Eesistuja Malle Seppik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
V. B hagi Korteriühistu Kotzebue 5 vastu korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Korteriühistu Kotzebue 5 menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-15324
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. B määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja V. B Kostja Korteriühistu Kotzebue 5, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Asja läbivaatamise kuupäev
7. märts 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta V. B määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 10. märtsi 2015. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-12-15324 läbi vaatamata.
2.
Tagastada V. B-le määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus jättis 8. märtsi 2013. a otsusega rahuldamata V. B (hageja) hagi Korteriühistu Kotzebue 5 (kostja) vastu korteriühistu 4. aprilli 2012. a üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. veebruari 2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata (täiendades lahendi põhjendusi) ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus ei võtnud
3-2-1-8-16 9. juuni 2014. a määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja esitas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulu 2332 eurot 80 senti (koos käibemaksuga) ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3.Hageja vastuväidetel ei ole kostja esitatud õigusabikulude suurus põhjendatud.
4.Harju Maakohus rahuldas 24. novembri 2014. a määrusega kostja avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1929 eurot 60 senti, samuti VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivise menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Maakohtu määruse põhjendustel on kostja esindaja põhjendatud ajakulu esitatud arvete alusel vastavalt 6 tundi, 5,54 tundi ja 1,50 tundi. Kostja esindaja tunnitasu määraks olnud 120 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole vandeadvokaadi osutatava õigusabiteenuse puhul liialt suur. Arvestada tuleb seejuures vaidluse keerukusega ning menetlusosaliste tehtud menetlustoimingutega. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu 1929 eurot 60 senti ((720 + 708 + 180) * 20%), samuti viivis.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1929 eurot 60 senti. Hageja palus mõista temalt kostja kasuks välja menetluskulu 672 eurot. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. märtsi 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 1 ja § 178 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa edasi kaevata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses palub hageja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ja tunnistada, et TsMS § 178 lg 3 (alates 1. jaanuarist 2015 kehtivas redaktsioonis) on põhiseadusega vastuolus osas, milles see säte välistab määruskaebuse esitamise ringkonnakohtu määruse peale, mis on tehtud kirjeldava ja põhjendava osata, ning osas, millega ringkonnakohus võib määruskaebuse lahendada kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub võtta määruskaebus menetlusse. TsMS § 178 on põhiseadusvastane, sest riivab isiku õigust pöörduda kohtusse ja pöörduda kõrgemalseisva kohtu poole kohtulahendi kontrollimiseks. Samas palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse, samuti maakohtu määruse osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 1929 eurot 60 senti. Hageja palub mõista temalt kostja kasuks välja menetluskulu 672 eurot. Maakohus rikkus menetluskulude kindlaksmääramisel selgelt menetlusõiguse norme, kui ei analüüsinud hageja vastuväiteid menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Seega ei olnud ringkonnakohtul alust lahendada hageja määruskaebus kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta määruskaebus läbi vaatamata või rahuldamata.
9.26. veebruaril 2016 esitas hageja Riigikohtule määruskaebuse täienduse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse, sest see on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist.
2(3)
3-2-1-8-16
11.Ringkonnakohus tegi vaidlustatud määruse 10. märtsil 2015. Hageja märkis määruskaebuses, et sai ringkonnakohtu määruse kätte 22. aprillil 2015 (II kd, tl 151). Hageja esitas määruskaebuse Riigikohtule 7. mail 2015 (II kd, tl 150, 151). TsMS § 698 lg 2 järgi on Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtutoimikust nähtub, et ringkonnakohtu määrus on e-toimiku kaudu hagejale kättesaadavaks tehtud 10. märtsil 2015, määruse kättetoimetamise kohta andmeid ei nähtunud (II kd, tl 146). Kostja väitis vastuses hageja määruskaebusele, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest e-toimiku järgi on hageja esindaja A. Smelov vaidlusaluse kohtumääruse avanud 12. märtsil 2015. Vastuseks Riigikohtu pöördumisele, tuvastamaks e-toimikus tehtud toimingud, selgitas Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimiku haldur (28. märtsi 2016. a e-kiri), et e-toimiku andmetel on A. Smelov 10. märtsi 2015. a määruse (dokument nr 70 A, TlnRK Tsiviilkolleegium) esimest korda e-toimikus avanud 12. märtsil 2015 kell 09.21. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Eelneva põhjal saab vaidlustatud ringkonnakohtu määruse lugeda hagejale kättetoimetatuks
12.märtsil 2015. Hageja esitas määruskaebuse 7. mail 2015, seega hilinenult, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Kolleegium on selgitanud, et tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12).
12.Kuigi määruskaebus jääb läbi vaatamata, märgib kolleegium vastuseks hageja määruskaebusele, et Riigikohtu üldkogu tunnistas 1. veebruaril 2016 kohtuasjas nr 3-2-1-146-15 tehtud otsusega TsMS § 178 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega säte, mille alusel ringkonnakohus võis lahendi teha kirjeldava ja põhjendava osata ning mis piiras sel juhul edasikaebeõigust Riigikohtule, on kehtetuks tunnistatud. Eelviidatud säte on kehtetuks tunnistatud tagasiulatuvalt.
13.Kolleegium jätab hageja 26. veebruari 2016. a kaebuse täienduse tähelepanuta. Ühtlasi ei võta kolleegium asja juurde kaebuse täiendusele lisatud dokumente. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid hagejale tagasi saata.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
15.Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 viimase lause järgi tagastada. Malle Seppik, Ants Kull, Villu Kõve
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.