Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses Folkefinans AS Eesti filiaali hagi V. Š.`i vastu võlgnevuse 428,47 euro, sh 300 euro põhivõlgnevuse, 60 euro intressi (laenutasu), 10 euro meeldetuletuskirjade tasu, 58,47 eurot viivise ning 100 euro menetluskulu (riigilõiv) nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja tarbimislaenude pakkumisele orienteeritud äriühing. Kostjale on 15.08.2013 lepingu nr. 997261 alusel 15.08.2013.a. üle kantud kostja poolt taotletud laenusumma 300 eurot, kostja poolt taotletud perioodiks 30 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 14.09.2013.a. Kostja ei ole lepingut tulenevat kohustust täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 428,47 eurot, sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressid (laenutasu) 60 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot ja viivised 58,47 eurot (perioodi 15.08.2013-04.06.2015 eest). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 18.01.2016.a. tasumisele kuuluvast summast kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni, vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud kogusummas 100 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Põhinõue Poolte vahel on 15.08.2013 sõlmitud laenuleping nr. 997261, mille alusel hageja andis kostjale laenu 300 eurot, tagastamise tähtajaga 14.09.2013. Laenu tasumine pidi toimuma 1 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu summas 360 eurot, sh põhivõlgnevuse 300 eurot ja intressi (laenutasu) 60 eurot. Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud. Ülaltoodust lähtuvalt on põhjendatud hageja põhinõue summas 300 eurot. Intress VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Folkefinans AS Eesti filiaali on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Laenulepingu nr. 997261 ja Monetti laenutingimuste p. 3.1 järgi kohustus kostja maksma 300 euro laenu kasutamise eest intressi 60 eurot (hagis märgitud kui laenutasu) (tl. 29, 36). Kostja on lepingut sõlmides sellise tingimuse ja tasuga nõustunud. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest ning kostja on laenu kasutanud ja antud tingimusega nõustunud, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 15.08.2013-04.06.2015 eest VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras, kokku summas 58,47 eurot (0,022% päevas põhinõudelt 300 eurot 886 päeva eest, tl. 18, 45). Kohtule jääb ebaselgeks hageja poolt arvestatud viivise ajavahemik ja päevade arv. Laenuleping nr. 997261 on sõlmitud 15.08.2013, laenu tagastamise tähtajaga 14.09.2013. Seega jääb kohtule ebaselgeks, miks nõuab hageja viivist ajavahemiku 15.08.2013-14.09.2013 eest, kui viivise maksmise kohustus algab kostjal alles 15.09.2013. Samuti on kohtu jaoks

ebaselge kostja poolt viivituses oldud päevade arv: 886 päeva. Kohus, teostades arvestused, sai viivituses oldud päevade arvuks hageja arvestuse kohaselt 15.08.2013-04.06.2015 kokku 659 päeva, mitte 886 päeva. Samas, kui lähtuda sellest, et lepingu täitmise tähtaeg oli 14.09.2013, siis saab kostja poolt viivituses oldud tähtaega lugeda alles alates 15.09.2013, seega moodustab päevade arv 628 päeva (15.09.2013-14.09.2014=365 päeva; 15.09.201404.06.2015=263 päeva). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse viivise väljamõistmise osas summas 41,45 eurot (0,022% päevas põhinõudelt 300 eurot 628 päeva eest). Lisaks võlgnevusele, intressile ja viivisele palub hageja kostjalt välja mõista laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu summas 12 eurot. Vastavalt laenulepingule ja Monetti laenutingimuste p. 6.1.1 (tl. 32, 36) laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid, so tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Esimese meeldetuletuskirja saatmise tasu on 10 eurot kirja eest. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse laenulepingust nr 997261 tuleneva menetluskulu, summas 10 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude summas 401,45 eurot, sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressid (laenutasu) 60,00 eurot ja viivised 41,45 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 401,45 eurot, samuti alates 18.01.2016 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (300 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas kostja V. Š.`i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses väljamõistmiseks.

taotluse menetluskulude, so riigilõivu summas 100 eurot

Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, siis ei too see endaga kaasa hagihinna muutumist, mis võiks olla aluseks kostjalt väljamõistetava riigilõivu vähendamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.

Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.