Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-7756
Kohtuasi
Vedamir OÜ hagi KNOKE Kaubanduse OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Vedamir OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8514 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Vedamir OÜ (registrikood 12150213), lepinguline esindaja Jaanus Silm Kostja: KNOKE Kaubanduse OÜ (registrikood 11237589), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 18.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vedamir OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 10.10.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Vedamir OÜ kanda.
4.Määrata kindlaks KNOKE Kaubanduse OÜ apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2144 euro ulatuses ning mõista need Vedamir OÜ-lt KNOKE Kaubanduse OÜ kasuks välja.
5.Vedamir OÜ on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuma KNOKE Kaubanduse OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-23-7756 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.05.2023 esitas Vedamir OÜ (hageja) hagi KNOKE Kaubanduse OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 7705 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle 26.04.2024 täpsustuse kohaselt tegi hageja kostjale 29.05.2020 ülekande 10 000 eurot. Vaatamata makse selgitusele („laenu leping 280520-1“) on tsiviilasjas nr 2-21-6258 Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsusega (p 8) tuvastatud, et vastav makse oli tehtud nitriilkinnaste eest ettemaksuna, mitte laenuna.
3.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmis hageja kostjaga mais 2020 suuliselt müügilepingu, mille alusel kohustus kostja talle müüma 1000 karpi Bold Aurelia nitriilkindaid (karbi hind 10 eurot koos käibemaksuga, kokku 10 000 eurot). Nimetatud kokkuleppe sõlmis hageja nimel kostjaga hageja juhatuse liikme vend X. Hageja palus 01.04.2021 anda üle 1000 karpi Aurelia Bold nitriilkindaid või tagastada tasutud 10 000 eurot. Kostja ei ole hageja tellitud 1000 karpi Aurelia Bold nitriilkindaid üle andnud.
4.Kostja on pakkunud hagejale muud kaupa (oma laojääke), kuid hagejal ei ole kohustust võtta vastu kaupa, mida ta ei ole tellinud. Sellise kauba pakkumine ei ole lepingu kohane täitmine. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tellis temalt väidetavalt 27.05.2020 koostatud ettemaksuarvel nr 2114711 nimetatud kauba. See ettemaksuarve edastati hagejale esmakordselt aasta pärast tellimust, 26.03.2021, kui hageja nõudis kinnaste ostmiseks ülekantud raha tagastamist või Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks esitanud tellimuse ettemaksuarvel kajastatud kinnaste ostmiseks. Ettemaksuarve on kostja koostatud ühepoolne dokument, mille sisu ei saa hageja mõjutada.
5.08.05.2023 esitas hageja kostjale nõude müügilepingu täitmiseks koos hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta. Kostja keeldus Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmisest. 22.05.2023 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudis Aurelia Bold nitriilkinnaste eest tasutud 10 000 euro tagastamist. Hageja tugines VÕS § 189 lg-le 1. Kostja on saanud hagejalt 29.05.2020 müügilepingu täitmisena 10 000 eurot. Seoses sellega, et müügilepingust on taganetud 22.05.2023, kuulub 10 000 eurot hagejale tagastamisele. Ühtlasi tasaarvestas hageja osa oma nõudest kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-21-6258 väljamõistetud menetluskulude nõudega 2295 eurot. Tasaarvestuse tulemusena on vastastikused nõuded kattuvas osas lõppenud. Pärast tasaarvestust on hageja nõue kostja vastu 7705 eurot. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud.
2-23-7756
6.26.04.2024 nõude täpsustuses märkis hageja, et kuna kokkulepitud kaupa ei olnud hagejale valmis pandud, palus ta 26.03.2021 ja 01.04.2021 üle anda kokkulepitud kindad või tagastada kostjale tasutud 10 000 eurot. Seega on hageja kohe kauba mittevastavuse avastamisel teatanud müüjale, et tegemist ei ole tema ostetud kaubaga ja on palunud kokkulepitud kauba üleandmata jätmisel tagastada 10 000 eurot. Hageja 26.03.2021 kuni 01.04.2021 kostjale tehtud tahteavaldusi tuleb pidada tehingust taganemise avaldusteks.
7.Lisaks palus hageja alates hagi esitamisest 27.05.2023 välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 7705 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
8.Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja märkis, et 21.04.2021 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse, milles eitas müügilepingu sõlmimist ning väitis, et pooled sõlmisid 2020. a mais laenulepingu. Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid tsiviilasjas nr 2-21-6258 hageja nõuded rahuldamata, on hageja asunud käesolevas menetluses väitma, et pooled siiski sõlmisid müügilepingu. Hageja väited on vastuolulised ja üksteist välistavad.
11.Hagiavaldus baseerub valel ja tõendamata väitel, et hageja tellis kostjalt 1000 karpi Aurelia Bold nitriilkindaid. Hageja tellis kostjalt 2020. a esimeses pooles korduvalt kindaid, kuid poolte vahel ei olnud kokkulepet, et tegemist peab olema Aurelia Bold nitriilkinnastega. 2020. a mais väljastas kostja hagejale 3 ettemaksuarvet hageja tellitud kinnaste eest. Hageja tasus kõik arved. Kahel esimesel arvel märgitud kindad on hageja kätte saanud, kuid kolmandal arvel loetletud kaubale ei ole hageja põhjendamatult järele tulnud. Kostja esitas tõenditena arved nr 2089461 ja 2089460, mille hageja on tasunud. Arved tõendavad, et poolte vahel ei olnud kokkulepet Aurelia Bold kinnaste ostmiseks. Hageja on kinnitanud, et ta sai eelnevad partiid kätte ja tal ei ole nende suhtes pretensioone.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja tellis kostjalt nitriilkindaid ja tasus nende eest ettemaksuna 10 000 eurot. Kuna hageja on võtnud omaks, et tasus 28.05.2020 kostjale 10 000 eurot ettemaksuna nitriilkinnaste eest, on ilmne, et hagejal pidi olema alusdokument makse tegemiseks enne ettemaksu tasumist. Kostja on esitanud tõendina 27.05.2020 ettemaksuarve. Kuna hageja tasus arve päev hiljem, saab lugeda tõendatuks, et makse tehti kostja väljastatud ettemaksuarve tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud mis tahes alternatiivne alusdokument ettemaksu tasumiseks.
13.Kostja palus hagejal tellitud kaubale järele tulla 24.03.2021 e-kirjas. Hageja juhatuse liige vastas kostjale 26.03.2021 justkui ei vastaks kaup kokkulepitule ning 31.03.2021 kirjas palus kostjal ettemaks tagastada. 01.04.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, milles selgitas, et kostjal ei olnud plaanis hakata iseseisvalt tegelema kindaäriga, vaid kindad telliti hageja soovidest lähtudes. Kostja lisas, et hageja tasutud ettemaksu ei saa tagastada, kuna kostja on tarnijale tellitud kinnaste ostuhinna tervikuna tasunud. Hageja tellitud kindad on kostja laos ja ootavad, et hageja neile järele tuleks.
2-23-7756
14.Hagejal puudus õigus müügilepingust taganemiseks. Müügilepingust taganemine on tühine, kuna kostja ei rikkunud müügilepingut. Kostja on kauba valmis pannud ning on sellest hagejat teavitanud, kuid hageja keeldus põhjendamatult kinnaste vastuvõtmisest.
15.Nitriilkinnaste oluliseks omaduseks on kinnaste materjal (nitriilkumm), mis erinevalt latekskinnastest ei tekita allergilist reaktsiooni. Isegi, kui hageja oleks tellinud Aurelia Bold kindaid, oleks hagejal puudunud õigus lepingust taganeda, kuna müüdud kinnastel olid kokkulepitud omadused (nitriilkummist materjal) ning hageja ei ole tõendanud, et kindad ei vastanud kokkulepitud tingimustele või ei vastanud kvaliteet kokkulepitule (VÕS § 217 lg 1 ja § 77). Kostja müüs hagejale samu kindaid (Hygostar), mida eelneval kahel korral.
16.Hageja taganemisavaldus on kehtetu ka põhjusel, et hageja ei ole väidetavat lepingutingimustele mittevastavust kostjale piisavalt täpselt kirjeldanud. 26.03.2021 e-kirjas esitatud põhjendus on sedavõrd üldine, et sellega ei saa lugeda täidetuks hageja põhjendamiskohustust VÕS § 220 lg 2 tähenduses.
17.Isegi kui kostja oleks lepingut rikkunud, ei ole taganemisavaldus esitatud mõistliku aja jooksul alates rikkumisest teadasaamisest. Hageja sai enda väitel müügilepingu rikkumisest teada 26.03.2021. Hageja esitas taganemisavalduse 22.05.2023 ehk rohkem kui 24 kuud pärast rikkumisest teadasaamist. Seega ei esitanud hageja taganemisavaldust mõistliku aja jooksul ning on müügilepingust taganemise õiguse VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohtu 10.10.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuludena 3193,16 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
19.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ostis kostjalt kahel korral nitriilkindaid ning tasus nende eest; 2) 29.05.2020 tegi hageja kostjale ülekande 10 000 eurot, märkides selgitusse viite laenulepingule; 3) Tallinna Ringkonnakohus tuvastas samade poolte vahel peetud vaidluses tsiviilasjas nr 2-21-6258 22.12.2022 tehtud otsuses, et hageja tegi makse kinnaste eest ning poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut; 4) hageja ja kostja sõlmisid eeltoodust lähtuvalt 2020. a mais suulise lepingu nitriilkinnaste ostmiseks, mille alusel tegi hageja kostjale ülekande.
20.Maakohus märkis, et pooled ei vaidle käesolevas asjas enam selle üle, et nad sõlmisid lepingu, mille alusel pidi hageja ostma ja kostja müüma nitriilkindaid. Pooled vaidlevad selle üle, milliste kinnaste ostu-müügilepingu alusel kandis hageja kostjale 10 000 eurot ning kas kostja täitis lepingu kohaselt. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud lepingust rikkumise tõttu taganeda ning nõuda taganemise ning tasaarvestuse avalduse esitamise tulemusena kostjalt 7705 euro ja viivise väljamõistmist.
21.Maakohus leidis, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, sest selle aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hagimenetluses lasub hageja nõude aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus hagejal. Kohus selgitas seda hagejale 25.03.2024 eelistungil (dtl 116– 120). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud lepingu sõlmimise asjaolusid. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid müügilepingu, hageja tasus kostjale 10 000 eurot ning kostja teatas
2-23-7756 hagejale, et hageja võib nitriilkinnastele järele tulla. Hagejal tuli aga tõendada oma väidet, et lepiti kokku Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkinnaste müügis. Hageja ei ole seda tõendanud ega ka esile toonud, millised erilised omadused olid just selle kaubamärgi nitriilkinnastel.
22.Kostja esitas kohtule varem müüdud kinnaste arved (dtl 151–153) ning väljavõtte oma raamatupidamise andmetest (dtl 77), mis tõendavad, et hageja oli ka varem kostjalt nitriilkindaid ostnud ja nende eest tasunud. Varasematel arvetel puuduvad viited kinnaste kaubamärgile. Hageja ei ole väitnud, et varem oleks kokku lepitud mõne kindla kaubamärgiga kinnaste müümises. 26.03.2021 saatis kostja hagejale kinnaste ettemaksuarve nr 2114771 10 000 euro tasumiseks nitriilkinnaste eest (dtl 78–79). Ettemaksuarve koostamise kuupäevaks on märgitud 27.05.2020. Kindad on arve järgi erinevat värvi. Hageja väitis, et kostja ei esitanud talle arvet ettemaksu teostamise ajal, kuid kohtu hinnangul puudub arve koostamise tegelikul ajal käesolevas vaidluses sisuline tähendus. Hageja tasus kostjale nitriilkinnaste eest ning arvel olid märgitud need nitriilkindad, mida kostja soovis hagejale üle anda.
23.Hageja ja kostja e-kirjavahetusest 2021. aasta märtsis ja aprillis (dtl 14–15) nähtub, et hageja heitis kostjale ette, et näeb arvet esimest korda, hind ei vasta kokkuleppele ja puudub kokkulepitud kaup. Kostja teatas vastuseks, et kindad telliti lähtuvalt hageja soovist ning nende eest on tarnijatele tasutud. Kostja rõhutas, et kindad on tema laos ja ta ootab, et hageja tuleks kaubale järele. Hageja teatas, et soovib Bold kaubamärgiga kindaid või makse tagastamist ning andis kostjale aega kuni 02.04.2021. Hageja ei selgitanud, miks talle ei sobi teise kaubamärgiga kindad. Hageja esitas kohtule fotod (dtl 125–127), mille oli talle väidetavalt saatnud kostja ja mis pidid tõendama soovitud kaubamärgiga kinnaste olemasolu. Fotodelt nähtuvad karbid, millel on märgituid nii Bold kui ka Robust kaubamärgid. Osadel Bold kaubamärgiga tähistatud karpidel on värvuseks märgitud „white“ (valge).
24.Maakohtu hinnangul ei saa ühestki eelviidatud tõendist järeldada, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe selle kohta, et müüdavad kindad peavad olema kaubamärgiga Aurelia Bold. Seda ei tõendanud ka 18.09.2024 istungil ütlusi andnud tunnistaja X (dtl 175–178). Tunnistaja sõnul on hageja tema venna ettevõte. Tunnistaja aitas tehingut vahendada, kuid ise lepingut ei sõlminud. Tunnistaja sõnul oli vaja musti Aurelia Bold nitriilkindaid ning neid tootis ainult üks tootja. Kostja esindaja saatis laost pildid, kus oli sellises koguses kindaid, mida hageja soovis. Seejärel tegi tunnistaja vend kinnaste eest ettemakse. Tunnistaja avaldas, et vaja oli nimelt musta värvi kindaid. Tunnistaja kinnitas, et talle saadeti kinnaste olemasolu tõendamiseks samad fotod, mis on esitatud kohtule. Tunnistaja märkis, et kuigi fotol on näha kahe erineva kaubamärgiga kindaid, ei erine need üksteisest, sest kõik kindad on mustad.
25.Maakohus märkis tunnistaja ütluste kohta, et erinevalt hageja menetluses esitatud väidetest avaldas tunnistaja, et hagejal oli vaja musti kindaid, mida teised tootjad ei tootnud. Hageja ise ei ole sellise tingimusega kokkuleppe sõlmimist menetluses väitnud. Kostja ettemaksuarvest nähtub, et see esitati mitut erinevat värvi nitriilkinnaste, sealhulgas mustade kinnaste eest. Arvest ei saa aga järeldada, et mustad kindad olid Aurelia Bold kaubamärgiga. Samas isegi juhul, kui tunnistaja ütlused oleksid usaldusväärsed, ei saanud hageja lepingust taganeda, sest vähemalt osa nitriilkinnastest, mida kostja soovis hagejale üle anda, olid mustad. Teisalt ei ole tunnistaja ütlused konkreetse kaubamärgi ja/või mustade kinnaste soovi kohta kooskõlas fotodega, kuna fotodelt nähtuvad mitme erineva kaubamärgi kindad, samuti see, et Aurelia Bold kaubamärgiga kindad olid valged.
26.Maakohus asus seisukohale, et võttes arvesse vastuolusid tunnistaja ütluste, hageja menetluses esitatud väidete ning eelviidatud tõendite vahel, ei tõenda tunnistaja ütlused
2-23-7756 usaldusväärselt seda, et pooled sõlmisid lepingu Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkinnaste müügiks. Tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed kohtu hinnangul ka põhjusel, et tegu on hageja seadusliku esindaja vennaga, mistõttu võib tunnistaja olla huvitatud vaidluse lahendamisest ühe poole kasuks. Ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks hageja väidet Aurelia Bold kinnaste tellimise kohta, hageja esitanud ei ole. Kuna hageja ei ole tõendanud olulist nõude aluseks olevat asjaolu, ei ole põhjendatud hageja väited lepingu rikkumise kohta.
27.Hageja saatis kostjale 08.05.2023 nõude müügilepingu täitmiseks (dtl 17), milles palus kostjal hiljemalt 18.05.2023 anda üle tuhat karpi Aurelia Bold nitriilkindaid. Kostja kinnitas 18.05.2023 teate kättesaamist (dtl 18, 19), kuid eitas kokkuleppe sõlmimist Aurelia Bold kinnaste osas. 22.05.2023 saatis hageja kostjale lepingust taganemise avalduse (dtl 20–22). Kostja esitas kohtule nitriilkinnaste tootekirjelduse (dtl 154–159), millest nähtub, et erinevalt latekskinnastest ei tekita nitriilkindad allergilist reaktsiooni. Aurelia Bold nitriilkinnaste ja kaubamärki Hugostar kandvate nitriilkinnaste omadused ei erine üksteisest (dtl 160–163). Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi omadust, mis oli olemas Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkinnastel, kuid puudusid nendel nitriilkinnastel, mida kostja soovis hagejale üle anda. Ükski tõend ei kinnita ka tunnistaja väidet, et üksnes Aurelia Bold kaubamärgiga nitriilkindad on mustad.
28.Kõiki eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et hagejal puudus õigus lepingust taganeda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole talle üle andnud lepingus kokku lepitud omadustega eset. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud ja on teatanud hagejale, et viimane võib kaubale järele tulla, on kostja müüjana oma lepingulise kohustuse täitnud. Kohus nõustus kostja väitega, et ka juhul, kui kostja oleks lepingut rikkunud, sai hageja selles teadlikuks hiljemalt 2021. aasta märtsis, kuid esitas lepingust taganemise avalduse peaaegu kaks aastat hiljem. Sellisel viisil lepingust taganemise avaldus on esitatud ilmselge hilinemisega.
29.Kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, ei muutunud lepinguline suhe tagasitäitmisest tulenevaks suhteks ja hagejal puudus õigus nõuda kostjalt tagasi tasutud summat või tasaarvestada enda nõuet kostja nõudega menetluskulude hüvitamiseks. Hageja nõue 7705 euro väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue.
30.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja lepingulise esindaja tasu 170 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, pidas maakohus mõistlikuks. Samuti pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikuks 18 tunni ulatuses osutatud õigusabi, st kokku 3060 eurot. Nimetatud ajaarvestusele lisandus 47 minutit viimase istungi eest, st 133,16 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega mõistis kohus hagejalt välja menetluskuludelt (3193,16 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või saadetakse asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2-23-7756
32.Hageja leiab, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja tellis 27.05.2020 ettemaksuarvel oleva kauba. Kõnealune arve esitati hagejale alles 26.03.2021. Tegemist ei ole hageja tellimusega. Kostja ei ole tõendanud, et see arve oleks edastatud hagejale mais 2020.
33.Hageja tellis kostjalt konkreetse tootja (Aurelia) kindla kaubamärgiga (Bold) nitriilkindad. Kokku oli lepitud nii tootjas kui ka kaubamärgis. Maakohus on teinud tunnistaja X ütlustest väärad järeldused. Tunnistaja ütlused on kooskõlas hageja esitatud fotodega, kust nähtub, millist kaupa hagejale pakuti ja millega ta nõustus. Hageja vaidlustab maakohtu järelduse selle kohta, et fotodel on ka Aurelia Boldi valged kindad. Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid, millega soovib tõendada, et Aurelia Boldi kindad on ainult mustad.
34.Hageja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud pidada tunnistaja X ütlusi ebausaldusväärseks põhjusel, et tegemist on hageja seadusliku esindaja vennaga.
35.Hageja arvates heidab maakohus põhjendamatult ette, et ta ei ole selgitanud, miks Aurelia Bold nitriilkinnaste üleandmata jätmine on oluline lepingu rikkumine. Asja üheks kokkulepitud omaduseks on ka tootja ja kaubamärk. Hageja ei pidanud sisulist mittevastavust põhjendama.
36.Hageja ei nõustu, et taganemine on tehtud hilinemisega. Hageja teatas kostjale 26.03.2021, kui talle sooviti kaup üle anda, et tegemist ei ole tema tellitud kaubaga, st et kaup ei vasta kokkuleppele. Hageja leiab, et tema 26.03.2021–01.04.2021 kostjale tehtud tahteavaldusi tuleb pidada nii lepingutingimustele vastava asja asendamise nõudeks VÕS § 222 lg 1 mõttes kui ka keeldumise korral tehingust taganemiseks. Hageja väljendas tahet lepingust taganeda 26.03.2021, 31.03.2021 ja 01.04.2021. Vastustaja seisukoht
37.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
38.Pooled ei ole sõlminud kokkulepet Aurelia Bold nitriilkinnaste müügiks ning hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud. Väitele, et tegemist pidi olema musta värvi kinnastega, hageja hagiavalduses ei tuginenud ning esitas selle väite alles kohtuvaidluste raames pärast tunnistaja X ütlusi. Seetõttu ei saa selle väitega asja lahendamisel arvestada (TsMS § 402 lg 2). Kostja palub jätta hageja esitatud tõendid, millega hageja soovib tõendada, et Aurelia Bold nitriilkindad on üksnes musta värvi, vastu võtmata, kuna tegemist on uue asjaoluga. Lisaks on tõendid võõrkeelsed, seega peaks hageja esitama nende tõlked eesti keelde.
39.Kostja väitel tellis hageja temalt kindaid kolmel korral, neist kahe esimese partii kohta puudusid hagejal mis tahes pretensioonid. Mingeid erikokkuleppeid kahe esimese partii puhul ei olnud ei kinnaste kaubamärgi ega värvi osas. Hageja on esitanud tõendid, kust nähtub, et müüdud kaubaks olid erinevas suuruses ja erinevat värvi nitriilkindad. Kuna hageja ei ole tõendanud kolmanda partii puhul erikokkulepet, saab tugineda pooltevahelisele praktikale.
40.Hageja moonutab tunnistaja X ütlusi. Tunnistaja on fotodel olevate kahe kaubamärgi kinnaste kohta märkinud, et need ei erine, kuna mõlemad on tehtud mustast nitriilist. Samas ei ole hageja tõendanud, mis fotodega on tegu, kes ja millal need tegi ja saatis ning kuidas on need seotud müügilepinguga. Tunnistaja ütlused on vastuolus ettemaksuarvega.
2-23-7756
41.Hageja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Kostja ei ole müügilepingut rikkunud, mistõttu puudus alus taganemiseks. Kaup oli hagejale üleandmiseks valmis, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Lisaks on hageja väited taganemise kohta vastuolulised. Hageja tugines sellele, et ta esitas kostjale 08.05.2023 nõude müügilepingu täitmiseks koos hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta. 22.05.2023 edastas hageja lepingust taganemise avalduse ja nõudis nitriilkinnaste eest tasutud 10 000 euro tagastamist. Seega oli hageja 08.05.2023 seisukohal, et leping on kehtiv. Seega on arusaamatud apellatsioonkaebuses esitatud uued väited, et tema 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades tehtud tahteavaldusi tuleb pidada nõueteks asja asendamiseks ja seejärel lepingust taganemiseks 2021. aastal. Kui lepingust oleks taganetud 2021. aastal, siis ei oleks saanud 2023. aastal nõuda lepingu täitmist.
42.Taganemise õiguslikud eeldused ei ole täidetud, taganemisavaldus oli õiguslikult tagajärjetu ega toonud kaasa tagasitäitmise nõuet. Igal juhul ei olnud taganemisavaldus esitatud VÕS § 118 lg 1 p 1 mõttes mõistliku aja jooksul (3-2-1-63-12).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Ringkonnakohus jaotab ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud ning määrab need kindlaks.
44.Kuna hageja vaidlustas maakohtu 10.10.2024 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (TsMS § 651 lg 1).
45.Pooled ei ole apellatsiooniastmes vaidlustanud järgmisi asjas tähtsust omavaid ja maakohtus tuvastatud asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1). - Hageja ostis kostjalt mais 2020 suulise lepingu alusel kahel korral nitriilkindaid ning tasus nende eest ettemaksuarvete alusel (dtl 77, 151–153). - Kolmanda partii nitriilkinnaste ostmiseks tegi hageja 28.05.2020 kostjale suulise lepingu alusel ettemaksu ülekande 10 000 eurot. - Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 otsusega samade poolte vahel peetud vaidluses tsiviilasjas nr 2-21-6258 on tuvastatud, et hageja kandis 28.05.2020 kostjale üle 10 000 eurot mitte laenulepingu alusel (kuigi kande selgituses on viide laenulepingule), vaid kinnaste eest ettemaksuna (dtl 6–13).
46.Pooled ei vaidle seega enam selle üle, et 10 000 eurot tasuti 28.05.2020 nitriilkinnaste ostmiseks (seda kinnitab hageja ka hagiavalduses, dtl 3), kuid on erineval seisukohal, millise kauba müügis kokku lepiti, st kas kokku lepiti ka nitriilkinnaste tootjas ja kaubamärgis. Kuigi kostja on pakkunud hagejale täitmist, on hageja seisukohal, et kostja pakkus kaupa, mis ei vastanud kokkuleppele, mistõttu oli tal õigus kaupa mitte vastu võtta, anda tähtaeg kauba asendamiseks (VÕS § 220 lg 1, § 222 lg 1) ning seejärel lepingust taganeda ning nõuda ettemaks tagasi (VÕS § 223). Lepingust taganemise aja kohta on hageja esitanud vastukäivaid seisukohti. Hagiavalduse kohaselt esitas ta kostjale 08.05.2023 lepingu täitmise nõude ning 22.05.2023 lepingust taganemise avalduse, tasaarvestades samas enda 10 000 euro nõudega kostja tsiviilasjast nr 2-21-6258 tuleneva menetluskulude hüvitamise nõude 2295 eurot (dtl 17–22). Hiljem, 26.04.2024 hagi täpsustuses ning apellatsioonkaebuses viitab hageja sellele, et väljendas tahet lepingust taganeda juba 26.03.2021–01.04.2021 e-kirjades (dtl 14–15, 124, 214). Seega juhul, kui selgub, et kostja on lepingut rikkunud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda, tuleb hinnata ka seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda mõistliku
2-23-7756 aja jooksul. Kui lepingu rikkumine ei ole tõendatud, on taganemine igal juhul tagajärjetu ning puudub vajadus poolte muid väiteid hinnata.
47.Esmalt tuleb seega selgitada, milles seisnes poolte kokkulepe ja kas kostja on seda rikkunud. Kuna käesoleval juhul tugineb lepingule mittevastavale kaubale hageja, oli hageja tõendamiskoormiseks tõendada, milles pooled kokku leppisid.
48.Hageja väidab, et tema tellis kostjalt 10 000 euro eest konkreetselt Aurelia Bold kaubamärgi nitriilkindaid. Hageja ei nõustu, et kostja ettemaksuarve nr 2114771 summas 10 000 eurot kajastaks seda kaupa, mida hageja kostjalt tellis. Kostja on selle 27.05.2020 kuupäevaga ettemaksuarve edastanud hagejale alles märtsis 2021 ega ole tõendanud, et arve oleks hagejale esitatud mais 2020. Kostja omakorda viitab sellele, et hageja tellis temalt mais 2020 nitriilkindaid kolmel korral. Kaks tellimust on täidetud ning hagejal ei olnud nende tellimuste kohta mingeid pretensioone, kuigi tegemist ei olnud Aurelia Bold nitriilkinnastega.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud enda väidetud kokkuleppe olemasolu. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmas tellimus puudutas Aurelia Bold kaubamärgiga kindaid. Kostja on tõendanud, et kaks esimest samal kuul tehtud tellimust hõlmasid samuti nitriilkindaid, kuid puudus kokkulepe konkreetse tootja ja kaubamärgi kohta (dtl 77, 151–153). Hageja ei ole ka ise väitnud, et kaks esimest tellimust oleksid olnud Aurelia Bold kinnaste saamiseks.
50.Ringkonnakohus leiab, et hageja väiteid ei tõenda ka maakohtus 18.09.2024 ütlusi andnud X. Esiteks märgib kohus, et maakohus ei jätnud hageja juhatuse liikme vennaks oleva X ütlusi kõrvale pelgalt kui ebausaldusväärseid, kuigi on nende ebausaldusväärsuse võimalusele oma otsuses viidanud. Maakohus hindas tunnistaja ütlusi ka sisuliselt ning tõi esile vastuolud ütlustes endis ja ütluste vastuolud hageja väidetega. Ringkonnakohus nõustub, et vastuolude tõttu ei tõenda need ütlused hageja väidet, et kostjalt telliti just Aurelia Bold kaubamärgi kindad.
51.Esiteks on tunnistaja märkinud, et tema aitas tehingut vahendada, kuid ei sõlminud lepingut ega oska seda kommenteerida (dtl 176). Seega ei vasta tõele hageja väide, et lepingu sõlmis X. Tunnistaja väitel oli hagejal vaja musti Aurelia Bold nitriilkindaid. Tema tuttav (kostja esindaja Y) tegi talle pildid laost, kus vajalik kogus kaupa oli olemas. Seepeale tegi vend (s.o hageja seaduslik esindaja) 10 000 euro suuruse ettemakse (dtl 176). Tunnistaja selgitas, et dtl 126–127 asuvad fotod on samad, mille Y talle saatis (dtl 177). Kostja küsimusele selle kohta, mille poolest erinevad fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi kindad, vastas tunnistaja, et need ei erine, sest on mõlemad mustast nitriilist tehtud (dtl 177). Seejärel vastas tunnistaja kohtu küsimusele, et „vaja oli musti nitriilkindaid, neid tootis Bold Aurelia, oli vaja neid, mis sertifikaadiga läbi lähevad“ (dtl 177). Veel selgitas tunnistaja, et kuna ka varem oli Ylt (Y) võimalik neid kindaid soetada, ja Y oli oma kohustusi täinud, siis nad teadsid, et ta suudab neid soetada (dtl 176).
52.Ringkonnakohus nõustub kostjaga esiteks selles, et hageja ise ei olnud kuni tunnistaja ütlusteni 18.09.2024 istungil kordagi tuginenud sellele, et ta oleks tellinud kostjalt musta värvi kindaid. Ka varasemad tellimused sisaldasid erinevat värvi kindaid, sh musti. Arvestades, et hageja ei olnud hagi alusena tuginenud faktilisele asjaolule, et ta tellis ainult musti kindaid, oleks tulnud maakohtul jätta see väide tähelepanuta. Hageja on sellele asjaolule tuginenud esmakordselt alles kohtuvaidlustes, mis toimusid pärast tunnistaja ülekuulamist. Igal juhul nähtub aga tunnistaja ütlustest, et musta värvi nitriilkindaid ei tootnud ainult Aurelia, kuna
2-23-7756 tunnistaja on kinnitanud, et fotodel olevad kahe erineva kaubamärgi mustad kindad ei erine üksteisest.
53.Maakohus on õigesti esile toonud selle, et hageja ei ole tõendanud, kus, kes ja millal on teinud fotod (dtl 126–127), mis väidetavalt tõendavad hageja tellimust. Kui need fotod oleks hagejale või tunnistaja Xle saatnud kostja seaduslik esindaja, siis oleks hageja pidanud esitama need selliselt, et oleks näha, kes ja millal fotod saatis. Tegemist oli hageja tõendamiskoormisega. Pelgalt toimikusse esitatud fotod ei tõenda hageja tellimuse sisu. Lisaks, kuna fotodelt nähtuvad kastid erinevat kaubamärki toodetega, siis ei tõendaks need fotod seda, millise kauba ostmises kokku lepiti. Tunnistaja on ka kinnitanud, et tema vaid vahendas kontakte, kuid ei sõlminud lepingut. Seega ei saa tunnistaja ütlustega tõendada hageja väiteid selle kohta, milles pooled kokku leppisid.
54.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tellis kostjalt 2020. a mais 10 000 euro eest Aurelia Bold nitriilkindaid. Seetõttu ei oma ka ringkonnakohtu hinnangul tähtsust kostja 27.05.2020 ettemaksuarve nr 2114771 saatmise aeg. Hageja ei ole vaidlustanud seda, et ta tellis mais 2020 kostjalt 10 000 euro eest nitriilkindaid, sh et ta tasus nende eest 28.05.2020 ettemaksu, ega seda, et kostja on talle 2021. a märtsis teatanud, et hageja tellitud kindad on kostja laos ja ootavad äraviimist (dtl 14–15). Vastupidi, hageja on esitanud foto üleandmiseks pakutud kaubast (dtl 125). Fotodelt nähtub, et tegemist oli Hugostar toodetega. Kostja on tõendanud, et ka Hugostar kindad olid puudrivabad nitriilkindad (dtl 162–163). Seega on tõendatud, et kostja on teinud hagejale tellitud kauba kättesaadavaks, kuid hageja on keeldunud kaupa vastu võtmast. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata täiendavalt seda, kas kostja pakutud kaup oli muudelt omadustelt võrreldav Aurelia Bold kinnastega.
55.Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks lepingut rikkunud, pakkudes talle valet kaupa, ei olnud hagejal alust lepingust taganeda (VÕS § 116 lg 1, § 223). Kuna taganemine on tagajärjetu (nt RKTKo 30.04.2013, 3-2-1-5-13, p 18 ja RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-136-11, p 23), ei hinda ringkonnakohus seda, millal hageja lepingust taganes ja kas ta tegi seda mõistliku aja jooksul.
56.Hagejal ei olnud alust lepingust taganeda, seega ei ole hagejal alust nõuda tagasi 10 000 eurot kauba eest tasutud raha.
57.Kuna põhinõue on jäetud õigesti rahuldamata, on õigesti jäetud rahuldamata ka viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, seega ei ole alust muuta ka menetluskulude jaotust. Kostja menetluskulude suurust ei ole hageja eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul vajadus kostja maakohtus kantud menetluskulude suurust uuesti hinnata.
59.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
jäävad
apellatsiooniastme
60.Maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Seega teeb seda ringkonnakohus ka kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulude osas (TsMS § 174 lg 3). Kostja taotles, et kohus mõistaks hagejalt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud
2-23-7756 2084 eurot, millele lisandub 18.02.2024 ringkonnakohtu istungile kulunud aeg (18 minutit) tunnihinnaga 200 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 2024. aastal 170 eurot (millele lisandub käibemaks) ja 2025. aastal 200 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks). Kostja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuta summas.
61.Kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud koosnevad esindaja järgmistest toimingutest kokku 11,2 tunni ulatuses: 1) 2024. aastal: - 10.10.2024 otsuse analüüs, e-kiri kliendile – 0,5 h - 21.11.2024 taotluse koostamine (tagatis) – 2,5 h - 27.12.2024 määruse analüüs, e-kiri kliendile – 0,2 h. Õigusabi kokku tunnitasuga 170 eurot 3,2 h ehk 544 eurot. 2) 2025. aastal: - 13.01.–14.01.2025 apellatsioonkaebuse ja uute tõendite analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 6,1 h - 18.02.2025 ettevalmistamine istungiks, menetluskulude nimekirja koostamine – 1,6 h - 18.02.2025 istungil osalemine 0,3 h Õigusabi kokku tunnitasuga 200 eurot 8 h ehk 1600 eurot. Lisaks palus kostja mõista apellandilt välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.
62.Hageja loobus ringkonnakohtu 18.02.2025 istungil kostja menetluskuludele vastuväidete esitamisest.
1.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetluskulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Viidatud sätte järgi tuleb arvestada ka esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p-d 9 ja 10).
2.Käesoleval juhul peab ringkonnakohus kõiki kostja esindaja tehtud toiminguid (eespool p 63) mõistlikuks ja vajalikuks ning peab põhjendatuks ka nende ajakulu. Ka peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja vandeadvokaadist esindaja tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 2025. aastast 200 eurot (käibemaksuta). Need tunnihinnad ei ületa sarnase keerukusega vaidluse puhul tavaliselt makstavat tunnitasumäära.
2-23-7756
3.Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulud kokku 11,2 h eest. Neist 3,2 h on hinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta) ning 8 tundi (alates 01.01.2025) hinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2144 eurot (544 (= 3,2 * 170) + 1600 (= 8 * 200)).
4.Kostja taotluse kohaselt tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.