Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hagist loobumise avaldusega leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kuna hagist loobumise aluseks on kostja poolt haginõudeks oleva tasumine, ei ole menetlusikult otstarbekas kostjalt hakata küsima seisukohta menetluse lõpetamise osas. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud seaduse alusel, seega puuduvad sellised hageja kulud, mida kostja peaks tasuma. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 428 lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt.