2-15-12347 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti L. J. ja N. S. vahel 10.05.2013 eluruumi asukohaga xxx üürileping tähtajaga kuni 10.05.2014. Hiljem pikendati tähtaega kuni 01.05.2015. Üürilepingu pikendamise päeval avastas hageja üüriesemel mitmeid puudusi. Kostja pidi nimetatud puudused kõrvaldama hiljemalt lepingu lõppemisel. Kostja ei vabastanud tähtaegselt korterit ega kõrvaldanud puudusi. Kartes oma vara edasist hävimist, võttis hageja kostjalt üle üürieseme 03.05.2015 tunnistajate juuresolekul. Puuduste kohta vormistati akt. Köögi põranda laminaatparkett on osaliselt välja võetud ja rikutud, lagi ja ventilatsioonivõred mustad ja plekkidega, sektsioonikapi klaas on katki. Seadmed, külmkapp ja köögimööbel on mustad.
2.Esiku põranda laminaatparkett on rikutud ja osaliselt välja võetud, lagi on plekkidega ja must, tapeedid on rebenenud, aukudega ja mustad, uksed on määrdunud ja lõhutud. Elutoa lagi on plekkide ja aukudega, uksel on mustus, mööbel on määrdunud, valgusti katki, põrandad ja aknad on mustad. WC potikaas ja matt puuduvad, põrandad ja seadmed on mustad. Vannitoa matt puudub, seadmed, põrand, pesumasin ja valamu on määrdunud. Samuti puuduvad kööginõud ja 2 tooli, 1 tool on lõhutud. Hageja võttis 05.05.2015 puuduste kõrvaldamiseks hinnapakkumise OÜ-lt Maximprodukte Eesti, mille maksumuseks on 586 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku vabatahtlikult hüvitada tekitatud kahju. Kostja keeldus. Hageja palub hagi rahuldada ja välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 586 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskulud 417 eurot sh. riigilõiv 125 eurot ja esindaja õigusabikulud 292 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista ja soovib asja läbi vaatamist kohtuistungil. Hageja esitas hagis valeandmeid. Remonditööde eelarve on koostatud Maximprodukte Eesti OÜ poolt. Nimetatud firma juhatuse liikmeks on Jevgeni Judin, kes on hageja poeg ja asjast huvitatud isik. Kuidas saab hinnapakkumise teha firma, kelle põhitegevuseks on: puidu ja puittoodete müügi vahendus, parfümeeria- ja kosmeetikakaupade hulgimüük, raamatupidamisteenused ja nõustamine. Hageja ei tagastatud kostjale teme esemeid ja varastas kostja teleri. Kostja esitas politseisse avalduse nr 2.1-3/13406-1. Selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus. Hageja rikkus ise üürilepingu p 6.1.3. Korteris toimus veeuputus ja seetõttu oli vaja vahetada laminaatparkett.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 586 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hagi tuleb rahuldada. Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud 10.05.2013 eluruumi asukohaga Narva mnt 45-27, Jõhvi üürileping, mis kehtis kuni 01.05.2015. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjale (üürnikule) anti üle renoveeritud korter.
2-15-12347
5.Hageja on esitanud kostja vastu kahjuhüvitise nõude, põhjendades seda asjaoluga, et kostja on rikkunud üürilepingust tulenevat üürilepingu lõppemisel üüritud ruumide heas korras tagastamise kohustust, kuna tagastatud ruumid olid puudustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 esimese lause järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. VÕS § 334 lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta üürnik asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti (VÕS § 276 lg 2). Üürilepingu p-de 4.1.-4.3. kohaselt on üürnik kohustatud kasutama üürile võetavat asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele ning tagastama lepingu lõppemise päeval asi üürileandjale. Lepingu p-de 4.6.,
4.7.ja 7.7. järgi oli üürnikul kohustus teostada vajaduse ilmemisel üüritavates ruumides remonti, juhul kui remondivajadus tekib üürniku süül, kõrvaldama oma kulul üürieseme pisipuudused, kindlustada ruumide heakord ja tagastama üürieseme mitte halvemas seisus, kui üüriese oli üürnikule üleandmise momendil.
6.Pooled ei vaidle ka selle üle, et puudused, mis hageja hagis kostjale ette heidab, tekkisid ruumide kostja kasutuses oleku ajal ja ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist. Hageja võttis kostjalt üle üürieseme 03.05.2015 tunnistajate juuresolekul, mille kohta koostati vara üleandmise akt, kus on ära märgitud puudused mille eest üürnik vastutab (tl. 22). Puudused on tõendatud toimiku materjalides olevate fotodega (tl. 24-51). Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et hageja (üürileandja) ei võimaldanud talle piisavat aega puuduste kõrvaldamiseks ning vajalike tööde maksumus on liiga suur. Pooled on 01.03.2015 allkirjastanud kokkuleppe (tl. 17-19), mille kohaselt oli kostjal kohustus seal toodud puudused kõrvaldada hiljemalt 01.05.2015, st. üürilepingu lõppemise ajaks. Seega oli kostjal enne üürilepingu lõppemist aega kaks kuud puuduste kõrvaldamiseks. Üürnikul on kohustus üüritud asi tagastada pärast lepingu lõppemist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1).
7.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Hageja on esitanud remonditööde eelarve summas 586 eurot koos käibemaksuga. Eelarves on ära toodud kõigi aktis nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumus (tl 52). Kohus leiab, et eelarves toodud asja parandamise kulud 586 eurot on mõistlikud, arvestades, et hageja poolt esitatud teine hinnapakkumine (tl. 78) samade tööde teostamiseks on peaaegu kaks korda kallim. Seisukohta ei muuda ka kostja väide, et remonditööde eelarve koostanud Maximprodukte Eesti OÜ juhatuse liikmeks on hageja poeg ning osaühingu tegevusalad on erinevad. Kohtuistungil nõustus kostja esimese hinnapakkumisega. Hageja on teinud kulutusi, et viia üüriese seisundisse, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 586 eurot. Kohus märgib kostja väite osas, et ta on teinud üüriesemele kulutusi, et üürnik võib nõuda tehtud kulutuste eest üürileandjalt selle eest mõistlikku hüvitist (VÕS § 286 lg 1, 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
2-15-12347 Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 417 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 292 eurot. Kohus leiab, et õigusabi kulud 160 eurot hagi koostamise eest (2 tundi tunnitasuga 80 eurot) ja 132 eurot kohtuistungiks valmistumise (0,25 tund *80 eurot) ja osalemise eest (1, 4 tundi*80 eurot) on põhjendatud. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ja lõppes (tl 12.15). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 292 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 417 eurot, sh. riigilõiv 125 eurot ja õigusabi kulud 292 eurot.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.