Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-6776
Tsiviilasi
J.J.i hagi A.A.i vastu isaduse vaidlustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. juuni 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.J.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): J.J. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa Vastustaja (kostja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.E.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Kohus ei ole selgitanud, kuidas on õiglane jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja ema teadis hagi vastuse kohaselt juba isaduse omaksvõtu hetkel, et hageja ei pruugi olla kostja bioloogiline isa. Hagi vastuses on märgitud, et kostja eostamise ajal olid kostja emal suhted nii hageja kui ka oma elukaaslasega. Hageja väidete kohaselt ei olnud ta teadlik, et kostja emal olid kostja eeldatava eostamise ajal kõrvalsuhted oma väidetava elukaaslasega. Kohus ei saanud sellest tulenevalt lugeda tõendatuks, et hageja teadis, et ta ei pruugi olla kostja bioloogiline isa. Antud fakt oli aga teada kostja seaduslikul esindajal. Hageja esitab üllatusliku ja põhjendamata kohtuotsuse õigusvastasuse kinnitamiseks tõendi, mille kohaselt väitis kostja seaduslik esindaja hagejale veel 09.12.2021, et laps on ise öelnud lahti enda isast (hagejast) ning kostja seaduslik esindaja ei ole sundinud hagejat isadustesti tegema ega ole selleks põhjust andnud. Täna on selgunud, et DNA testi tegemiseks olid alused olemas ja kostja põlvnemine hagejast on välistatud. Isadust saab vaidlustada ainult kohtu kaudu. Seega sõltumata asjaoludest tuli hagejal pöörduda kohtu poole. Harju Maakohus asus tsiviilasjas nr 2-19-19201 seisukohale, et kuna isadust saab vaidlustada ainult kohtu kaudu, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtumenetluse kulud on tekkinud üksnes kostja seadusliku esindaja teadliku ja vastutustundetu amoraalse käitumise tulemusena.
Seega tuleb TsMS § 164 lg 11 teise lause kohaldamiseks tuvastada erandlikud asjaolud, millest nähtuks, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu arvates esinevad antud juhul sellised erandliku asjaolud, mis õigustavad TsMS § 164 lg 11 teise lause alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Tegemist on alaealise kostjaga ning apellatsioonkaebuses esiletoodud asjaolusid ei ole saanud alaealine kostja mõjutada. Sellisel juhul on äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik jätta ka hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei ole tuginenud ka sellele, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 164 lg 1 alusel kahjustaks ülemääraselt tema olulisi vajadusi (TsMS § 164 lg 2). Kuna tegemist ei ole elatisnõude lahendamisega, siis ei ole hageja tuginemine TsMS § 164 lg-le 12 asjakohane.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.