Kohtuistungil 16.12.2015, edasi kirjalikus menetluses
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja Xxx Hageja lepinguline esindaja Martin Minn Hageja nõustaja Valter Teppan Kostja Xxx Kostja lepinguline esindaja Aase Sammelselg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxx hagi Xxx vastu 1 805,80 euro saamiseks rahuldamata.
2.Keelduda hageja poolt 04.01.2016 esitatud tõendite vastuvõtmisest.
3.Jätta menetluskulud Xxx ́i kanda.
4.Välja mõista Xxx ́ilt menetluskulu summas 1 100,00 eurot (s.o kostja esindaja kulud) Xxx ́a kasuks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväited kostja seisukohtadele
Xxx(hageja) esitas 07.01.2015 Harju Maakohtule hagi Xxx ́a (kostja) vastu lepingutingimustele mittevastava sõiduki parandamise eest tehtud kulutuste hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja (keda esindas kostja volitatud esindaja Mikk Mets) 30.09.2014 ostu-müügi lepingu (leping) kasutatud sõiduki Subaru Forester, registreerimisnumber xxx, VIN kood XXX (sõiduk) ostmiseks. Sõiduki maksumuseks lepingu alusel oli 9 500,00 eurot. Pooled ei fikseerinud lepingus sõiduki kilometraaži. Hageja sai sõiduki enda valdusesse 30.09.2014. Kostja volitatud esindaja Mikk Mets kinnitas müümisel, et auto on heas korras, kuid viitas mõningatele pisivigadele. Lisaks väitis, et auto on ostetud Itaaliast oktoobris 2013, remonditud seda ei ole ning Eestis on tehtud korraline hooldus ehk on vahetatud mootoriõli.
Käivitades mootorsõidukit ostule järgnenud hommikul 01.10.2014 kuulis hageja külmas mootoris probleemile viitavat võõrheli, mida sõiduki ülevaatamisel käivitatud mootorist ei kuulnud. Võõrheli kadus, kui mootor soojenes. Sama nähtus kordus järgmistel kordadel, kui hageja käivitas külma mootori ja sõitis sellega mootori soojenemiseni. Subaru mootoritega tegelev XXX OÜ vaatas auto üle 14.10.2014 ja leidis, et tegemist võib olla mõraga mootoriblokis, mille remont võib küündida 4000 euroni, kuid täpsemalt saab teada, kui mootor on lahti võetud. Mootori lahtivõtmist sel korral ei toimunud ja eksperthinnang polnud lõplik.
Hageja tegi 14.10.2014 kostjale avalduse lepingust taganemiseks müügilepingu olulise rikkumise tõttu. Avalduses seisis, et ostjal on asja mitteparandamise korral õigus leping üles öelda. Kostja vastas hagejale 21.10.2014, et puuduste esinemine sõidukil on tõendamata. Ostja ei ole andnud müüjale võimalust puuduste kontrollimiseks ega mõistlikku aega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus lepingust taganema ja lükkas tagasi ettepaneku sõiduki parandamiseks.
Hageja toimetas sõiduki Pärnusse XxxOÜ-sse, kes korraldas diagnostika. XxxOÜ diagnostika vastus tõendab, et sõidukil on pihustid maha käinud. XxxOÜ lasi diagnostida sõidukit ka samal päeval AS XxxPärnu esinduses, mis jõudis sarnase tulemuseni, et pihustid on pealt maha käinud. Kolmandana kinnitas pihustite mahakäimist hageja poolt hiljem lisakontrolliks tellitud väljavõte AS XxxTallinna esinduselt. AS XxxTallinna esindus täpsustas hiljem, et peale pihustite mootorilt maha käimist on nullitud ära mootori ajus sõiduki läbisõit. Seega oli hagejal
22.10.2014 seisuga informatsioon, et 1) pihustid on katki, 2) kostja on mootori pihustitega ca 4300 kilomeetrit tagasi tegelenud. Kuivõrd pihustite mahakäimine oli tuvastatud mõned tuhanded kilomeetrid tagasi ning arvestades, et sõiduk oli hagejale teadaolevatel andmetel alates 2013 oktoober kostja nimel, oli eelduste kohaselt pihustite vahetamise ajal sõiduki omanikuks kostja. Pihustite tööpõhimõtet on 14.09.2015 kirjeldanud AS Xxx. Subaru ametlikust hoolduse infolehest nähtub, et pihustite mittekorrektse töötamise sümptom on müra.
Telefonivestluses kostja teatas, et talle teadaolevalt pole pihustitega midagi tehtud. Hageja kinnitas, et sõidukiga saab tutvuda XxxOÜ-s, kuhu oli auto transporditud peale kostja poolset keeldumist võtta vastutus selgitada ise viga välja.
Hageja pidas oluliseks kontrollida pihustite järelejäänud töövõimekust. Selleks palus ta pihusteid XxxOÜ-l lasta testida tellitud teenusena spetsiaalses katsestendis. Pihustid toimetati Riias asuvasse ettevõttesse XXX, kus 28.10.2014 hinnati nende seis parandamatuteks ning sõitmise kohta öeldi, et rangelt mittesoovitav.
Hageja on seisukohal, et kui kostja oleks enne müüki ise pihustid ära vahetanud uute vastu, poleks katsestendi tulemus näidanud parandamatut seisu, sest pihustite kulumine toimub väga aeglaselt ning hinnanguliselt 150 000 - 170 000 km läbisõidul võivad vajada need vahetust. Hageja järeldab, et kostja oli enne tehingut lasknud pihustid nende seisukorra uurimiseks maha võtta ja pärast tagasi pannud ning kas kogemata või sihilikult nullinud ära sõiduki tegeliku läbisõidu. Pihustite halvast olukorrast kostja hagejale ei rääkinud, seega müüs ta sõiduki varjatud veaga.
Hageja saatis 29.10.2014 kostjale e-kirjaga uute pihustite paigaldamiseks kaks hinnapakkumist: Autobaas Töökojalt OÜ-lt ja AS Xxxlt. Koos hinnapakkumistega saatis hageja kostjale kompromissettepaneku jagada kulud selliselt, et remonttöödega seotud kulud maksab hageja ja uued pihustid ostab kostja. Kuna vastust ei tulnud, otsustas kostja 11.11.2014 sõidukile uued pihustid osta ja need paigaldada odavaima pakkumise teinud XxxOÜ-l. Kuna pihusteid, mille pealt tehti hinnapakkumine, enam ei olnud, ostis hageja 4 pihustit OÜ-lt XXX. Hageja on teinud probleemi tuvastamiseks ja remondiks kulusid kõige optimaalsemal viisil summas 1 805,80 eurot.
19.11.2014 saatis hageja kostjale nõudekirja summale 1 805,90 eurot, millele kostja vastas ja tegi omapoolse kompromissettepaneku. Kostja ei olnud nõus nõudega summas 1 805,90 eurot ning esitas mitu vastuväidet.
10.Ei vasta tõele, et hageja pole kostjale andnud võimalust auto veas selgusele jõuda ja seda parandada. Esialgne XXX OÜ ekspertiis 14.10.2014 kinnitas, et võõrhelid on mootoris olemas, mis eriti tugevalt ilmnesid madalamatel väntvõlli pöörlemissagedustel täiskoormuse all. Hageja pöördus koheselt kostja poole ja näitas 14.10.2014 avaldusega lepingust taganemiseks üheselt välja, et ta pole nõus müüja poolse lepingu rikkumisega. XxxAS-is tuvastati 22.10.14, et pihustid vajavad välja vahetamist. 29.10.2014 sai kostja e-kirjaga pakkumised pihustite vahetuseks. Hageja edastas selle teabe kostjale 29.10.14 ja selleks ajaks oli auto viidud remonditöökotta, kus ootas aega, millal saab pihusteid katsestendis kontrollida. Kostja ei teinud ettepanekut, kus peaks pihustite tööd kontrollima. Samal päeval vestlesid kostja ja hageja ka telefonis. E-kirjale vastust ei tulnud. Hagejal ei olnud muud moodi võimalik autot kasutuskõlbulikuks saada, kui teha otsus iseseisvalt. Ei vasta tõele, et kostja sai nõudest teada 19.11.2014 nõude saamisega. Hageja kinnitas suusõnaliselt telefonis kostjale enne nõude esitamist, et auto olukorraga saab tutvuda XxxOÜ-s. Kui kostja oleks avaldanud soovi transportida oma kuludega auto mujale, oleks hageja sellega olnud nõus, aga kostja ei näidanud huvi auto ülevaatamiseks.
11.Hageja ei ole nõus kostja väitega, et kahjunõude esitamine teenib rikastumise huve ning nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 1 805,80 eurot, kuna kostja varjas olulist puudust mootoris hageja eest pahatahtlikult. Hageja leiab, et kostja poolt müüdud sõiduk oli puudustega juba enne üleandmist, sest vastasel juhul ei oleks sõidukil juba järgmisel päeval peale ostmist ilmnenud mootori võõrheli.
12.Kostja väide ei vasta tõele, et perioodil, mil sõiduk oli hageja kasutada, on kilometraaž suurenenud 9 000 km võrra. See on võimatu, sest hageja töötab kella 8- 17.00 igapäevaselt omavalitsuses ning tema elukoht jääb töökohast ca 9 km eemale. Kui hageja oleks sõitnud 22 päeva jooksul läbi 9 000 km, pidanuks päevane läbisõit olema vähemalt 409 km päevas. Absurdsemaks muudab kostja väite see, et hageja pidanuks peale 14.10.2014, mil tuli välja tõsine oht mootori töö lakkamiseks justkui edasi päevas sõitma 409 kilomeetrit kuni 22. 10.2014. Kostja väidab, et autoga on käidud Pärnus, Riias. Kostja huvi on näidata kohtule hageja poolset aktiivset autokasutust, et oleks usutav 9 000 km läbimine lühikesel ajavahemikul. Vastab tõele, et Subaru viidi Pärnusse, kus hakati uurima mootoris oleva võõrheli põhjusi. Tõele ei vasta aga see, et hageja on käinud Riias, pihusteid sai kontrollida Riias ilma kõnealuse sõidukiga eraldi selleks kohale sõitmata.
13.Kostja on väitnud, et müügilepingus odomeetri näidu puudumise tõttu ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kelle poole valduses oli sõiduk läbisõiduga ca 175 000 km. Sõiduk on kantud Eesti autoregistrisse 21.05.2014, kuid ostetud kostja poolt 2013 Itaaliast, seega on kostja enne Eestis arvelevõtmist autoga sõitnud pool aastat. Sõiduk on olnud müügis alates 2014 suve lõpust, 2015 mais on fikseeritud odomeetri näit 169 000 km. Hageja väidab, et sõiduki odomeetri näit oli omandamise päeval (30.09.2014) ligi 179 000 km. Ametlikult on kirjas odomeetri näit 22.10.2014, mil selle on fikseerinud OÜ Xxxja märkinud läbisõiduks 179 322 km. Ei saa olla kahtlustki, kes oli kõnealuse Subaru omanik siis, kui odomeetri näiduks oli 175 000 km. Sõiduki müük ei toimunud 169 000 km juures, see oli läbisõit mais 2014, seega on kostja sõitnud nelja kuuga (juuni-september) ligi 10 000 kilomeetrit. Arvestades 09.12.2014 AS XxxTallinna monitooringut, mis on tehtud kilometraažil 180 619, siis 175 089 km läbisõidu juures on eemaldatud autolt pihustid ja sellega koos on kustunud autoajus eelnev läbisõidu kilometraaž. Kostja on esitanud valeandmed auto24.ee portaali müügikuulutuses, kus läbisõiduks oli märgitud 169 000 kilomeetrit. Kuna kostja esitas reklaamkuulutuses vigaselt ka andmeid esmaregistreeringu kohta (kuulutuses oli ekslikult märgitud 01.2009, aga õige on auto tehnilise passi järgi 12.2008), siis võib järeldada, et kostja on kirjutanud kuulutusse auto kohta teadlikult andmeid, mis näitaksid autot uuemana. Eestis on sõiduk kostja sõnul saanud hoolduse, aga selle kohta hooldusraamatus märget ei ole ning kostja hoolduse teostajat ei avalda, mis seab kahtluse alla kostja väidete tõepärasuse.
14.Vastab tõele, et lepiti kokku sõiduki hinnas 9 500 eurot, kuid kostja pole kordagi küsinud hagejalt summat 12 990 eurot ja esmasest kontaktist kostjaga on üheselt mõistetavalt olnud jutt algselt müügihinnast 9 999 eurot, mis oli märgitud müügikuulutuses soodushinnaks ja pärast tavapärast hinna üle tingimuste läbirääkimist, kujunes lõpphinnaks 9 500 eurot.
15.Pole võimalik, et sõiduk on ostetud korras pihustitega ja tulenevalt halvast kütusest läksid pihustid katki. Hageja ostis sõiduki ostu järgselt diislit Tartu Sepa tänava Premium 7 tanklast ning tasus ostu eest kaardimaksega (tl 106).
16.Hageja leiab, et kostja vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest. Vastavalt VÕS §-dele 217 lg 2, 223 lg 1 ja 222 lg 5 nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 1805,80 eurot, kuna kostja varjas olulist puudust mootoris hageja eest pahatahtlikult. Kostja vastuväited
17.Kostja hagi ei tunnista. Ostjal puudub õigus nõuda kasutatud asjalt kõrget kvaliteeti. Hagejale üleantud sõiduk vastas portaalis auto24.ee esitatud kirjeldusele. Sõidukite müümisel on tavapärane, et sõiduki kasutusse võtmise aasta märgitakse aastase täpsusega.
18.Hagejat esindanud spetsialist vaatas sõiduki põhjalikult üle. Ülevaatuse käigus käivitas ta sõiduki külma mootoriga ning tõstis mitmel korral pöörlemissageduse täiskoormuseni. Kostja hinnangul pidanuks kõik võõrhelid kuuldavad olema. Kuivõrd hageja jäi peale ülevaatust ostusoovi juurde, eeldab kostja, et eksperdi selgitused olid hagejale sobivad.
19.Lepingu hind kujunes sõiduki omaduste hindamise käigus. Korduva ülevaatuse, proovisõidu ja enda valitud spetsialisti selgituste tulemusena leidis hageja, et sõiduki omadused sobivad talle eeldusel, et leping sõlmitakse pakkumuses näidatust odavama hinnaga. Pooled sõlmisid müügilepingu hinnaga 9 500,00 eurot ning ei pidanud vajalikuks sõiduki omadusi müügilepingus täpsemalt kirjeldada. Müügileping on mõlemal poolel täidetud.
20.Kostja täitis müüja kohustuse anda ostjale teada kõikidest talle teada olnud asjaoludest, mille vastu ostjal võis olla äratuntav huvi. Kostja soovitas hagejal teha sõiduki mootorile tema poolt valitud töökojas diagnostika, seda võimalust hageja ei kasutanud. Kui peale müügilepingu sõlmimist ja valduse üleandmist tuvastati hageja sõiduki mootori küttesüsteemis teatud detailide asendamise vajadus, siis oli hagejal sõiduki omanikuna õigus otsustada, kas ja millisest töökojast ta vastavad remonditööd tellib.
21.Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid pihustite asendamise vajadust lepingu sõlmimisel. Kostjale sai pihustite vahetamine teatavaks hagejalt 19.11.2014 nõude saamisega. Hageja arutlus väidetava puuduse olemasolust lepingu sõlmimisel rajaneb XxxOÜ vastuse punktile 3, et pihustid on vahetatud 4 300 km tagasi. Sõiduk oli 2014 maist alates müügis. Selle tõendamiseks on müügiportaali arved ning on fikseeritud odomeetri näit 169 000 km. Müügiperioodil oli sõiduki kasutamine minimaalne, peamiselt sõideti ostjatega kokkulepitud asukohta sõiduki näitamiseks ja ostjate soovil tehti proovisõite. Sõiduki odomeetri näit ei saanud müümisel olla 179 000 km. Müüja uuendas pidevalt kuulutuses läbisõitu 1 000 km täpsusega ehk müügihetkel oli läbisõit vahemikus 169000-170000 km. Kostja ei ole teinud midagi, mis oleks käsitatav mootoris pihustite asendamise või mahavõtmisena. Kostja ei ole teinud ega võimaldanud kellelgi teha midagi, mis oleks käsitatav läbisõidu näiduki või muude elektrooniliselt salvestuvate andmete muutmisena.
22.Hageja esitatud tõenditest saab järeldada, et hageja on peale ostmist sõidukit kasutanud lisaks tööl käimisele ka linnadevahelisteks sõitudeks. Töökoha väidetav lähedus ei piira sõiduki kasutusvõimalusi. Lepingus odomeetri näidu puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada, kelle valduses oli sõiduk läbisõiduga ca 175 000 km. OÜ Xxxon 22.10.2014 fikseerinud odomeetri näidu 179 322 km. OÜ Xxxarvuti näidu õigsuse korral pidi hageja ise mootori küttesüsteemi pihusteid vahetama, kuivõrd kostja seda kindlasti teinud ei ole.
23.Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et kostja pidi pihustite väidetavast kahjustusest lepingu sõlmimise ajal teadma. Kostja kinnitab, et tal puudus müügilepingu sõlmimisele eelnevalt ja ka lepingu sõlmimise ajal igasugune teadmine mootoris asuvate pihustite seisukorrast, nende kuluvuse astmest, rääkimata võimaliku kahjustuse indikaatoritest. Kostja hinnangul käivitus ja töötas mootor diiselmootorile omase heliga. Sõidukil oli kehtivalt läbitud tehniline ülevaatus, korraline tehniline ülevaatus pidi toimuma detsembris 2014, so peale kostja omandi lõppemist. Kostjalt ei saa mõistlikult eeldada, et ta tunneb mootori töötamise heli põhjal ära vajaduse parandada või asendada küttesüsteemi pihusteid. Kostja on erialalt energeetikainsener, tema spetsialiteet ei ole mingil moel seotud diiselmootoritega, kostja tegeleb igapäevaselt kinnisvaraga. Hageja tutvus sõiduki omadustega kolmel korral, sh tegi proovisõitu ning hageja valitud spetsialist kuulas mootori heli nii käivitamisel kui ka erinevatel pööretel.
24.Hageja on tõendanud üksnes pihustite vahetamise vajaduse ja vastavate tööde tegemise. Tõendamata on pihustite kahjustumise tekkepõhjus. AS Xxxe-kirjast kostjale nähtub, et pihustite kahjustus ei pruugi olla seotud sõiduki varasema läbisõidu või mootori üldise kuluvusega. Pihustite kiire kahjustumise (läbisõiduga mõnisada kilomeetrit) toob vältimatult kaasa ebakvaliteetse või sobimatu kütuse kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et pihustid olid lepingu sõlmimise ajal tavapärasest kulumisest erineval määral kahjustatud. Mootori kõigi osade tavapärast kulumist tuleb kasutatud sõiduki puhul eeldada. Pihustite vahetamist tinginud kahjustus ilmnes ajal, kui sõiduki omanik ja valdaja oli hageja. Kostja saab sellest vaid järeldada, et sõidukis on kasutatud ebasobivat kütust. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
26.Hageja nõue on suunatud kostja poolt lepingu täitmisele (Võlaõigusseadus, edaspidi VÕS § 222). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Pooled ei vaidle, et pooltevaheline võlasuhe tuleneb müügilepingust (VÕS § 208). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
27.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: - hageja ja kostja sõlmisid 30.09.2014 ostu-müügi lepingu hinnaga 9 500 eurot, mille esemeks oli kasutatud sõiduk Subaru Forester 2,0 registreerimisnumbriga xxx(tl 8); - kostja on sõiduki hagejale üle andnud ning hageja on kostjale tasunud sõiduki müügihinna; - hageja sai sõiduki ja sõiduki dokumendid (tehniline pass ja hooldusraamat) enda valdusesse 30.09.2014; - hageja tutvus sõiduki omadustega enne lepingu sõlmimist kahel korral ning ühel korral vaatas auto täiendavalt üle ka hageja poolne spetsialist (tl 169 pöördel); - 14.10.2014 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks (tl 9), millele kostja vastas 21.10.2014 (tl 11); - 19.11.2014 esitas hageja kostjale nõudekirja kulutuste hüvitamiseks summas 1805,90 eurot (tl 23), millele kostja vastas novembri lõpus (tl 25-26, 36-39172), millele omakorda esitas hageja vastuse (tl 34-35); - hageja on kandnud seoses sõiduki remondiga kulusid summas 1805, 80 eurot (tl 21, 22, 49). Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.
28.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüjana on müügilepingut rikkunud, mis väljendub müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuses (VÕS § 217), kas kostja vastutab asja mittevastavuse eest (VÕS § 218), kas hageja ostjana on asja lepingutingimustele mittevastavuse korral müüja suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamiseks täitnud teatamiskohustuse (VÕS § 220) ning kas hagejal ostjana on õigus kostja vastutuse korral asja lepingutingimustele mittevastavuse korral nõuda lepingutingimustele mittevastava asja – sõiduki parandamise eest kulutuste hüvitamist (VÕS § 222 lg 5).
29.Müügilepingu alusel ostjale üleantava asja puhul on müüja vastutuse esmaseks eelduseks asja mittevastavus lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1-2). Hageja leiab, et sõiduki mittevastavus lepingutingimustele on tõendatud asjaoluga, et peale lepingu sõlmimist järgmise päeva hommikul ilmnes mootoris võõrheli, millest kostja hagejat auto ostmisel ei teavitanud ning auto ülevaatusel võõrheli ei kostunud. Hageja hinnangul anti talle üle lepingutingimustele mittevastav auto (so autol esinesid varjatud puudused). Hageja on enda seisukoha tõendamiseks esitanud XxxOÜ diagnostika 22.10.2014 (tl 12), AS Xxxarve 22.10.2014, (tl 13), väljavõtte AS XxxTallinna esinduselt (tl 14, 131, 132-134), Xxxhinnangu 28.10.2014 (tl 15-16, 138-139) ning Xxxpoolt antud hinnangu 14.10.2014 (tl 40). Kostja leiab, et on tõendamata, et puudused olid olemas juba lepingu sõlmimise ajal.
30.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et sõiduki ostmisele järgnenud hommikul oli mootoris võõrheli, mille põhjustasid juba kahjustunud pihustid. Esimene võimalik kahjustus on dokumenteeritud 14.10.2014 (tl 40) ning järgmine 22.10.2014 (tl 12). Kohus märgib, et XxxOÜ eksperthinnangus (tl 40) ei ole kirjas, et tegemist võib olla mõraga mootoriblokis, mille remont võib küündida 4 000 euroni, nenditakse vaid võõrhelide kostumist mootorist. XxxOÜ vastuse (tl 12) puhul on tõendamata, et see on esitatud vaidlusaluse sõiduki kohta, kuivõrd vastuses on üksnes viide, et 22.10.2014 on diagnostika tehtud sõidukile Subaru Forester, millest ei saa järeldada, et diagnostika on tehtud vaidlusalusele sõidukile. Sellest hoolimata on vastusest nähtav, et arvutidiagnostika automootoris vigu ei tuvastanud ning pihustute probleem selgus täpsemal defekteerimisel ja andmete uurimisel. Arve (tl 13) näitab, et kõik 4 pihustit vajavad väljavahetamist, kuid see ei näita, et pihustid olid kahjustunud enne lepingu sõlmimist. Samuti ei näita hilisemad AS XxxTallinna esinduselt võetud väljavõte (tl 14, 131, 132-134) ja Xxxhinnang 28.10.2014 (tl 15-16, 138-139) seda, et pihustid olid kahjustunud enne lepingu sõlmimist.
31.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on enne lepingu sõlmimist sõiduki kahel korral üle vaadanud, lisaks on sõiduki üle vaadanud hageja valitud spetsialist. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et autot käivitas hageja või tema elukaaslane ning ekspert, esimesel ülevaatamisel tehti ka proovisõitu ning käivitamisel motorist võõrheli ei kostunud (võõrheli mittekostumist motorist on kinnitanud ka kostja enda seletuses) ja heli oli nii käivitamisel kui ka sõitmisel sarnasele mootoritüübile iseloomulik / tavapärane (tl 175), esimesel kahel korral oli mootor külm ning diagnostikasse ülevaataja ehk hageja sõidukiga täiendavalt minna ei soovinud (tl 176). Kohus leiab, et lisaks on ka eluliselt usutav kostja seisukoht, et ülevaatamisel pidanuks kõik võõrhelid, mis väidetavalt kostusid lepingu sõlmimisele järgneval hommikul, auto ülevaadanud isikule kuuldavad olema. Hageja jäi peale sõiduki ülevaatust ostusoovi juurde ning mootori heli üle vaidlust ei olnud. Hageja ei ole väidetaval võõrheli kuulmise päeval ega ka sellele järgnevatel päevadel pöördunud ka vastava ala spetsialistide poole, selgitamaks väidetava anomaalia põhjuseid. Sõiduki ülevaatamisel ei olnud ka vaidlust sõiduki ehitusaasta ega odomeetri näidu üle. Kostja on selgitanud, et auto üleandmisel anti hagejale üle ka autoraamat, milles olid kõik andmed auto kohta kirjas. Hageja selgitas kohtuistungil, et sõiduki odomeetri näit teda ei huvitanud (tl 170 pöördel). Pooled ei vaidle selle üle, et järgmise korralduse hoolduseni oli jäänud 4 000 - 5 000 km ning sõidukil oli kehtiv ülevaatus. Pooled on kohtus kinnitanud, et kostja esindajana sõidukit tutvustanud XXX juhtis hageja tähelepanu ka sõidukil esinenud teadolevatele puudustele (kulunud rattalaager, sarniir, katkine lambipirn).
32.VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkuleppe puudumise korral on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega juhul, kui asi ei sobi otstarbekohaseks kasutamiseks. Müügilepingust (tl 8) poolte kokkuleppeid ei nähtu. Kohtu hinnangul andis kostja hagejale sõiduki üle ning sõiduk oli eesmärgipäraselt kasutatav, s.t. sellega oli võimalik sõita. Hageja on peale ostmist sõidukit kasutanud lisaks tööl
käimisele ka linnadevahelisteks sõitudeks. Kui müügilepingu objektiks olev asi on tavaliseks kasutusviisiks põhimõtteliselt eesmärgipäraselt kasutatav, tuleb asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks kontrollida, kas asi omab nimetatud kasutusviisi raames ka nõuetekohast kvaliteeti. Erikokkuleppe puudumise korral peab müüdud asi olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, lg 2) ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mida tavaliselt omavad samasse kaubagruppi kuuluvad sarnased asjad. VÕS § 77 kohaselt nõutava keskmise kvaliteedi osas tuleb eristada uute ja kasutatud asjade müüki, mille puhul tuleb asja vastavust lepingutingimustele hinnata lähtuvalt erinevatest kriteeriumitest. Kasutatud asja tavalist kvaliteeti ja selle poolt pakutavaid kasutusvõimalusi ning omadusi ei saa võrrelda sarnase uue asja omadega. Eelkõige ei kujuta asja tavapärasest kulumisest tingitud puudused endast kasutatud asjade müügi puhul lepingutingimustele mittevastavust. Kasutatud asja müümise korral tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Nt ei kujuta asjaolu, et kasutatud auto vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, veel iseenesest lepingutingimustele mittevastavust. Lepingutingimustele mittevastavust tuleb kasutatud asja puhul jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. mai 2000 lahend 3-2-1-32-00).
33.Müüja on sõiduki omadusi kirjeldanud portaalis auto 24.ee (tl 30-33). Pakkumus oli avaldatud kasutatud sõidukite rubriigis. Kirjelduse järgi tegi kostja müügilepingu pakkumuse sõidukile Subaru Forester 2.0, boxer, 108kw, diiselkütusega, manuaalkäigukastiga, nelikveoline universaalkerega helehall maastur. Sõiduki läbisõit oli kuulutuse avaldamise ajal 169 000 km; sõiduk oli hooldatud korrapäraselt margiesinduses; sõiduki dokumentatsiooni hulka kuulus hooldusraamat. Müügipakkumuses sisaldus põhjalik kirjeldus sõiduki omadustest ja varustusest. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks öelda, et sõiduk ei vastanud pakkumuses märgitud tingimustele. Hageja poolt esitatud tõend (tl 104) näitabki sõiduki odomeetri näiduks 169 000 km. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et müügipakkumuses näidatud ehitusaasta erines tehnilisse passi märgitust. Kostja on selgitanud, et sõidukite müümisel on tavapärane, et sõiduki kasutusse võtmise aasta märgitakse müügipakkumuses aastase täpsusega. 2008. aastal ehitatud (vaidlusalune auto täpsemalt 2008 detsembris) sõidukite kasutusaja alguseks märgitakse 1.jaanuar 2009; 2009. aastal ehitatud sõidukite osas vastavalt 1.jaanuar 2010 jne. Kohus leiab, et kostja selgitus on arusaadav ning arvestatav. Samas ei oma eeltoodud praktika järgi ehitusaasta märkimine müügikuulutuses vaidluse lahendamisel primaarset tähendust. Nimelt tutvus hageja sõiduki ülevaatamise käigus muu hulgas ka sõiduki dokumentatsiooniga (tehniline pass ja hooldusraamat). Hageja kinnitas kohtus, et vaatas müügilepingu sõlmimisele eelnevalt üle nii sõiduki kui ka selle tehnilise dokumentatsiooni. Seega oli hagejale sõiduki ehituse aeg kuulise täpsusega enne müügilepingu sõlmimist teada. Hageja ostusoov kujunes, teades tehnilises passis märgitud andmeid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et tehnilisse passi ja hooldusraamatusse kantud andmed oleksid ebaõiged. Kohus nõustub ka kostja väitega, et kui väidetakse, et kasutatud auto on heas korras, siis tuleb seda mõista suhtes varasema kasutusperioodiga ja ei ole alust eeldada kasutatud sõidukil uue eseme kvaliteeti.
34.Kohus on seisukohal, et sõiduki küttesüsteemi osaks olevate pihustite kulum vastas müügilepingu sõlmimise ajal sõiduki üldisele kuluvuse astmele. Poolte esitatud tõendite põhjal kujunes kohtul seisukoht, et pihustite probleemi tekkeks on kaks võimalikku põhjust. Esiteks sõiduki loomulik kulumine, kui sõiduki läbisõit on orienteeruvalt 169 000-180 000 km ning teiseks võimalus, et on tangitud ebasobivat kütust, mis võib kaasa tuua pihustite kahjustamise juba väga vähese läbisõiduga (tl 78-79). Riias asuva pihustite katsestendi
tulemustest 28.10.2014, nähtub venekeelne käsikirjaline tekst tulemuste järelduste kohta (tl 1516, tõlge 138-139), mis on pooltele arusaadav ja mille osas ei ole pooled esitanud ühtegi vastuväidet. Pooled on ühel meelel, et venekeelne osa tähendab, et „kahjustus on põhjustatud kuivast ja mittekvaliteetsest kütusest, mis põhjustas sisemise ülekuumenemise ja korpuse kahjustumise. Remont ei ole võimalik, ainult 4 pihusti asendamine“ (tl 178 pöördel). Kohus märgib, et nimetatud järelduse näol on tegu ainukese tõendiga, kus kinnitatakse pihustite kahjustumise tekkepõhjus. Riias tehtud järeldust kinnitab ka XxxAS garantiimeistri Xxx arvamus, et pihusteid kahjustab ebakvaliteetne kütus, mis võib juhtuda ka juba 200 km läbimisel, kui kütus on happeline ja kuiv (tl 78).
35.Kohus märgib, et tuvastamata on sõiduki kasutamise asjaolud alates 30.10.2014 kui hageja sai sõiduki omanikuks. Kohtu hinnangul on usutav, et hageja on sõidukiga läbinud vähemalt 200 km. Hageja on küll kohtule esitanud tõendi, et sõiduki ostmise järgselt ostis ta diislikütust Tartu SEPA tänava Premium 7 tanklast (tl 105-106), kuid esitatud tõendi abil ei ole võimalik tõendada, et ajavahemikul 30.09.2014 -14.10.2014 on sõidukisse pandud üksnes kvaliteetset kütust.
36.Hageja ei avaldanud sõiduki ostmisel soovi täiendava diagnostika läbiviimiseks. Kohus märgib, et kui kasutatud sõidukile ei ole lepingu sõlmimisele eelnevalt tehtud diagnostikat, on peale lepingu sõlmimist ostjal võimalik tugineda puudusele, mis oli olemas juba lepingu sõlmimisel, üksnes hilisemate üheselt mõistetavate tõsikindlate tõendite olemasolul. Kohus leiab, et on tõendamata, et kahjustused, mis tingisid pihustite vahetamise vajaduse, olid müügilepingu sõlmimisel olemas. Vaidlusaluse puuduse tõsikindel tekkepõhjus on hageja poolt tõendamata.
37.VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. VÕS § 222 lg 6 kohaselt kaotab ostja õiguse nõuda müüjalt asja parandamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 221 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu, müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Hageja tegi 14.10.2014 kostjale avalduse lepingust taganemiseks müügilepingu olulise rikkumise tõttu. Taganemisavalduses seisis, et ostjal on asja mitteparandamise korral õigus leping üles öelda (tl 9), kuid avaldusest ega ka poolte esitatud tõenditest ei ilmne, et hageja oleks kostjale andnud võimaluse sõiduki parandamiseks, avaldusest ilmneb hageja soov makstud müügihind tagasi saada. Kohtu hinnangul hageja oma 14.10.2014 taganemisavalduses ega ka mõistliku aja jooksul hiljem ei ole teinud kostjale ettepanekut asja parandamiseks. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et talle ei antud võimalust auto parandamiseks (tl 172) ning hageja tegi parandamiseks kulutusi omal valikul ning kostja kooskõlastuseta. Kohtu hinnangul on hageja poolt tõendamata, et hageja on teinud kostjale ettepaneku asja parandamiseks. Hageja poolt esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja on 14.10.2014 avaldusega soovinud lepingust taganeda ning seisuga 21.10.2014 ei ole hageja andnud müüjale võimalust sõiduki puuduste kontrollimiseks ega kõrvaldamiseks (tl 11). Tulenevalt kostja vastusest hagejale 21.10.14, pidi hagejale olema selge, et kostja soovib mõlema poole poolt tunnustatud eksperti puuduste väljaselgitamiseks, kuid hageja selgitas puudused välja enda poolt valitud ekspertide kaudu, kõrvaldas puudused ning esitas kostjale nõudekirja tehtud kulutuste hüvitamiseks (tl 23). VÕS § 222 lg 5 kohaselt alles siis, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda
mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Seega oleks hageja pidanud enne taganemisavalduse tegemist või vähemalt enne kulutuste kandmist andma kostjale tõendatud võimaluse sõiduki parandamiseks.
38.Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud kostja pahatahtlikku tegevust mootorsõiduki oluliste puuduste varjamisel. Hageja poolt esitatu tõendid ei tõenda, et kostja on pihustid ise eemaldanud ning nullinud sõiduki ajus sõiduki läbisõidu. Kuna hageja parandas asja, ilma et ta oleks tõendatult vastavat nõuet eelnevalt kostjale esitanud ning andnud kostjale võimaluse ise asi parandada, ei saa hageja kulutuste hüvitamise nõuet esitada ka juhul, kui oleks tõendatud sõidukil lepingutingimustele mittevastavus sõiduki üleandmisel hagejale. Kohus on ka seisukohal, et kostjalt ei saanud mõistlikult eeldada, et ta kinnitaks hagejale kasutatud sõiduki müümisel mootorisiseste detailide head seisukorda või et kostja pidi teadma nende kulumise astet.
39.VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Käesoleval juhul kostja vastutuse eeldused täidetud ei ole. Hageja on tõendanud üksnes seda, et peale lepingu sõlmimist tuli sõidukil pihustid vahetada, kuid on tõendamata, et pihustid olid kahjustunud lepingu üleandmisel rohkem, kui kasutatud sõiduki tavapärane kulumine. Müügiprotsessis ega ka lepingus ei ole hageja väljendanud erilist huvi sõiduki pihustite korrasoleku suhtes, hageja loobus ka ostueelsest diagnostikast. Kuivõrd hagejal on tõendamata sõiduki lepingutingimustele mittevastavus, puudub ka kostjal vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse eest.
40.Seega, nõudes VÕS § 222 lg 5 alusel sõiduki pihustite asendamisest tulenevate kulutuste hüvitamist, pidi hageja tõendama, et sõiduki pihustite vahetuse tingisid sellised tehnilised rikked, milliseid müüdud sõidukiga võrreldavatel kasutatud sõidukitel tavaliselt ei esine ning et need rikked ei ole seotud sõiduki mittenõuetekohase kasutamisega hageja enda poolt. Tõendite puudumisel ei ole kohus tuvastanud auto kasutamise asjaolusid hageja poolt. Ka ei ole hageja tõendanud, et pihustid olid sõiduki üleandmisel kahjustunud rohkem, kui nende loomulikul kulumine. Seetõttu leiab kohus, et tõendamata on sõiduki mittevastavus tavaliselt esitatavatele nõuetele sõiduki üleandmisel hagejale ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
41.TsMS § 238 lg 3 p 3 kohaselt kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Hageja on kohtule 04.01.2016 esitanud tõenditena päringu sõiduki registreerimise kohta 5.10.2015, küsimuse sõiduki registreerimise kohta 3.11.2015 ja päringu sõiduki Subaru Forester kohta 22.12.2015 (tl 186-191) ning kirjavahetuse eksperdiga Subarust (tl 196-200). Kohus ei võta eelnimetatud tõendeid vastu, kuna need on esitatud peale asja sisulist arutamist, so hilinenult ning hageja ei ole põhistanud, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda ning kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu kokku summas 1 100,00 eurot.
44.Kostja esitas 08.01.2016 (täpsustuse 10.01.2016) kohtule kostja menetluskulude nimekirja koos teostatud tööde aruandega, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 1 100,00 eurot. Kostja on lisanud menetlusdokumendile talle lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusteenuse aruande (menetluskulude nimekiri), mille kohaselt on kostjale osutatud teenust kokku 11 tundi arvestusega 100 eurot tund. Kostja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva menetlusega Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kulude suurus kohtu hinnangul ebamõistlik ei ole.
45.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.