Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel 1/3

2-16-4645 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; nr EE513300333522160001 Danske Bank; EE221700017003510302 Nordea Bank kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu tekitatud kahju 159, 25 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati kostja Viru Maakohtu 09.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5423 süüdi kannatanule, V. J. (IK xxx) tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu pöördus tervisekahjustuse raviks SA Ida-Viru Keskhaigla poole. Haigekassa võimaldas kannatanule ravikindlustushüvitisi, mida tõendab SA Ida-Viru Keskhaigla 30.10.2013 raviteenuse arve seeria D6 nr 2220284 summas 159, 25 eurot. Haigekassa on võtnud tervisehoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle. Hageja vormistas kostjale 10.11.2015 nõudeavalduse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kostja sai nõude kätte 11.11.2015 allkirja vastu. Seisuga 23.03.2016 on nõue täitmata täies ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt 159, 25 eurot, mis tuleb kanda Eesti Haigekassa arveldusarvele EE631010022088784002 AS SEB Pangas või EE652200221001127282 AS Swedbank ́is. Kohus võttis hagi 24.03.2016 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai dokumendid kätte isiklikult allkirja vastu 28.03.2016 (tl 34). Vastuse esitamise tähtajaks oli 11.04.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, 2/3

2-16-4645 ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ja 3). TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 alusel kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 ja 2 ja RaKS § 25 lg 1, § 26 lg 1, § 29 lg 1 ja 3 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud mida kostjalt välja mõista, puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.