Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.02.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-1607
Tsiviilasi
S U hagi Ü H vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
41 805 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S U (isikukood xxx; e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Getter Ulla (e-post xxx) Kostja: Ü H (isikukood xxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maria MägiRohtmets (e-post xxx ) Kohtustung 08.10.2024, edasi kirjalikus menetluses
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.01.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on S U (hageja) andnud Ü Hele (kostja) suuliselt sõlmitud tähtajatu laenulepingu alusel ajavahemikul 08.10.2020 kuni 06.01.2021 laenu kogusummas 37 160 eurot. Seda, et eelnimetatud summa on kostjale antud laenuna, tõendab mh rahasummade ülekannete makseselgitus, kus igaühes on viidatud laenule. Tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, mille kumbki pool võib üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Hageja edastas 29.09.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise teate, millega ütles laenulepingu üles alates 30.11.2023, s.o järgides VÕS § 398 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning nõudis laenusumma tagastamist hiljemalt 01.12.2023, s.o pärast laenulepingu ülesütlemist. Kostja vastas hageja lepingulise esindajale 11.10.2023 ning kinnitas, et on laenulepingu ülesütlemist puudutava e-kirja ja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud. Kostja esitas 30.11.2023 hageja lepingulisele esindajale täiendatud vastuse laenulepingu ülesütlemise teatele, milles keeldus laenu tagastamast. Samas möönis kostja, et on hagejalt eelnimetatud summa saanud. Hageja nõuab käesolevaga kostjalt VÕS § 396 lg 1 alusel laenuna antud 37 160 euro tagastamist. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja ei saanud eelnimetatud summasid hagejalt laenuna VÕS § 396 lg 1 mõttes (millega hageja ei nõustu), sai kostja summad alusetult VÕS § 1028 lg 1 mõttes, kuivõrd kohustust nimetatud summasid kostjale kanda ei olnud olemas, mistõttu on kostjal kohustus temale alusetult kantud summad hagejale tagastada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 37 160 eurot ning viivise põhinõudelt (s.o 37 160 eurot) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel pole kunagi sõlmitud laenulepingut ning nende vahel puudub mistahes kehtiv laenusuhe. Hageja ja kostja ei ole kunagi vahetanud ühtegi tahteavaldust, mis oleks olnud suunatud laenulepingu sõlmimisele. Ainult raha andmine laenulepingu olemasolu ei tõenda, mingit muud kirjalikku dokumenti, mis kinnitaks laenulepingu sõlmimist ei ole hageja esitanud. Kuna hageja pole tõendanud poolte vahel laenulepingu olemasolu, siis puudub hagejal laenulepingu alusel rahalise nõude esitamise õigus ning kuna põhinõude õigus puudub, siis ei saa olla ka viivisenõuet.
Kostja on seisukohal, et hageja poolt 29.09.2023 kostjale esitatud laenulepingu ülesütlemise teade on tühine ega tekita hagejale kostja vastu mistahes õigustatud nõudeid, kuna poolte vahel puudub laenuleping, millele hageja teates tugineb. Alusetu rikastumise väitmisel ja sellele tuginevalt nõude esitamisel peab hageja tõendama, et kostja on hagejalt saanud raha olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (VÕS § 1028 lg 1). Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, millise olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ta kostjale raha üle kandis. Kuna hageja on siiani korduvalt kinnitanud, et kandis raha enda arvates laenuna, siis saab järeldada, et raha ülekandmisel kostjale ei olnud hagejale teada, et kostjal on tema ees mingit olemasolevat või tulevikus tekkivat lepinguvälist kohustust ja nii ei saa seda eksisteerida. Lisaks VÕS § 1028 lg 2 p 1 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui üleandmisega täideti mittetäielik kohustus. Alusetu rikastumise nõue aegub TsÜS § 151 lg 1 tulenevalt kolme aasta jooksul arvates ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja pidi juba iga maksesoorituse tegemise ajal teadma, et tal puudub kostjaga laenuleping ning kokkulepe raha laenuna tagastamiseks ning samuti, et tal puudub mistahes muu alus kostjale raha kandmiseks. Seega on iga hageja poolt ülekantud raha summa aegumise tähtaja algus arvestatav alates ülekantud raha laekumisest kostja arvele, millest on möödunud hagi esitamise hetkeks üle kolme aasta. Kostja palub jätta hageja alternatiivse nõude rahuldamata aegumise tõttu. Kostja ei eita hageja poolt talle hagiavaldusele lisatud hageja arvelduskontolt nähtuva raha ülekandmist ja laekumist perioodil 03.05.2018 kuni 06.01.2021, kostja kinnitab, et kokkulepet raha tagastamiseks pooltel ei olnud. Hageja tegi kostjale regulaarseid igakuulisi rahalisi makseid paari-kolmetuhande suuruste maksetena ja kaks suuremat makset. Need summad kanti kostja tütre ja hageja vennatütre ülalpidamiseks. Hageja venna H Hel ja kostja tütar K Hel on sündinud xxx laps, kellele on määratud xxx. xxx põhjusel vajab tütar toimetulekuks igapäevast abi ja hoolt, mida on andnud ja annab talle kostja, kes on määratud ka tütre eestkostjaks. H H, Ü H ja tütar elasid ühise perena ja leibkonnana koos kuni xxx, mil H H ootamatult arreteeriti ning paigutati vanglasse (kriminaalasja nr xxx raames). Kostja ja tütar kaotasid leibkonna rahalise toetaja ning jäid ilma tema igapäevasest vahetust hoolest. Hageja tegi regulaarseid igakuulisi makseid kostja arvelduskontole 03.05.2018 kuni 06.01.2021, s.o ajal, kui tema vend H H viibis vangistuses. Rahalised igakuulised regulaarsed maksed olid hageja poolt tehtud eesmärgiga anda rahalisi vahendeid tema venna H He xxx tütre ülalpidamiseks ja hooldamiseks. Kaks suuremat ülekannet summas 12 500 olid tehtud tütre tuleviku huvides xxx sissemaksete tegemiseks. Kostjale teadaolevalt ja tema arusaamise kohaselt toimusid maksed hageja ja H He vahelise kokkuleppe alusel. Seega hageja poolt kostja arvelduskontole tehtud regulaarsed igakuulised maksed tulenesid, kas kokkuleppest oma venna H Hega või isiklikest perekondlikest suhetest ja omast vabast tahtest toetada tädina oma vennatütre ülalpidamist ja aidata kostjal kanda kulusid ajal, kui H H viibib kinnipidamisasutuses. Tegemist on ilmselgelt kõlbelise kohustuse täitmisega ehk mittetäieliku kohustusega VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p 4 mõistes. Kohtu põhjendused
„laen“, 11.12.2020 summas 12 500 eurot selgitusega „H H laenukanne“, 12.12.2020 summas 12 500 eurot selgitusega „H H laenukanne“, 06.01.2021 summas 3040 eurot selgitusega „laen“ (dtl 6-7). Samas ei tõenda üksnes viidatud maksekorraldused laenulepingu sõlmimist. Kohus selgitab, et maksekorralduse selgitused viitega „laen“ on kirjutanud hageja ning kostja ei ole saanud selle sisu mõjutada. Samuti tuleb eristada laenulepingu sõlmimist ja raha ülekandmist ning seega üksnes asjaolu, et kostja on hageja poolt viidatud raha saanud, ei tõenda laenulepingu sõlmimist ja selle olemasolu. Muid tõendeid laenulepingu(te) sõlmimise ja lepingu tingimuste kohta ei ole aga hageja esitanud. Nii hagiavalduses, 08.10.2024 eelistungil, kui ka 29.10.2024 esitatud täiendavates seisukohtades hageja poolt esitatud väited laenulepingu sõlmimise ning poolte erinevatel aegadel suhtlemise ja kohtumiste osas on jäänud paljasõnaliseks. Kohus selgitab, et hageja seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõendiks ning seega üksnes kirjeldus paljudest kohtumistest ja jutuajamistest ei tõenda suuliste tähtajatute laenulepingute sõlmimist. Kohus asub seega seisukohale, et käesoleval juhul ei ole laenulepingu(te) sõlmimine tõendamist leidnud ning seega ei ole hageja nõue laenulepingu sätete alusel põhjendatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.