määruskaebusele vastust esitades on vajalik tutvuda määruskaebusega ning seda kõrvutada maakohtu lahendiga, et analüüsida sh määruskaebuse paikapidavust. Lisaks, ei saa eeldada, et avaldaja esindajal peab määruskaebuse esitamisel tagantjärgi kõik maakohtu lahendis esitatu nüanssideni meeles olema. Kohus leiab, et avaldaja esindajal oli vajalik määruskaebusele vastust esitades tutvuda ka esimese astme kohtu lahendiga, et oma klienti teise astme menetluses edukalt kaitsta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esindaja kulu kohtulahendi ja määruskaebuse analüüsile 1,5 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik.
14.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja kulutanud nõupidamisele 21.01.2016.a 0,75 tundi. Puudutatud isik II leiab, et selliseks nõupidamiseks aga põhjust ei olnud. Mistahes nõupidamine esindaja ja poole vahel on põhjendatud ja vajalik siis, kui pool plaanib oma seisukohti muuta või esitada kohtule uusi ja täiendavaid vastuväiteid. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Lapse ema vastuses määruskaebusele on tuginetud täpselt samadele vastuväidetele nagu maakohtuski. Niisiis hoolimata sellest, mida esindaja ja avaldaja kohtumisel arutasid, ei saa selle osas tehtud kulutusi panna lapse isa kanda. Nõupidamisega seotud kulud 0,75h ulatuses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kohus ei nõustu puudutatud isik II esitatud vastuväitega. Kohus on seisukohal, et professionaalse ja asjatundliku õigusteenuse osutamiseks on vajalik esindatavaga nõu pidada ning menetlustaktikat visandada. Lisaks, ei saa esindaja teha isetegevust, vaid peab teenuse osutamisel selgitama välja esindatava seisukohad ning tema kooskõlastustel toimima. Kohus
leiab samuti, et nõupidamise ajakulu 0,75 tundi ei ole märkimisväärselt pikk aeg, samuti nähtub, et ringkonnakohtu menetluses peeti vaid üks nõupidamine, mistõttu võib eelnimetatud ajakulu pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esindaja märgitud ajakulu nõupidamiseks 0,75 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik.
15.Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusest nähtub, et avaldaja lepingulisel esindajal on kulunud vastuse koostamiseks määruskaebusele 4,5 tundi. Lapse isa on veendunud, et sellises mahus ei ole vastuse koostamiseks tehtud kulud põhjendatud ja vajalikud. Vaadates avaldaja 25.01.2016 vastust lapse isa määruskaebusele, siis nähtub, et tekstiliselt on see ca 4-4,5 lk pikk. Seejuures on tekst paberil ka hajutatud (reavahed, suur font, tühi ruum äärtes jne). Kõik avaldaja poolt vastuses esitatud väited ja seisukohad on võetud avaldaja avaldusest ja osaliselt ka kohtuistungi protokollist. Ühtegi uut vastuväidet ega seisukohta avaldaja esindaja esitanud ei ole. Niisiis on lapse isa arvamusel, et sellise vastuse koostamine võis kogenud vandeadvokaadil (kes on lapse ema esindanud ka maakohtus) võtta kõige rohkem aega 2,5h. Ülejäänud osas, s.o 2h ulatuses, tekitatud kulud seega põhjendatud ega vajalikud ei ole. Kohus nõustub puudutatud isik II poolt esitatud vastuväitega. Kohus tutvunud avaldaja poolt esitatud vastusega puudutatud isik II määruskaebusele, leiab, et selle koostamiseks märgitud ajakulu 4,5 tunni ulatuses ei ole põhjendatud. Õige on puudutatud isik II väide, mille kohaselt on avaldaja esindaja poolt koostatud vastus hajutatud, suure tekstina ning kordab juba varasemalt esitatud seisukohtasid. Menetlusdokument on küll esitatud seitsmel leheküljel, millest ca 4 lk on sisulist osa, kuid tekst on kirjutatud tavapärasemast laiemas tekstis ning mitte nii sisutiheldalt, mistõttu on kohus seisukohal, et märgitud ajakulu dokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohus, tutvunud esitatud vastuse sisu ja mahuga, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu antud dokumendi koostamiseks on 3 tundi summas 360 eurot (käibemaksuga).
16.Kokku loeb kohus põhjendatuks avaldaja ringkonnakohtus kantud menetluskulusid summas 630 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldaja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt ning puudutatud isikult II välja mõista avaldaja menetluskulud summas 630 eurot (käibemaksuga).
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul II tasuda avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (630 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.