Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-17275
Kohtuasi
G.K hagi Y vastu võla ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
G.K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja G.K (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.G.K (hageja) esitas 15. novembril 2024 hagi Y (kostja) vastu võla ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Ühes hagiavaldusega esitas hageja taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks.
Hagiavalduse kohaselt kolis kostja pärast hageja vahi alla võtmist hageja loata tema korterisse, kasutades selleks ära hageja 74-aastast ema. Kostjal ei olnud luba kasutada hageja osa korterist. Kostja ei tasunud korteri hoolduskulude, elektri ega ka sidekulude eest. Korteri hoolduskulusid tasus kogu ulatuses C. G.K. Kostja ei ole hüvitanud talle poolt hoolduskuludest vastavalt hagejale kuuluvale kaasomandi osale, kuigi hageja seda nõudis.
1.2.Hagejal on kostja vastu varaline nõue, mis seisneb 12 kuu üüri ja kommunaalkulude võlgnevuses. Korteri hoolduskulud olid talvisel ajal ligikaudu 300 eurot kuus, suvisel ajal 150 eurot kuus, sidekulud 20 eurot. Ühetoalise korteri üür on keskmiselt 500 eurot. Kuna kostja
2-24-17275 kolis meelevaldselt hageja korterisse, on hagejal kostja vastu ka moraalse kahju hüvitamise nõue 1000 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Maakohus keeldus 19. detsembri 2024. a määrusega hageja hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2.1.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 371 lg 1 p-dele 9–11, lg 2 p-dele 1 ja 2 ning leidis, et avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
2.2.Avalduses esitatud nõuded ei ole selged/arusaadavad, kuivõrd hageja ei ole selgelt esile toonud ega täpsustanud oma nõudeid (s.o hagiavaldusel puudub resolutsioon). Samuti on ebaselged hagiavalduse aluseks olevad asjaolud. Lisaks ei vasta hagiavaldus ka teistele kohustuslikele vorminõuetele (sh hind, menetlusosaliste andmed jms). Esitatud avaldus ei vasta sisu osas TsMS §-s 363 sätestatud nõuetele ja see on selliste ulatuslike puudustega, mida ei ole võimalik kõrvaldada. TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei ole anda menetlusosalisele täiendavat aega menetlusdokumendi koostamiseks. Selleks, et praeguses avalduses saaksid puudused kõrvaldatud, eeldaks see uue avalduse koostamist, mistõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega TsMS § 3401 lg 1 mõttes.
2.3.Hageja ei ole tasunud hagiavalduselt ka riigilõivu. Kohtule ei ole teada, millised on hageja täpsed nõuded ning tsiviilasja hind ja sellelt makstava riigilõivu suurus. Lisaks ei ole hageja esitanud hagiavalduses kostja andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist (TsMS § 338 lg 1 p 1).
2.4.Maakohus selgitas hagejale võimalust pöörduda õigusabi saamiseks õigusteadmistega esindaja või nõustaja poole, kes aitab koostada nõuetekohase avalduse. Samuti on avaldajal õigus taotleda riigi õigusabi. Hageja üldsõnalisest lausest, et ta on töötu ja tal pole raha advokaadi või juristi palkamiseks, ei tulene taotlust riigi õigusabi ja/või menetlusabi andmiseks. Vastavad taotlused tuleb esitada seaduses sätestatud nõudeid järgides ja eeldustel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse.
3.1.Hagejale jääb arusaamatuks, miks peab juriidilise hariduseta vang, kellel puudub kogemus hagiavalduste koostamises, oskama koostada kõikidele sisu- ja vorminõuetele vastavat dokumenti. Ainult vorminõuete pärast asja menetlusse võtmise piiramine on alusetu.
3.2.Maakohtu määrus on põhjendamatu ja menetluslike vigadega ning hagi tuleks võtta menetlusse. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tema nõuded on ebaselged. Hageja on põhjalikult selgitanud, mida ta soovib nende nõuetega saavutada. Maakohus keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning jättis ebaõigesti lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused.
3.3.Hageja palub endale määrata riigi õigusabi korras esindaja, kes saaks hinnata asja perspektiivikust. Hageja palub end vabastada riigilõivu tasumisest. Hageja viitas tsiviilasjadele, kus hageja on tunnistatud maksejõuetuks.
4.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. 2 (4)
2-24-17275
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Siinsel juhul keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et hagiavalduses esinevad ulatuslikud puudused, viidates TsMS § 371 lg 1 p-dele 9–11 ning lg 2 p-dele 1 ja 2. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ekslikult, et hagiavalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Samuti jättis maakohus vääralt lahendamata hageja menetlusabi ja riigi õigusabi saamise taotlused.
7.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded maakohtu hinnangul selged ning hagiavaldusel puudub resolutsioon. Samuti ei ole hageja esitanud hagiavalduses kostja kohta andmeid, mis võimaldaks isiku tuvastamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu esile toodud puudused sellised, mida ei oleks võimalik TsMS § 3401 lg 1 alusel kõrvaldada. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 340 1 lg 1 kohaldamisala pole piiratud vaid vormiliste puudustega ning hõlmab ka dokumendi sisulist selgust ja põhjendatust. Kui kohtule esitatakse menetlusdokument, mille esitamise eesmärk jääb kohtule ebaselgeks, on tegemist lõike 1 mõttes kõrvaldatava puudusega dokumendiga, mistõttu tuleks kohtul menetlusdokumendi esitajat puudusest informeerida ning anda tähtaeg selle kõrvaldamiseks. Sama kehtib ka juhul, kui hagi nõude alus või esitatud väidete sisu ja ulatus on ebaselge, samuti kui on vajalik nõude täpsustamine. Ka on põhjendatud anda hagejale hagi täpsustamiseks tähtaeg nõude lahendamiseks vajalike faktiväidete puudulikkuse korral. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude kirjeldust, mille tõendatuse korral oleks hageja nõue võimalik rahuldada (vt RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-14113, p 18; RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249, p 16). Juhul, kui hagiavalduses ei ole esile toodud kõiki olulisi faktilisi asjaolusid, saab selle puuduse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Ka kostja isiku tuvastamiseks vajalike andmete puudumine on kõrvaldatav puudus ning kohus peab enne hagi menetlusse võtmata jätmist andma hagejale võimaluse puuduolevad andmed kohtule esitada (vt TsMS II komm (2017), § 3401, p-d 3.2.2.b ja c; § 363, p 3.2.1.b; § 371, p 3.3.11.c).
8.Ka ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 võimaldavad kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui nõue ei ole selge. Kõnealused sätted võimaldavad jätta menetlusse võtmata perspektiivitu hagi. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge (vt nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Praegusel juhul ei asunud maakohus seisukohale, et hageja nõue oleks sisu poolest ilmselgelt perspektiivitu.
9.Maakohtul ei olnud alust keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ka seetõttu, et hageja ei tasunud hagiavalduselt riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatava puudusega TsMS § 340 1 lg 1 mõttes. Lisaks on hageja hagiavalduses esitanud menetlusabi taotluse, paludes end vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei saanud enne menetlusabi saamise taotluse nõuetekohast lahendamist otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Selleks, et jätta hagiavaldus menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, tulnuks maakohtul hageja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks sisuliselt lahendada. Kui maakohus ei pea riigilõivu maksmisest vabastamist põhjendatuks, 3 (4)
2-24-17275 tuleb anda hagejale TsMS § 147 lg 1 kolmanda lause ja TsMS § 3401 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o nõutava riigilõivu tasumiseks.
10.Kui hageja ei ole võimeline ennast ise esindama, saab ta võtta endale menetluseks esindaja või taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Kolleegium märgib, et siinsel juhul on hageja nii hagiavalduses kui ka hilisemates menetlusdokumentides taotlenud esindaja määramist riigi õigusabi korras. Selle taotluse on maakohus jätnud põhjendamatult lahendamata. Ringkonnakohus möönab, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja vastavaid taotlusi esitanud maakohtule näidisvormidel. Samas on hageja avalduste põhjal selge, et ta soovib esindaja määramist, ning ta on kohtule esitanud kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (k-raha) väljavõtte (dtl-d 12 ja 13). Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 14 lgle 5 on kohtul õigus nõuda riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Seega on ka kohtul endal võimalik teha hageja taotluse lahendamiseks vajalikke päringuid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja riigi õigusabi taotluse kohta.
11.Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikel alustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
12.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.