OÜ Arkaadia Kinnisvarahaldus hagi TT vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu lõpetamise kohta
14.01.2016
määrus
menetluse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TT määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Arkaadia Kinnisvarahaldus (registrikood 11934332), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Kostja: TT (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Prükk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.01.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja TT kanda. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista TT-lt menetluskulude katteks välja 306,76 eurot OÜ Arkaadia Kinnisvarahaldus kasuks.
3.TT-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Arkaadia Kinnisvarahaldus kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
1(6)
menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Asjaolud
1.OÜ Arkaadia Kinnisvarahaldus esitas 27.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TT-lt 1355,38 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.08.2015 esitas hageja maakohtusse hagi, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1542,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 93,12 eurot ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivise kuni võlgnevuse tasumiseni.
2.11.12.2015 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning taotluse mõista kostjalt välja menetluskulude katteks 1682,11 eurot. Hageja palus lahendis märkida, et kuni lahendi jõustumiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot ja tagastada enamtasutud riigilõiv 45 eurot.
3.Kostja palus 07.01.2016 avalduses jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja loobus kõikidest nõuetest, sh täitmata kõrvalnõuetest. Hageja võttis omaks, et nõuet ei ole. Kostja palus hagejalt välja mõista menetluskulude katteks 1080 eurot ja märkida lahendis, et kuni lahendi jõustumiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus
4.Maakohus võttis 14.01.2016 määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1063,45 eurot (õigusabikulu 950,95 eurot ja riigilõiv 112,50 eurot).
5.Maakohus leidis, et menetlus kuulub lõpetamisele TsMS § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus tagastas hageja taotluse alusel TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja tagastas enamtasutud riigilõivu 45 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 1).
6.TsMS § 168 lg 5 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 225 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 112,50 eurot. Kuivõrd TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, siis ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt kogu hagilt tasutud riigilõivu, vaid üksnes pool sellest.
7.Hageja palus kostjalt mõista välja õigusabikulude hüvitamiseks 1380,42 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi kokku 19 tunni ulatuses tunnitasumääraga 76,69 eurot + käibemaks. Esindaja poolt tehtud tööd olid järgmised: 1) hagiavalduse koostamine (7 t / 536,83 eurot ilma käibemaksuta); 2) kostja 25.08.2015 vastuse ja sellele lisatud dokumentide läbivaatamine ning selle põhjal hageja seisukohtade ja taotluste koostamine ning kohtule koos lisadokumentidega esitamine 23.09.2015 menetlusdokumendiga (8 t / 613,52 eurot ilma käibemaksuta); 3) kostja 2(6)
05.10.2015 arvamuse ja sellele lisatud dokumentide läbivaatamine ning selle põhjal hageja seisukohtade koostamine kohtule 10.12.2015 istungil esitamiseks mõeldud menetlusdokumendiga (3 t / 230,07 eurot ilma käibemaksuta). 10.12.2015 kohtuistungiga seotud kulud hõlmavad lepingulise esindaja tööd maksimaalselt 1 tunni ulatuses maksumusega 76,69 eurot. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud.
8.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse koostamise ajakulu 7 tundi põhjendatud. Hagi puhul oli tegemist võla nõudega ja hagiavalduse pikkuseks 8 lehekülge, millest asjaolusid oli 3,5 lehekülge ja õiguslikku käsitlust 2 lehekülge. Põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks on 3,5 tundi. Ka ei ole põhjendatud ajakulu 8 tundi kostja 25.08.2015 vastuse (sisuline osa 4 lk) läbivaatamiseks ja taotluse koostamiseks ning kohtule lisadokumentide esitamiseks 23.09.2015. Põhjendatud ajakulu on selles osas 4 tundi. Kostja 05.10.2015 arvamuse ja sellele lisatud dokumentide läbivaatamiseks ning selle põhjal hageja seisukohtade koostamiseks on põhjendatud ajakuluks 2 tundi, kuivõrd kostja arvamus oli 2 lk pikk ja hageja seisukohad oli kokkuvõtvad ning sisaldasid hagist loobumise avaldust ja kompromissettepanekut. 10.12.2015 kohtuistung kestis 50 minutit ja see ajakulu on põhjendatud. Kokku on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi ja 20 minutit ja kostjalt tuleb välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 950,95 eurot (koos käibemaksuga). Määruskaebus
9.Kostja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1080 eurot. Alternatiivselt palub ta jätta enne 25.08.2015 kantud menetluskulud kostja kanda ja pärast 25.08.2015 kantud menetluskulud hageja kanda ning määrata enne 25.08.2015 hageja menetluskulude suuruseks 322,10 eurot ja pärast 25.08.2015 648 eurot. Kulude tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 325,90 eurot. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta hageja kanda.
10.Maakohus juhindus määruse tegemisel ebaõigesti TsMS § 168 lg-st 5. See norm räägib olukorrast, kus kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud, kuid antud juhul rahuldas põhikohustuse võlgnik ja üksnes osaliselt. Hagi esitati kõrvalnõuetes, mida ei ole rahuldatud osaliseltki.
11.Haginõuet muudeti korduvalt, mille kohta kohus ei teinud ühtegi lahendit ega võtnud seisukohta. Taolises olukorras ei olnud selge, millised on nõude igakordsest muutmisest tulenevad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed.
12.Hageja peab andma kostjale võimaluse vältida menetluskulusid. Hageja ei teavitanud kostjat nõudest ega kohtusse pöördumise kavatsusest. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole tsiviilõiguste teostamine lubatud muuhulgas selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
13.Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei pea andma kostjale menetluskulude vältimise võimalust, siis on antud juhul tegemist erandlike asjaoludega, millele kohaldatakse VÕS § 145 lg-t 2. Hagi on esitatud KOS § 13 lg 4 alusel, st kostjale kuuluva korteriomandi eelmine omanik ei täitnud oma kohustusi hageja ees. Kohe pärast hagist teadasaamist võttis kostja ühendust korteriomandi eelmise omanikuga, kes viivitamatult tasus hagejale osa hagis nõutud summast. Hagis nõutud summa tasumise tõttu loobus hageja
3(6)
hagist. Käesoleval juhul ei õigusta see aga menetluskulude kostja kanda jätmist. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
14.Menetluskulude hüvitamise nõude näol on tegemist kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud norm võimaldab kahjuhüvitist vähendada nullini. Sellest tulenevalt tuleks kõik hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
15.Kostja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on erinevates menetlusdokumentides toonud välja oma menetluskulud: hagi materjalidega tutvumine, kolmandalt isikult dokumentaalsete tõendite kogumine, vastuse koostamine (3 tundi, 432 eurot); hageja seisukoha materjalidega tutvumine, kolmandalt isikult dokumentaalsete tõendite kogumine, arvamuse koostamine (3 tundi, 432 eurot); istungiks ettevalmistamine, kostja esindamine istungil, tutvumine hilinemisega esitatud hageja seisukohaga, hagist loobumisega, menetluskulude nimekirjaga, kostja 07.01.2016 täiendava avalduse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks (1,5 tundi, 216 eurot). Õigusabiteenuse tunnihind on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostja menetluskulud 1080 eurot (7,5 tunni töö).
16.Alternatiivselt leidis kostja, et ei ole õige jätta tema kanda menetluskulusid, mis on tekkinud pärast hagis nõutud summa tasumist. Kui kohus peaks leidma, et menetluskulude väljamõistmise eelduseks ei ole kostja eelnev teavitamine nõudest ega kohtusse pöördumise kavatsusest, siis pärast nõude tasumist tekkinud menetluskulu tuleks siiski jätta hageja kanda. Vaidlust ei ole selles, et hagis nõutud summa tasuti hagejale 25.08.2015. Samal päeval teavitas kostja sellest kohut ja hagejat ning esitas vastavad dokumendid. Selle asemel, et saadud info ja tõendite valguses loobuda koheselt hagist, koostas hageja 24.09.2015 9-lehelise menetlusdokumendi, mille lisade maht on sadu lehekülgi, põhjustas kohtuistungi pidamise ja 10.12.2015 koostas 3-leheküljelise kohtukõne. Pärast seda loobus hageja hagist, tuginedes seejuures 25.08.2015 toimunud maksele. Maakohus on enne 25.08.2015 kantud hageja menetluskulust pidanud põhjendatuks ajakulu 3,5 tundi, mis teeb õigusabikulu suuruseks 322,10 eurot. Kostja kandis pärast 25.08.2015 menetluskulu 648 eurot, milline tuleb hagejalt välja mõista. Hageja ja kostja selliste menetluskulude tasaarvestamise tulemusena võlgneb hageja kostjale 325,90 eurot. Vastus määruskaebusele
17.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
19.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168
4(6)
lg 5 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1063,45 eurot.
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus menetluskulude jaotamisel õigesti TsMS § 168 lg-t 5 ja jättis põhjendatult menetluskulud kostja kanda. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
22.Asjaolu, et kolmas isik (korteriomandi eelmine omanik) tasus hageja eest osaliselt võlgnevuse, ei oma KOS § 13 lg-st 4 tulenevalt seejuures tähtsust. Nimetatud sätte kohaselt vastutas kostja korteriomandi omandajana eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest. Kostja ei täitnud enne hagi kohtusse esitamist eelmise omaniku võlgnevuse tasumise kohustust ja hagejal oli põhjus hagi esitamiseks.
23.Ka asjaolu, et hageja ei juhtinud täiendavalt enne hagi esitamist kostja tähelepanu arvete tasumise vajadusele ega teavitanud kohtusse pöördumise kavatsusest, ei tähenda seda, et hagejal ei olnud põhjust nõuet kohtule esitada. Hageja pöördumist kohtusse oma õiguste kaitseks ei saa tõlgendada soovina tekitada kostjale kahju, nagu kostja leiab.
24.Korteriomandi omanikule on kulude kandmise kohustus teada ja igakuistel korteriomandi korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest esitatud arvetel kajastatud võlgnevus peaks olema piisav meeldetuletus oma kohustuste täitmise vajaduse mõistmiseks. Ei ole usutav, et kostja sai võlgnevuse olemasolust teada alles kohtu kaudu. Asja materjalist nähtub, et kostja on korteriomandi eelmise omaniku OÜ Proctor Õigusbüroo (kostja oli nimetatud äriühingu prokurist) ja selle seadusliku esindaja KKga seotud isik (I kd lk 145, II kd lk 188 jt), seega pidi ta olema võlgnevusest teadlik.
25.Kostja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse menetluskulude jaotamiseks teisiti, kui jaotas maakohus. VÕS § 145 lg 2, millele kostja viitab, ei ole menetluskulude jaotamisel kohaldatav. Samuti ei ole kohaldatav VÕS § 139 lg 1, millele kostja samuti viitab. Asja materjali kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et kostja rahuldas hageja nõude hagi esitamise tõttu, mistõttu on menetluskulud jäetud TsMS § 168 lg 5 alusel õigesti kostja kanda.
26.Iseenesest on õige, et nõude vähendamise ja suurendamise kohta peab võtma kohus selge seisukoha, et kostjale oleks teada, millist ja kui suurt nõuet menetletakse. Haginõude vähendamise korral TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi peab kohus tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-3-14, 3-2-1-80-13 jt). Samas on ei viinud see minetus ebaõige lahendi tegemiseni menetluskulude jaotuse osas. Asja materjalist nähtub, et hageja vähendas nõuet 168,19 euro võrra seetõttu, et korteriomandi eelmine omanik kandis hageja arve nr M067200040 alusel eelmärgitud summa ebaõigele isikule – AS-le Skanska EMV, mida hageja oli nõus selguse huvides arvestama. Seega oli hagi vähendamine tingitud otseselt OÜ Proctor Õigusbüroo ebaõigest tegevusest ja antud juhul ei ole alust maakohtu otsustuse muutmiseks.
27.Põhjendatud ei ole ka kostja alternatiivne ettepanek - jätta enne 25.08.2015 kantud menetluskulud kostja kanda ja pärast 25.08.2015 kantud menetluskulud hageja kanda. 5(6)
Asja materjalist nähtub, et kostja vaidles 25.08.2015 menetlusdokumendis hagile jätkuvalt vastu ja nõudis hagejalt nõude kohta täiendavate tõendite esitamist. Seega põhjustas kostja hageja poolt täiendavate selgituste ja tõendite esitamise pärast 25.08.2015. Samuti on ebaõige kostja väide, et hagetud summa tasuti hagejale 25.08.2015. Hagetud võla tasus kostja lõplikult 30.09.2015. Menetluskulud
28.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
29.Taotluse kohaselt on määruskaebuse menetlemisel hageja õigusabikulud 460,14 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabi seisnes 6 tunni ulatuses määruskaebusele vastuse koostamises, esindaja tunnitasu määra on 76,69 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas ei esitanud.
30.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
31.Lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvat õigusabitoimingut peab kolleegium põhjendatuks 4 tunni ulatuses, kuivõrd tegemist ei ole keerulise menetlusliku olukorra ega mahuka määruskaebusega. Seejuures tuleb arvestada, et vastus määruskaebusele sisaldab suures osas ka varam kohtule avaldatud seisukohti. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 306,76 eurot (ilma käibemaksuta).
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.