lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-2048/8

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-2048/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1274
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht

Anu Vismann Diana Endoja 03.03.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2048

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) avaldus E. P. vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlustoiming Menetlusosalised esindajad

ja

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine, kirjalik menetlus Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa registrikood nende 110051834) Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja K. O. (4PS OÜ, e-post: XXX) Puudutatud isik E. P. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-2048 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused):
1.1.1.E. P. tasub AB-le „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) 2033,47 eurot, millest: 1422,92 eurot põhinõue 255,05 eurot viivised 300 eurot õigusabikulu 30,50 eurot tõlkekulu 25 eurot s.t 50 % riigilõivust.
1.1.2.Punktis 1.1.1. nimetatud summa (2033,47 eurot) kohustub E. P. tasuma hiljemalt 05.03.2025 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr EEXXX AS-is SEB Pank, selgitusega „1235244-KO, tsiviilasi nr 2-25-2048“.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.1.3.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. on kokku leppinud, et juhul, kui E. P. tähtaegselt punktis 1.1.1. nimetatud summat ei tasu, lisandub nõudele viivis kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
1.2.Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. endi kanda.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-2048.
3.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. menetluskulude kokkulepe sisaldub sõlmitud kompromissis.

Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) ja E. P. endi kanda.

4.AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldada. Tagastada AB-le „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) riigilõiv summas 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr EEXXX AS-is SEB Pank, selgitusega „1235244KO, tsiviilasi nr 2-25-2048“.
5.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) avaldus E. P. (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.01.03.2025 esitasid menetlusosalised kohtule kompromisslepingu. Menetlusosalised sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt:
2.1.Avaldaja ja puudutatud isik lõpetavad menetluse tsiviilasjas nr 2-25-2048 kompromissilepinguga. Kompromissileping on sõlmitud alljärgnevatel tingimustel (kompromissi tingimused):
2.1.1.Puudutatud isik tasub avaldajale alljärgnevad summad: 1422,92 eurot põhinõue 255,05 eurot viivised 300 eurot õigusabikulu 30,50 eurot tõlkekulu 25,00 eurot 50% riigilõivust 2033,47 eurot summa kokku 2.1.2.Punktis 2.1.1 nimetatud summa (2033,47 eurot) kohustub puudutatud isik tasuma hiljemalt 05.03.2025 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kontole nr EEXXX SEB Pank AS, selgitusega 1235244-KO, tsiviilasi nr 2-25-2048. 2.1.3.Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui puudutatud isik tähtaegselt punktis 2.1.1 nimetatud summat ei tasu, lisandub nõudele viivis kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Pooled paluvad kohtul kinnitada käesoleva menetlusdokumendi punktis 2 sisalduv kompromiss ja lõpetada menetlus kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud TsMS § 428 lg 1 p-s 4 ning TsMS §-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
4.Pooled on kokku leppinud, et kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 palub avaldaja tagastada pool tasutud riigilõivust, st 25 eurot AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal kontole nr EEXXX SEB Pank AS, selgitusega 1235244-KO, tsiviilasi nr 2-25-2048. Puudutatud isik on riigilõivu tagastamisega nõus.
6.Pooled on kooskõlas TsMS § 661 lg 4 kokku leppinud kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobuda.
7.Kompromissileping jõustub kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisel.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 613 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohtu 22.04.2020 tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu. Seega tuleb esitatud avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised kompromissi hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.
4.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
6.Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Kui menetlusosalised vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
8.Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 06.02.2025 riigilõivu summas 50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi, kuulub avaldajale tagastamisele riigilõiv summas 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kontole nr EEXXX AS-is SEB Pank, selgitusega „1235244-KO, tsiviilasi nr 2-25-2048“.
9.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulude kokkulepe sisaldub kompromissis. Kompromissikokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad avaldaja ja puudutatud isiku endi kanda.
10.TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Õiguskirjanduses on märgitud, et juhul, kui hagita menetluses on selge, kelle õigusi määrus täpselt puudutab, ei ole välistatud ka seal kaebeõiguse kokkuleppel välistamine või kaebetähtaja lühendamine (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2018, lk 1174). Käesolev määrus, millega kohus kinnitab kompromissi kahju hüvitamise nõude osas, puudutab avaldaja ja puudutatud isiku õigusi. Seega võivad avaldaja ja puudutatud isik määruskaebuse esitamise õiguse välistada või määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetlusosalised loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja