Harju Maakohtu 31.12.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
vastu
väljamõistetud
elatise
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DH määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: DH (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja VP, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja: AH (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Olesja Polehhina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Täiendada Harju Maakohtu 31.12.2015 määruse resolutsiooni kohtulahendi täitmise korraga järgmiselt: Väljamõistetud menetluskulud tuleb DH-l tasuda AHle igakuiste osamaksetena käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul. Igakuise osamakse suurus esimesel üheteistkümnel kalendrikuul on 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja kaheteistkümnendal kalendrikuul 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot.
2.Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.
Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada AH avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 4.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 214-489 ning mõista DH-lt välja AH kasuks menetluskulud summas 1499.00 (üks tuhat nelisada üheksakümmend üheksa) eurot. 4.3 Väljamõistetud menetluskulud tuleb DH-l tasuda AH-le igakuiste osamaksetena käesoleva kohtumääruse jõustumisele järgneva 12
kalendrikuu jooksul. Igakuise osamakse suurus esimesel üheteistkümnel kalendrikuul on 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja kaheteistkümnendal kalendrikuul 124 (ükssada kakskümmend neli) eurot. 4.4 Saata määrus pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli DH (hageja) hagi AH (kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. Harju Maakohus rahuldas 10.04.2015 otsusega hagi osaliselt ning vabastas pooled Harju Maakohtu 04.03.2014 määruse alusel tasumata riigilõivu 150 euro riigituludesse tasumise kohustusest ja jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. 11.05.2015 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning 01.06.2015 esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.10.2015 otsusega Harju Maakohtu 10.04.2015 otsuse ning jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus vabastas hageja Harju Maakohtu 04.03.2014 määruse alusel tasumata riigilõivu 150 euro riigituludesse tasumise kohustusest, ülejäänud osas jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.
2.30.03.2015 on kostja esitanud avalduse maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirja, arvete ja spetsifikatsioonidega ning 22.09.2015 avalduse ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks koos menetluskulude nimekirjaga. 14.12.2015 esitas kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude arve ja spetsifikatsiooni. Kostja palus määrata hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 2235 eurot, mis koosneb tasust osutatud õigusabi eest maakohtus 1695 eurot ja ringkonnakohtus 540 eurot.
3.10.04.2015, s.o peale kostja menetluskulude nimekirja esitamist maakohtu menetluses, teatas hageja kohtule, et esitatud summad on ilmselgelt ülepaisutatud ning avaldusest ei tulene, kas nõutav summa sisaldab käibemaksu. Hageja palus jätta kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. 18.12.2015 teatas hageja kohtule, et kostja 14.12.2015 avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb jätta läbivaatamata kuna see on esitatud hilinenult. Hageja leidis, et ebaselged on kostja kulud kohtuotsuse analüüsile, apellatsioonkaebusega tutvumisele, seisukoha kujundamisele kokku 2 tundi ja apellatsioonkaebuse vastuse ja vastuapellatsiooni koostamisele kokku 5 tundi. Lisaks on eelnimetatud ajakulu ülepaisutatud, kuna suurima osa 5-leheküljelisest dokumendist moodustavad kostja poolt varem esitatud vastuväited ning mõistlik ajakulu on 1,5 tundi.
Põhjendamata on ka kulu apellandi seisukohaga tutvumisele 0,5 tundi, kuna kostja ei esitanud hageja seisukohtadele omapoolset seisukohta. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 31.12.2015 määrusega avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 1499 eurot.
5.Maakohus leidis, et põhjendamatu on hageja vastuväide selle kohta, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinenult. Kostja on esitanud avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks 30.03.2015 (enne maakohtu otsuse tegemist) ja 22.09.2015 (enne ringkonnakohtu otsuse tegemist) tähtaegselt. 14.12.2015 esitas kostja 22.09.2015 avalduse täpsustuse. Maakohus hindas menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust ning asus seisukohale, et kogu ulatuses on põhjendatud ja vajalikud järgmiste toimingute ajakulu: 17.03.2014 hagi dokumentidega tutvumisele, seisukoha kujundamine 2 tundi; 18.03.2014 hagile vastuse koostamisele 4 tundi; 04.06.2014 hageja seisukohaga tutvumisele ja analüüsile 1 tund; 30.09.2014 hageja 29.09.2014 menetlusdokumendi ja tõenditega tutvumisele 30 minutit; 28.01.2015 kohtuistungiks ettevalmistumisele 1 tund; 05.03.2015 hageja 18.02.2015 seisukoha analüüsile 2 tundi; 10.03.2015 toimikuga tutvumisele 1 tund; 27.05.2015 kohtuotsuse analüüsile, apellatsioonkaebusega tutvumisele 2 tundi ja 10.09.2015 apellandi seisukohaga tutvumisele 30 minutit. Kohus märkis, et asjaolu, et kostja peale 10.09.2015 apellandi seisukohaga tutvumist omapoolset seisukohta ei esitanud, ei anna alust leida, et nimetatud kulu oleks põhjendamatu.
6.Kogu ulatuses ei ole põhjendatud ajakulu 4 tundi 09.04.2014 hageja seisukohaga tutvumisele ja kostja arvamuse koostamisele. Arvestades, et esindaja koostas mõned nädalad varem põhjaliku vastuse hagile ning oma sisulisi seisukohti ei muutnud, on põhjendatud ja vajalik ajakulu umbes kolmeleheküljelise seisukohaga tutvumisele ja 2,5leheküljelise vastuse koostamisele 2 tundi. Täies ulatuses ei ole põhjendatud ajakulu 19.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamisel ja istungil osalemisele 1 tundi ja 30 minutit. Esimese korraldava kohtuistungi ettevalmistamiseks on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 minutit ning kuna kohtuistung kestis kella 15.05-15.40, s.o 35 minutit, on eelnimetatud toimingutele põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1 tund ja 5 minutit. Ajakulu 16.06.2014 kostja seisukoha koostamisele hageja 02.06.2014 menetlusdokumendile 3 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kuna kostja tutvus juba 04.06.2014 hageja 02.06.2014 seisukohaga ning analüüsis seda 1 tund ning kohus leidis, et nimetatud ajakulu on täies ulatuses põhjendatud, on põhjendatud ja vajalik ajakulu kolmeleheküljelise seisukoha koostamisele 1,5 tundi. Ajakulu 28.01.2015 kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 15 minutit ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt kella 10.00-12.12, mistõttu on põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemisele 2 tundi ja 12 minutit. Ajakulu 11.03.2015 teeside koostamisele ja kohtule esitamisele 6 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Esindaja koostas eelnevalt juba mitmeid arvamusi, menetluse kestel sisuliselt oma seisukohti ei muutnud, mistõttu on põhjendatud ja vajalik ajakulu 5-leheküljelise teeside koostamisele ja kohtule esitamisele 1,5 tundi. Ajakulu 01.06.2015 apellatsioonkaebusele vastuse ja vastuapellatsiooni koostamisele 5 tundi ei ole samuti täies ulatuses põhjendatud. Esindaja analüüsis juba varasemalt kohtuotsust ning tutvus ka apellatsioonkaebusega ning kohus leidis, et ajakulu 2 tundi nimetatud toimingutele oli täies ulatuses vajalik, mistõttu apellatsioonkaebusele vastuse ja vastuapellatsiooni koostamisele on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Ajakulu 22.09.2015 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja kohtuistungil osalemisele 1 tund ja 30 minutit ei ole täies ulatuses põhjendatud. Põhjendatud
ja vajalik ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks on 30 minutit ning kuna kohtuistung kestis protokolli kohaselt kella 16.03-16.45, s.o 42 minutit, on vajalik ja põhjendatud ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1 tundi ja 12 minutit.
7.Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kostja esindaja poolt teostatud toimingutele on kokku 24 tundi ja 59 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 60 eurot, määras kohus hageja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1499 eurot. Kuna kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista käibemaksuta. Määruskaebus
8.15.01.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 31.12.2015 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt ajatada väljamõistetud menetluskulud üheks aastaks.
9.Määruskaebuse kohaselt ei saanud hageja 22.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldust selle esitamisel. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et lapse ülalpidamise kohustust on rikutud ka siis, kui vanem ei anna lapsele piisavalt ülalpidamist. Kostja ei täitnud oma elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt, mis oli ka aluseks kohtusse pöördumiseks. Kohus on jätnud analüüsimata TsMS § 164 lg 3, mille kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et apellatsioonkaebuse hinnaks oli 1102,50 eurot. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-65-13 p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Arvestades asjaolu, et lapsele väljamõistetud elatis ei ületa keskmiselt 200 eurot (mis on alates 01.01.2016 alla miinimumi), ei saa olla kooskõlas lapse huvidega menetluskulude väljamõistmine summas 1499 eurot. Vastus määruskaebusele
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni kohtulahendi täitmise korraga. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse TsMS § 657 lg 1 p- 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on kostja poolt taotletava menetluskulu mahtu olulises ulatuses ka vähendanud. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud hageja vastuväiteid. Praegusel
juhul ei ole maakohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Hageja on viidanud Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, mille kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ja avalduses taotletava hüve väärtust ning selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene siiski eeltoodust, et lepingulise esindaja põhjendatud kulu ei saaks mingil juhul ületada hagi hinda. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega iga kohtuasja puhul eraldi. Seda on maakohus ka praegusel juhul teinud. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ning ei pea neid vajalikuks korrata.
14.Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et asjakohased ei ole menetluskulude jaotust puudutavad määruskaebuse väited ning hageja viide TsMS § 164 lg-le 3. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus, mille kohaselt maa-ja ringkonnakohtu menetluskulud jäeti hageja kanda on kindlaks määratud Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2015 otsusega, mis on jõustunud edasi kaebamata 06.11.2015. Põhjendamatu on ka määruskaebuse väide, et hageja ei ole saanud kostja 22.09.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on 25.09.2015 ringkonnakohtu poolt hageja lepingulisele esindajale edastatud kostja avaldus e-posti teel. 15.12.2015 on maakohus enne menetluskulude kindlaksmääramist andnud hagejale tähtaja seisukohtade esitamiseks ning selgitanud, et menetlusdokumendid on kättesaadavad e-toimiku infosüsteemi kaudu.
15.Hageja on palunud juhul, kui kohtu hinnangul on väljamõistetud menetluskulude summa põhjendatud, võimaldada hagejal tasuda väljamõistetud summa ühe aasta jooksul. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning seda, et hagejaks on alaealine laps, peab ringkonnakohus võimalikuks TsMS § 445 lg 1 alusel hageja taotlus rahuldada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni kohtumääruse täitmise korraga ning määrab, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu summas 1499 eurot tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisele järgneva 12 kalendrikuu jooksul igakuiste osamaksetena. Esimese 11 kalendrikuu igakuise osamakse suurus on 125 eurot ning kaheteistkümnenda kalendrikuu osamakse suurus 124 eurot.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.