Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASAJOLUD

01.12.2015 esitas OÜ XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti. 04.12.2015 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermeti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Kohus leiab praktikale tuginedes, et menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks tuleb määrata 3 000 eurot. 18.01.2016 kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.01.2016. Seisuga 04.03.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Eesti Väärtpaberikeskuse, kinnistus- ja ehitisregistri, kaubamärgi- ja domeeninime registrite poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks, vajadusel võlgniku vara arestimiseks ning muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti ning Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust omavaid dokumente. Ajutine haldur on tutvunud ka võlgniku senist tegevust puudutavate ja võlgniku poolt esitatud raamatupidamise dokumentidega. Ajutine pankrotihaldur saatis ka võlgniku esindajale teabenõude. Tuginedes

2-15-18044 saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalust ettevõtet tervendada. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud andmetega ning on tuvastanud, et OÜ-l XXX puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud andmetele tuginedes kokku ca 65 552 eurot. Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tekkida. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud, töötajad puuduvad ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole OÜ XXX ajutise pankrotihalduri aruanne tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise on peamiselt põhjustanud võlgniku juhatuse ja osanike vahel tekkinud erimeelsused ühingu juhtimisel, mis said alguse juba 2011 aasta alguses. Aastaid on peetud mitmeid kohtuvaidlusi, millega paratamatult kaasneb nii aja- kui ka rahaliste vahendite täiendav kulu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise aeg on ajutise halduri hinnangul 30.09.2015.a., kui jõustus Harju Maakohtu 18.11.2014.a. otsus. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalik personal, koostööpartnerid ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutine haldur on tuvastanud, et Võlgnik kasutas eelnevalt kahte liisingusõidukit Swedbank Liising AS ́ilt liisitud Jeep Grand Cherokeed ja AS ́ilt Nordea Finance Estonia liisitud Audi A6. Audi liisinguleping on 09.07.2014.a. ennetähtaegselt lõpetatud ja vara on võõrandatud XXXOÜ ́le. Samuti on Jeep liisinguleping 13.08.2015.a. üle antud XXXOÜ ́le (jääkväärtus oli 16 343,78 eurot + km). XXXOÜ (registrikood XXX) üheks osanikuks ja juhatuse liikmeks on võlgniku praeguse juhatuse liikme XXXja endise juhatuse liikme XXXtütar XXX. XXXOÜ on asutatud 2010 aastal ja registreeritud võlgnikuga samal aadressil. Samuti on XXXOÜ tegevusalaks tema 2014.a. majandusaastaaruandes märgitud alkoholijookide hulgimüük. Nimetatud sõidukite võõrandamise järgselt jäid sõidukite kasutajateks endiselt XXX, XXX ja XXX. Ajutine haldur esitas korduvad järelepärimised liisingufirmadele ja võlgnikule, et selgitada välja, milline oli liisingulepingute ülemineku hetkel sõidukite jääkväärtus ja kas nimetatud tehingud tehti turuhinnas. Võlgnik on ajutisele haldurile kinnitanud, et sõidukid võõrandati kulude kokkuhoiu eesmärgil, kuna majanduslik olukord ei võimaldanud enam sõidukeid üleval pidada. Samuti kinnitas võlgnik, et XXXOÜ autode eest eraldi ei tasunud, vaid võttis üle liisingulepingud koos jääkväärtusega. Ajutine haldur on

2-15-18044 analüüsinud eelpool nimetatud tehinguid ja teinud võrdlustehingute väljavõtte analoogsete sõidukite osas, ning asub esialgsele seisukohale, et antud tehingute puhul ilmsed tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Olen arvamusel, et Jeep Grand Cherokee müügihind oleks võinud olla pikemaajalise müügi korral ca. 2 000 eurot kõrgem kui liisingu jääkväärtus. Käesolevate ajutisele haldurile esitatud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul on küll olemas vara katmaks pankrotiavalduse läbivaatamise kulusid, kuid puuduvad vahendid edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimalus tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa OÜ XXX pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks (ajutise halduri ettepanekul 3 000 eurot). Juhul, kui kohtu deposiiti nõutud summat ei tasuta, siis kuulub OÜ XXX pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu tulenevalt PankrS § 29 lg 1. Pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, palun nimetada OÜ XXX dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige XXX(isikukood XXX, elukoht

XXX).

Ajutise halduri tasu taotlus OÜ XXX ajutine pankrotihaldur taotleb kohtult talle tasu määramist arvestades ülesannete mahtu ja keerukust ning kulunud tööaega summas 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20% järgmise tööaja arvestusega: 1) Halduri toimiku koostamine – 0,25 tundi; 2) Järelepäringute teostamine ja vara arestimine – 1,0 tundi; 3) Täiendavate päringute teostamine liisingufirmadele – 0,75 tundi; 4) Tutvumine tsiviilasja 2-11-24672 lahenditega – 0,75 tundi; 5) Seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine – 0,25 tundi; 6) Suhtlus võlgniku esindajatega, kohtumine juhatuse liikmega 11.01.16 – 1,25 tundi; 7) Võlgniku varaga tutvumine – 1,0 tundi; 8) Järelepäringute vastuste analüüs – 1,5 tundi; 9) Tagasivõitmise võimaluste analüüs – 0,75 tundi; 10) Ajutise halduri aruande koostamine – 4,5 tundi; 11) Osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil – 0,5 tundi. Ajutise halduri tasu kokku 1 200 eurot (12,5 tundi, tunnitasuga 96 eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 240 eurot. Ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud järgnevad kulutused: 1) Tasulised äriregistri väljavõtted (registrikaardid, aruanded) 2 * 2,00 = 4 eurot; 2) Büroo-, transpordi- ja sidekulud kokku summas 105 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulud kokku 109 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile tasu summas 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks summas 240 eurot ning vajalikud kulud summas 109 eurot (sealhulgas käibemaks). Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu

2-15-18044 haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150 Swedbank, KMKR EE100314159 ). Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur tasu ja hüvitatavad kulutused mõista välja riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79.40 eurot. Ülejäänud tasu ja kulud summas 1 072.60 palub ajutine haldur mõista pankrotimenetluse raugemisel välja võlgniku juhatuse liikmelt Sergei Petrenko ́lt, kes on andnud nõusoleku vastava summa katmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul OÜ XXX varad puuduvad ja kohustusi on vähemalt 65 552 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks

2-15-18044 ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet. OÜ Lundet on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude täies mahus katmiseks, mistõttu kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks mis lisandub eelnimetatud summale) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku juhatuse liikme kanda viimase nõusolekust tulenevalt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Sergei Petrenko. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.