lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-54354/39

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 09.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-13-54354/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-13-54354

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Tartu Maakohus Roomet Sõnna 9. märts 2016 Võru kohtumaja kantselei kaudu 2-13-54354 1013,37 eurot AS Inges Kindlustus hagi R. L. vastu võlgnevuse 937 euro ja viiviste nõudes Hageja AS Inges Kindlustus, registrikood xxxxxxxx, asukoht Raua 35, 10124 Tallinn; esindaja Kaspar Vahtre, epost [email protected]; Kostja R. L. , isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 18.02.2016

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS Inges Kindlustus hagi R. L. vastu.
2.Välja mõista R. L. AS Inges Kindlustus kasuks 1113 (üks tuhat ükssada kolmteist) eurot ja 12 senti, millest põhivõlgnevus on 937 eurot ja kohtuotsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 176,12 eurot.
3.Välja mõista R. L. AS Inges Kindlustus kasuks alates 10.03.2016 tagastamata põhivõlgnevuselt, so 937 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 176,12 eurot ei tohi ületada põhinõude 937 euro suurust.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Kostjale toimetada otsus kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud R. L. kanda.
7.Välja mõista R. L. AS Inges Kindlustus kasuks menetluskulu summas 354 (kolmsada viiskümmend neli) eurot ja 23 senti.
8.Välja mõista R. L. AS Inges Kindlustus kasuks menetluskuludelt summas 354,23 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 354,23 eurot. Edasikaebamise kord AS Inges Kindlustus võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Rando Lindendberg võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.AS Inges Kindlustus esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse Rando Lindendbergi vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 23.05.2012 Soomes Espoos liiklusõnnetus, kus kostja juhtis sõidukit Jeep Grand Cherokee reg-nr 165BCN ja sõitis tagant otsa peatunud sõidukile Kia Venga reg-nr OYU-393. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis varaline kahju Kia Venga reg-nr OYU-393 omanikule Igor Stoppa’le. Kuna sõiduki Jeep Grand Cherokee reg-nr 165BCN tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga, siis vastavalt liikluskindlustuse seadusele käsitles juhtumit ja hüvitas tekitatud kahju kindlustusandja. Kahju põhjustaja kindlustusandja poole ei pöördunud. 23.05.2012 otsusega tunnistas hageja juhtumi liikluskahjuks ja kahju põhjustajaks kostja. 15.11.2012 kirjaga edastas kahjujuhtumit käsitlenud Soome liikluskindlustuse fond (Finnish Motor Insurers’ Centre) hagejale tagasinõude summas 6026,99 eurot. Nõue koosnes kannatanule hüvitatud sõiduki taastusremondi arvest ja asendusauto kuludest ning juhtumi käsitlemise kuludest. 11.12.2012 kinnitatud otsuse kohaselt hüvitas hageja Finnish Motor Insurers’ Centre’le seoses kahjujuhtumiga 6026,99 eurot. Samuti kandis hageja seoses juhtumi käsitlemisega kulusid summas 487 eurot. Kuna kostja hagejat liiklusõnnetusest ei teavitanud, nõutud dokumente ega seletust ei esitanud ning hageja hüvitas 6026,99 eurot, tekkis hagejal LKindlS § 48 lg 2 p-de 8 ja 9 alusel nõudeõigus 30 protsendile hüvitatud summast, kuid mitte

rohkem kui 450 eurot. Seega tekkis hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus summas 450 eurot. Hageja kandis liiklusõnnetuse käsitlemisel kulusid summas 487 eurot. Seega on hagejal tagasinõudeõigus kostja vastu summas 937 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta viibis kinnispidamisasutuses ajal, mil tal oli võimalik kindlustusseltsi poole pöörduda. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata võlgnevuse 937 eurot ning alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest viivise VÕS §-s 113 sätestatud määras.

2.Kostja märgib oma vastuses, et liiklusõnnetus toimus Soomes ja kannatada saanud sõidukist on tehtud pildid ja eksperdid on hinnanud kahju suurust kannatanule. Kostja juhitud sõiduauto oli kindlustatud AS Inges Kindlustuse poolt ja ei saanud erilist kahju. Hageja saadetud teateid ei saanud kostja kätte, kuna viibis kinnipidamisasutuses. Kostja selgitab, et tema ei ole ekspert tõestamaks kui suure kahju sai liiklusõnnetuses osalenud auto ja mis oleks muutnud tema hilisem seletus, kui kohapeal tehti pildid ja täideti dokumendid. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Kostja ei ilmunud 18. veebruaril 2016 toimunud kohtuistungile. Hagimaterjalid on kostja kätte saanud 22.08.2014 (tl 76) ja vastanud hagile 04.09.2014.a. (tl 76). Edaspidi ei ole õnnestunud menetlusdokumente ja kohtukutseid R. L. kätte anda. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht alates 17.04.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 94), millisel aadressil saadetud materjalid on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „saaja ei viibinud kohal“ (tl 92, 95, 107). E-posti aadressil [email protected] kohtukutse kättetoimetamine ei õnnestunud (tl 96). Kohtukordnik on tagastanud aadressil Lille 15-6 Võru viidud kohtukutse märkusega „ei viibinud antud aadressil“. Kohtukutse on saadetud ka kostja võimalikule aadressile Malminiityntie 12b 64 Vantaa Soome Vabariik, kuid see on postiasutuse poolt tagastatud märkusega „ ei nõutud“ (tl 109). PPA Võru politseijaokonna õiendite kohaselt (tl 97, 100) puuduvad politseil andmed Rando Lindebergi asukoha kohta; vesteldes tema emaga selgus, et R. L. ei ela enam Eestis ja kodus käib väga harva. Tolli- ja Maksuameti andmebaasi kohaselt on seal andmed R. L. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta viimati oktoobrist 2013.a. (tl 108). Kuna kohtul puuduvad andmed R. L. tegeliku asukoha kohta ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja R. L. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid (kohtukutse) R. L. kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 14.01.2016 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuva põhjuse esinemisest kohtuistungile mitteilmumiseks ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Hageja esindaja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 38 lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust, teatama oma kindlustusandjale või Garantiifondile

liiklusõnnetusest, esitama kirjaliku seletuse toimunu kohta ning ülevaatuseks sõiduki, mis osales liiklusõnnetuses. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. LKindlS § 48 lg 2 p 8 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 protsendi ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 450 eurot, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. LKindlS § 48 lg 3 järgi nõutakse §-s 48 sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ning VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 413 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 937 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist TsMS § 367 järgi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis perioodi maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 18.11.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2016 eest on 176,12 eurot ning alates 10.03.2016 tuleb viivis välja mõista põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 176,12 eurot ületada põhinõude 937 euro suurust. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

5.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 150 eurot, sõidukulud 150,90 eurot ning õigusabikulud 53,33 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 150 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud välja mõista õigusabikulu 53,33 eurot, mis on kantud seoses hageja esindaja osalemisega kohtuistungil ning esindaja otsene sõidukulu 150,90 eurot. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta menetluskulud summas 354,23 eurot kostja kanda. Vastavalt menetlusosalise taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (354,23 eurot) nõuet.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja