Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 10. märts 2016 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-15-115025 371,28 eurot Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi G. T. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn, esindaja Kristjan Vahar, e-post: [email protected]); Kostja G. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts hagi G. T. vastu osaliselt.
2.Välja mõista G. T. Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts kasuks 371 (kolmsada seitsekümmend üks) eurot ja 28 senti, millest 350 eurot on põhivõlgnevus, 0,13 eurot intress ning 21,15 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
4.Toimetada kostjale otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskuludest 45% G. T. kanda, 55% Era Liisingu Inkassoteenused AS kanda.
6.Välja mõista G. T. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskulu summas 78 (seitsekümmend kaheksa) eurot ja 75 senti.
7.Välja mõista G. T. Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks menetluskuludelt summas 78,75 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 78,75 eurot. Edasikaebamise kord Era Liisingu Inkassoteenused AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. G. T. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.ERA Liisingu Inkassoteenused AS esitas Tartu Maakohtule hagi G. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja nõude kostja vastu summas 690,53 eurot. Nõude loovutamise aluseks on AS SMS Laen ja hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. SMS Laen AS ja G. T. sõlmisid interneti vahendusel 08.10.2014 lepingu nr 319844. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjal võtta kiirlaenu. 08.10.2014 esitas kostja laenutaotluse 350 euro saamiseks 90 päevaks intressiga 97,81 eurot laenu perioodiks. Kostja on pärast laenutaotluse esitamist 08.10.2014 käinud enda isikut tuvastamas. SMS Laen AS kandis 08.10.2014 kostja märgitud pangakontole laenu summas 350,00 eurot. Pärast kostjale laenu ülekandmist saadeti kostjale arve, et kostjat veelkord teavitada laenutagasimakse tähtajast. Kostja kohustus laenusumma 350 eurot ja intressi 97,81 eurot tasuma hiljemalt 10.01.2015. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista laenusumma 350 eurot, intress 97,81 eurot, viivis 350 eurot ning võla sissenõudmise kulud 22,19 eurot, kokku 820 eurot.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid, mis on saadetud kostjale hagiavaldusejärgsel aadressil Vabaduse 4-15 Võru linn Võrumaa, on kohtule kohtukordniku poolt tagastatud märkusega „kodanik ei ela antud aadressil“ (tl 71). Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht alates 25.02.2008 Lenini 26-2A Petseri Pihkva oblast Venemaa (tl 65). Aadressil Lenini 26-2A Petseri Pihkva oblast Venemaa saadetud materjalid on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ei nõutud“ (tl 74). E-posti aadressil [email protected] hagimaterjalide kättetoimetamine ei õnnestunud. Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt puuduvad seal andmed G. T. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta (tl 75). Kuna kohtul puuduvad andmed G. T. tegeliku asukoha kohta ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja G. T.
menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 08.01.2016 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
3.Riigikohus on 30.10.2013. a otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 24 korranud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tüüptingimuste tühisuse arvestamisele ka muude tehingu tühisuse alustega. Käesolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. Riigikohus on 12.11.2014. a määruse nr 3-2-1-108-14 p-s 19 märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 05.03.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Käesolevas asjas on krediidi kulukuse määr 352,79% aastas (tl 46,55). Eesti Panga veebilehe kohaselt oli eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2014. a oktoobris 32,95%. Seega ületab lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra 10,7 korda. Eelnevast lähtudes on pooltevaheline laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi, viivist ega võla sissenõudmiskulusid.
4.TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg-le 4 kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu sõlmimise ajal kohaldatav Euroopa Keskpanga intressimäär oli 0,15%. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma VÕS §-de 1027, 1028 alusel 350 eurot ja intressi 13 senti (350 x 0,15% x 90/365) kehtinud TsÜS § 86 lg 4 alusel. Hageja on esitanud nõude laenulepingu p 12.2.1, 12.2.2, 12.2.3 ja 12.2.4 alusel sissenõudmiskulude 22,19 euro väljamõistmiseks. Kuivõrd laenuleping on tühine, tuleb hageja nõue vastavas osas jätta rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd laenuleping on tühine, saab hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenu tervikuna tagastamise tähtajast, s.o alates 11.01.2015. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev viivis määraga 8,05% perioodi 11.01.2015-11.10.2015 eest põhivõlgnevuselt on 21,15 eurot. Hageja ei ole taotlenud viiviste väljamõistmist kuni kohtuotsuse tegemiseni või TsMS § 367 alusel edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni.
5.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 371,28 eurot, millest 350 eurot on põhivõlgnevus, 0,13 eurot intress ning 21,15 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi, mille hind oli 820 eurot, aga kohus rahuldas hagi 371,28 euro ulatuses, jätab kohus menetluskulud 45% ulatuses kostja ning 55% ulatuses hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja lisale 1 summas 175 eurot. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud summas 78,75 eurot. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (78,75 eurot) nõuet.