Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-16-3301

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja AS Sillamäe Veevärk, kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse mõttes ja müüjaks Maagaasiseaduse mõttes teenindab XXX asuvat elamut. Kostja I ja kostja II on XXX elamus asuva korteri nr XXX ühisomanikud. Kostjad on nimetatud korteriomandi otsesed valdajad, kes püsivalt elavad selles korteris ja tegelikult tarbivad hageja poolt osutatud kommunaalteenuseid alates juunikuust 2012. Hageja ja kostjate vahel tekkis võlaõiguslik suhe hageja poolt veeteenuste osutamisest ja nende tarbimisest kostjate poolt, kuid pooltevahelised suhted jäid vormistamata Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud lepinguna. Hageja ja kostja I vahel 24. oktoobril 2012 oli sõlmitud maagaasi ostu-müügileping, mille alusel müüs hageja kostjatele maagaasi kodutarbimiseks. Hageja esitas kostjatele arved kommunaalteenuste eest vee- ja gaasiarvesti näitude alusel aadressil XXX postkasti. Vaatamata teenuste tegelikule kasutamisele ning kostjatele igakuiselt saadetud arvetele jätsid kostjad alates 2013 aastast kommunaalteenuste arved osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjatel võlgnevus hageja ees. Hageja palus korduvalt kostjaid võla täielikult kustutada, 2(4)

2-16-3301 kuid kostjad palveid ignoreerisid. Kostjate võlgnevus tarbitud teenuste eest on seisuga 29. veebruar 2016 moodustab kokku 359,27 eurot, s.h võlgnevus veeteenuste eest summas 276,81 eurot ja gaasiteenuste eest summas 82,46 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt võlgnevus tarbitud vee ja osutatud veeteenuste eest summas 276,81 eurot, võlgnevus tarbitud maagaasi eest summas 82,46 eurot, lepinguline jooksev viivis 0,06 % maagaasi võlgnevusest (82,46 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 29. veebruarist 2016 kuni kostjate poolt võlgnevuse tasumiseni, jooksev viivis 0,022 % veeteenuste võlgnevusest (276,81 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 29. veebruarist 2016 kuni kostjate poolt võlgnevuse tasumiseni ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjatele koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-29-31). Hagimaterjalid on kostjatele nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-37-38). Kohus hoiatas kostjaid, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjad kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 65, § 1018 ja 1023, § 208, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 113-1 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 359,27 eurot (276,81+82,46) ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot, kokku 399,27 eurot ning maagaasi müügilepingust tulenev jooksev viivis 0,06 % maagaasi võlgnevusest (82,46 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 29. veebruarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni ja jooksev viivis 0,022% veeteenuste võlgnevusest (276,81 eurot) iga viivitatud päeva eest alates 29. veebruarist 2016 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulude, summas 400 eurot, kokku 500 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 100 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 400 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. 3(4)

2-16-3301

Hageja esindajal on kulunud kliendiga konsulteerimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh kliendiga kohtumine, konsulteerimine, vaidluse perspektiivide arutamine, hagiavalduse ettevalmistamine, dokumentidega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine) kokku 5 töötundi. Kohus lähtub hageja õigusabi kulude määramisel tsiviilasja materjalidest. Hageja lepinguline esindaja on kohtule esitanud hagiavalduse (t.l.-3-5), milles sisulist osa 4 lehekülge. Kohus arvestab samuti, et hageja esindaja on vandeadvokaat. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele nelja töötunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab hageja kui vandeadvokaadi tunnitasuks 80 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 320 eurot (80*4). Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 420 eurot (100+320). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.