Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Tsiviilasi nr 2-15-109506

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja lõplikuks nõudeks on põhivõlg summas 80 € ja viivis vahemikus 19.04.2013 kuni 30.04.2015 summas 80 €. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Kuna haginõue on varaline ja lähtudes TsMS §-st 123 ja § 133 lg-st 1 hagihind moodustab 190 €, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kostja palus vaadata asja kohtuistungil. Kuna asi vaadatakse läbi lihtmenetluse korras, siis kohtul on diskretsiooniotsustus kas määrata kohtuistungi või mitte. Kohus ei ole seotud selles osas kostja taotlusega. Kuid kohus tõlgendas kostja soovi taotlusena olla ärakuulatud ja kuulas kostjat ära 22.03.2016 kohtuistungil. Hageja esindaja ei väljendanud soovi olla kohtu poolt ärakuulatud, kohtuistungile ei ilmunud, palus vaadata asja sisuliselt läbi. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja M. Kozeletski vahel 6.04.2011 sõlmitud liitumislepingust nr 1159887 ja järelmaksuga müügilepingust nr 1159887 lisa, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS andma kostjale kauba (mobiiltelefoni Sony Ericsson X8) ning kostja kohustus saadud kauba eest vastavalt lepingus märgitud maksegraafiku tingimustele tasuma. Kostja kohustus kauba eest tasuma igakuisele osamaksetega summas 5 eurot, kokku 130 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 95 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (tl 18-19, 41). Hageja on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt kostja aga osaliselt mitte. Kostja haginõuet ei tunnistanud kuna leidis, et nad on aegunud täies ulatuses ja palus aegumise kohaldamist (tl 52-53). Kostja vastuse kohta esitatud seisukohas (tl 58-59) hageja ei nõustunud sellega, et tema nõue on aegunud täies ulatuses. Kuna hagiavaldus oli esitatud 30.04.2015 TsMS § 486 lg-s 2 sätestatu alusel, nõustus hageja, et selleks ajaks on aegunud nõue seoses 18.10.2011, 18.11.2011 ja 18.12.2011 osamaksetega. Ülejäänud nõuded ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks aegunud ning eeltoodust lähtuvalt vähendas hageja oma nõuet nimetatud osamaksete võrra, s.o summas 15 eurot. Hageja vähendas põhinõue 80 euroni. Ajavahemiku eest 19.04.2013-30.04.2015 hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 88,92 eurot, kuid tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 80 eurot. Hageja pakkus kostjale sõlmida kompromissi, kuid kostja nõustus põhivõla summaga 60 € ja viivisega 60 €, ülejäänud nõuetele palus kohaldada aegumist. Põhinõue Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 208 lg-le 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük 3(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 6.04.2011 sõlmitud liitumislepingu nr 1159887 lisa järelemaksuga müügilepingule (tl 22) kohustus Elisa Eesti AS andma kostjale kauba (mobiiltelefoni Sony Ericsson X8) ning kostja kohustus saadud kauba eest vastavalt lepingus märgitud maksegraafiku tingimustele tasuma. Lepingust tulenevalt oli kauba maksumus kokku 130 eurot. Lepingu sõlmimisel 06.04.2011 tasus kostja sularahas 10 eurot, mille kohta on väljastatud arve nr M1100143015 (tl 22 pöördel), ülejäänud summa 120 eurot kohustus kostja tasuma lepingus kajastatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetega summas 5 eurot. 20.12.2012 Elisa Eesti AS on loovutanud oma nõue kostja vastu hagejale, millest teatati kostjale 21.12.2012 kirjaga (tl 20 pöördel). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei täitnud oma kohustusi arvete õigeaegselt ja regulaarselt tasuma, nõuetekohaselt, kuna üldse ei tasunud osamaksed ajavahemikul 2011 oktoobrist - 2013 aprillini (k.a). Poolte vahel on vaid vaidlus võla suuruse üle, kuna kostja leiab, et hageja nõuded on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi lühend TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist. Seega kohus tuvastab, kas väidetav nõue on aegunud või mitte. Vastavalt TsMS § 436 lg 4 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lõike 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 3. lõike teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja poolt 2011 oktoobri eest esitatud arve tasumise tähtaeg oli 19.11.2011 (tl 23 pöördel), seega 2011 oktoobri eest esitatud arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates 20.11.2011. 2011.a-l viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 19.12.2011, seega nõue muutus sissenõutavaks alates 20.12.2011. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega kõikide 2011.a-l kostjale esitatud arvete aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2012 kell 00.00 ning kõikide 2011.a-l esitatud arvete kolmeaastane aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2014 kell 24.00. Kohus lähtus muuhulgas Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-195-08 väljendatud seisukohast (p 11). 4(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Tulenevalt TsÜS § 160 lg-st 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p-st 3 lähtuvalt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.04.2015, sellest ajast peatus hageja nõude aegumine. Hageja tunnistas, et maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamise ajaks oli aegunud nõue seoses järgmiste osamaksetega: 18.10.2011, 18.11.2011 ja 18.12.2011. Seoses sellega hageja vähendas oma nõuet 15 € võrra. Lähtudes kõigest eeltoodust hageja nõue seoses ülejäänud osamaksetega ei ole aegunud ja kostjal on tasumata jäänud osamaksete tasumise kohustus üldsummas 80 € (ajavahemik 2012 jaanuarist2013 aprillini (k.a)). Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus jätab rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamisest ja rahuldab hagi põhinõude osas summas 80 €. Viivis Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestas viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates järelmaksuga müügilepingu viimasele osamaksele järgnevast päevast, s.o 19.04.2013, kuni maksekäsu menetluses avalduse esitamiseni, s.o 30.04.2015. Vastavalt VÕS § 101 lg-le 1 ja lg-le 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 5(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Hageja arvestas viivist summas 88,92 eurot järgnevalt: nõuesumma 80 €, viivitatud päevi 741. Kuid tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhinõue summani 80 €. Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 80 eurot ja viivist summas 80 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kuna hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks, jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-15-109506 kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Seega hageja menetluskulud jäävad kostja kanda, kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8 ja 9 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Koos hagiavaldusega esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 19 pöördel) hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest summas 45 eurot, hagi esitamisel täiendavat tasutud riigilõivust summas 30 eurot ning tasust õigusabi eest summas 159,78 eurot. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas riigilõivu kokku summas 75 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv summas 75 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse sisuliselt 2-l lehel (tl 5-6), hagiavaldus sisuliselt 3-l lehel ja lisad 28 lk (tl 18-33), puuduste kõrvaldamise avaldus sisuliselt 2-l lehel (tl 41) ja seisukoht kostja vastuse osas sisuliselt 3-l lehel (tl 58-59). Kokku on hageja esindajad esitanud kohtule 4 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 10 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatis menetlusdokumentide kättesaamise kohta, meilitsi teabevahetus kohtuga) (tl-d 56, 67). Kohtule ei ole esitatud andmeid hageja esindaja ühe tunnitasu kohta. Käesolevas tsiviilasjas esindasid hagejat TsMS § 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Kohus kontrollib hageja kohtuväliseid kulusid, milleks on hageja lepingulise esindaja kulud. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kontrollib kohus hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on oma 06. mai 2015 otsuses nr 3-2-1-4-15 leidis, et: „üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulud suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades.“ Antud juhul on tsiviilasja hagihinnaks 190 eurot, seega hageja nõutud õigusabikulu tsiviilasja hinda ei ületa. Seejuures kohus arvestab, et kohtule esitatud vaidlus on suuliselt sõlmitud laenulepingu ja sellest tuleneva kohustuse täitmise suhtes. Kohtu hinnangul oli tegemist tavapärase laenulepingust tuleneva vaidlusega, mille rikkumise tuvastamine ei ole keerukas, samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem. Viru Maakohus 9.11.2015 määrusega (tl 35-36) jättis hagiavaldus käiguta ja andis hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (haginõude täpsustamiseks, kuna hagiavalduses esitatud nõuded ei ühtinud hagi põhjendustega, põhinõude ja viiviste arvestuse esitamist).

7(8)

Tsiviilasi nr 2-15-109506

Kohus leiab, et vastaspool (kostja) ei pea vastutama hageja esindaja puudustega tehtud töö eest, mistõttu ei ole ajakulu puuduste kõrvaldamise avalduse koostamise ja esitamise eest põhjendatud ega käsitletav õigusabikuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mille vastaspool peaks hüvitama. Lähtudes eeltoodust kohus vähendab hageja lepingulise esindaja kulud summani 130 €, selles ulatuses loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatuks ja vajalikuks. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 205 eurot (75 eurot riigilõiv + 130 eurot lepingulise esindaja kulud), samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.