Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Viktor Bome
Määruse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2016, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-4437
Tsiviilasi
XXXavaldus hagi tagamiseks enne hagi esitamist
Menetlustoiming
hagi tagamise avalduse läbi vaatamine
Menetlusosalised ja nende
hageja XXX(isikukood XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, e-post [email protected]); kostja OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, epost XXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected]).
esindajad
Jätta hageja hagi tagamise avaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2-16-4437 Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada, välja arvatud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu.
XXXesitas Harju Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Hageja palub hagi tagamise korras keelata OÜ-l XXX kuni 11.08.2006 lepingus kokkulepitud servituudi alal asuva takistuse kõrvaldamiseni teha XXXmistahes takistusi XXX (registriosa nr XXX) kinnistule ligi pääsemisel hageja ja kostja vahel kokkulepitud juurdepääsu ala kaudu vastavalt lisatud plaanile.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 377 lg-st 1 tulenevalt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 sätestab, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Kohus, tutvunud hagi tagamise avaldusega, leiab, et hagi tagamise avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et poolte vahel 11.08.2006 kokku lepitud servituudiala on olnud muutumatul kujul alates servituudilepingu sõlmimise hetkest ning kostja (ega mistahes muu isik) ei ole sinna paigutanud mitte ühtegi takistust ega teinud hagejale mistahes takistusi servituudiala kasutamisel. Vaidlust ei ole, et hagi tagamise avalduses viidatud betoonblokid ega ka konteiner ei paikne 11.08.2006 servituudilepinguga kokkulepitud servituudialal ega takista 11.08.2006 servituudilepinguga kokkulepitud servituudialale pääsemist. Hagi tagamise avalduse resolutiivosas ei nõuta juurdepääsu mitte servituudilepingus toodud maa-ala kaudu vaid oluliselt laiendatud ning hageja enda äranägemisel toodud maa-ala kaudu. Hagi tagamata jätmine ei raskenda (ning ei muuda võimatuks) kohtuotsuse täitmist, samuti ei ole hagi tagamine vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks (või muul põhjusel), kuivõrd kostja ei ole teinud hagejale takistusi 11.08.2006 servituudilepinguga kokku lepitud servituudiala kasutamiseks ja eelduslikult ei tee seda ka tulevikus (hageja ei ole isegi väitnud, et esineks oht, et kostja asub takistama ala, kuhu on seatud servituut, kasutamist). Seega ei tekita kostja kuidagi õigusvastaselt hagejale kahju või ei omavolitse. Asjaolu, et kostja ei võimalda hagejale kinnistule ligipääsu mujalt kui paika seatud servituudilt, ei muuda kostja käitumist kahju tekitamiseks või omavolitsemiseks. Hageja väide nagu eksisteeriks pooltel lisaks 11.08.2006 servituudilepingule veel mingi täiendav kokkulepe, mis servituudiala laiendaks, vähemalt õiguslikult ei eksisteeri, kuivõrd AÕS § 173 lg 1 kohaselt peab servituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Vastavat notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut hageja esitanud ei ole. Kostja eitab kokkuleppe olemasolu. Samuti ei ole hageja väitnud, et mingisugust täiendavat notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut üldsegi eksisteeriks. Seega ei ole hageja taotlus kostja õiguste piiramiseks kuidagiviisi põhjendatud.
2(4)
2-16-4437 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Vastav kohtu otsustus ei ole edasi kaevatav. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Antud juhul on tegemist menetlust lõpetava määrusega, kuivõrd kohus ei rahulda ilma hagiavalduseta esitatud hagi tagamise avaldust. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene TsMS § 168 lõigetest 3–5 teisiti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud õigusabikulud summas 1 365 eurot, millele lisanduvad õigusabikulud 30.03.2016 kohtuistungil osalemisest arvestusega 130 eurot/tund. Kohus märgib, et 30.03.2016 kohtuistung kestis pool tundi, mistõttu tuleb 1 365 eurole vastavalt kostja taotlusele juurde arvestada 65 eurot (poole tunni eest), ehk kokku on kostja õigusabikulud 1 430 eurot.
3(4)
2-16-4437 Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et kostja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb hagejal kostjale ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtu hinnangul on kostja esindaja poolt õigusabi andmiseks kulutatud aeg põhjendatud ja õigusabi tunnihind mõistlik, mistõttu tuleb määrata hageja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 1 430 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.