Menetluskulud jäävad kostjate kanda võrdsetes osades.
5.Välja mõista kostjalt A. A.lt KÜ Olevi 29 kasuks menetluskulud 140 (ükssada nelikümmend) eurot.
6.Välja mõista kostjalt J. A.lt KÜ Olevi 29 kasuks menetluskulud 140 (ükssada nelikümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostjate omandis Olevi tänaval 29 Kohtla- Järve linnas korter number xxx, üldpinnaga 37,7 m2, millest kummalegi kostjale kuulub pool korteriomandist. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus. Põhikirja kohaselt peab ühistu liige täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Iga kuu on hageja esitanud kostjatele põhjalikud arved, kuid kostjad on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt.
2.Seisuga 31.10.2015. a on kostjate võlgnevus hageja ees 1 143,73 eurot põhivõlg ja 17,57 eurot viivised. Hageja tugineb korteriomandi seadus (KOS) § 11 ja 13 lg 1 ja korteriühistuseadusele ning palub kostjalt J. A.lt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 580,65 eurot ja A. A.lt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 580,65 eurot. Menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades. Välja mõista kostjalt J. A.lt hageja kasuks pool menetluskuludest, so. 140 eurot ja kostjalt A. A.lt 140 eurot (280:2).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja J. A. esitas kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele. J. A.l ei ole vastuväiteid haginõude menetlusse võtmisel. Kostja ei tunnista haginõuet 1 161,30 eurot osaliselt. J. A. selgitab, et elas nimetatud korteris kuni 2014. aasta veebruarini. J. A. lahutas A. A.st 2014. aastal kohtu kaudu. J. A. on arvamusel, et tema poolt seaduste mittetundmine ongi tekitanud nimetatud olukorra, kus korter on jagatud kaheks ja ta peab tasuma teenuste eest mida ta ei ole kasutanud. Kostja J. A. ei ole nõus alljärgnevate nõuetega: võlgnevuse solidaarse väljamõistmisega, viivis 8,78 euro, vesi 267,87 eurot, gaas 343,46 eurot, prügi võlgnevuse summa palub hagejal eraldi välja tuua. Ülejäänute teenuste osas summas 1 161,30-267,87343,46 = 549,67 eurot jagada võrdselt omanike vahel st 274,84 eurot kostjalt. Samuti palub J.
A. vormistada temale kuuluv korteriomandi osa A. A. nimele kinkena. Kohtukulud palub jätta kostja A. A. kanda. Kostja A. A. kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1 161,30 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostjad J. ja A. A. on korteri Olevi xxx, Kohtla-Järvel ühisomanikud ja KÜ Olevi 29 liikmed.
5.KÜ Olevi 29 põhikirja p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks Olevi 29 elamu korteriomanikud. Olevi 29 Korteriühistu põhikirja p 3.2.6 ja 3.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu majandamise kulud ja ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest (tl 48/49). Hageja tugineb oma nõudes kostjate vastu sellele, et kostjad on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude (sh hooldustasu) eest. Korteriühistule majandamiskulude eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks on kostja kuulumine hageja KÜ Olevi 29 liikmete hulka. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on korteriühistu Olevi 29 liikmed, kostjatel on hooldustasu ja majapidamiskulude võlgnevus hageja ees.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
7.Hagiavalduse kohaselt on kostjatel võlg hageja ees ajavahemiku eest detsember 2013oktoober 2015. a. Hageja on esitatud nõuet põhjendanud kostjale esitatud arvetega (tl 12-18), mille kohaselt on oktoobriks 2015. a kostjatel tasumata 1 161,30 eurot koos viivistega, KÜ Olevi 29 22.03.2015.a üldkoosoleku protokolliga, millest tulenevalt otsustas koosolek määrata hooldustasu tasu määraks 1 eurot /m2 (tl 8). Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 32-1-53-10, 3-2-1-116-11). Vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 15 1 lg 1).
KÜS § 15 lg 1 tulenevalt koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3).
8.Kostja J. A. esitatud kirjalikust vastusest järeldab kohus, et kostjal ei ole sisulisi vastuväiteid sellele, et tal on võlgnevus ühistu ees, kuid kostja ei ole nõus tasuma teenuste eest mida ta ei ole kasutanud. Kostja J. A. ei ole nõus 267,87 eurot vee, 343,46 eurot gaasi ja 8,78 eurot viiviste nõudega. Kostja J. A. on nõus hoolduse, kütte ja avariifondi teenuste eest tasuma 274,84 eurot. J. A. leiab, et seaduste mitteteadmine on tekitanud olukorra, kus nimetatud korter on jäänud tal A. A.ga ühisomandisse ja ta ei ole nõus tasuma teenuste eest mida ta ei ole kasutanud.
9.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostjad on maksekohustust rikkunud, st kostjad ei ole nõuetekohaselt majandamiskulusid tasunud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostjad korteriomandi omanikena kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja ei kasuta nimetatud korterit elamiseks ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist ja mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tema osa (pool) võlgnevusest summas 580,65 eurot. Kohus selgitab kostjale, et seaduste mitteteadmine ei vabasta kohustuste täitmisest. Kohus mõistab kostjatelt välja võlgnevuse katteks 1 143,73 eurot.
10.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostjad viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostjad ei ole majandamiskulusid tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjatelt välja mõista seisuga 31.10.2015. a, so. mõlemalt kostjalt summas 8,78 eurot (8,78 * 2 = 17,56) Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
11.Kohus selgitab kostja J. A.le, et kohus ei ole kompetentne vormistama kinkelepinguid, antud toimingu teostamine on notari pädevuses. Kohus tegeleb õigusemõistmisega, mitte tehingute kinnitamisega. Seega tuleb kostjal kinke tegemiseks pöörduda koos kingisaajaga notari poole.
MENETLUSKULUD
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostjate J. ja A. A. kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 280 eurot väljamõistmist, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 80 eurot õigusabikulu. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.