EJ hagi MA vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ja kinnistusregistri osa kande taastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. novembri 2015 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EJ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja: EJ (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja: MA (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.11.2015 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast EJ hagi MA vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks ning jättis selle nõudega seotud menetluskulud EJ kanda. Saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude osas hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Harju Maakohtu 23.11.2015 määrus on jõustunud osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast EJ hagi MA vastu kinnistusregistri osa kande taastamiseks ja jättis selle nõudega seotud menetluskulud EJ kanda.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Hagiavalduse asjaolud
EJ esitas 29.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse MA vastu. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenajatena 25.05.2006 AS-iga SEB Eesti Ühispank (edaspidi pank) laenulepingu nr L060014992, millega hageja ja kostja laenasid pangalt 166 274
eurot, et osta 1⁄2 mõttelist osa kinnisasjast asukohaga XXXXXXXXX XXX XX, Viimsi vald. Pooled kasutasid laenusummat sihtotstarbeliselt ning soetasid 1⁄2 viidatud kinnisasjast selliselt, et kummagi kaaslaenaja omandisse läks 1⁄4 mõttelist osa kinnisasjast. Kui poolte kooselu ühise perena lõppes, ei soovinud pooled enam kinnisasja kaasomanikud olla.
2.Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 11.06.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-28807 poolte vahel kompromissi. Kompromissiga andis hageja kostjale tasuta üle oma 1⁄4 mõttelist osa kinnisasjast. Kostja võttis omalt poolt kohustuse täita kõik hageja kohustused panga ees, mis tulenevad laenulepingust.
3.Hageja soovis kompromissi sõlmida eeldusel, et tema vabastatakse laenusaaja kohustustest. Kostja esitas kompromissi kinnistusosakonnale ning hageja 1⁄4 omandi ülemineku kohta kostjale on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Samas ei ole kostja siiani pöördunud panga poole, et muuta laenulepingut ning vabastada hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest.
4.Hageja soovib laenulepingu muutmist selliselt, et ta vabastataks kõigist laenusaaja õigustest ja kohustustest. Seotus laenulepinguga takistab hagejal käendamast oma poja eluasemelaenu. Kostjal on nõusoleku andmise kohustus tulenevalt hea usu põhimõttest. Pank on varasemalt avaldanud oma valmisolekut lepingu muutmiseks.
5.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu muutmiseks selliselt, et hageja vabastatakse tingimusteta kõigist laenulepingust tulenevatest laenusaaja õigustest ja kohustustest. Lisaks palus hageja kohtul taastada laenulepingu sõlmimise järgne kinnistusregistri osa nr 10342702 kanne nr 4.5 juhul, kui pank ei nõustu hagejat laenulepingust vabastama. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus keeldus 23.11.2015 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja esitatust ei selgu, millisel õiguslikul alusel on kostjal kohustus teha tahteavaldus laenulepingu muutmiseks. Hagile lisatud kohtulikust kompromissist ei nähtu, et kostja oleks võtnud kohustuse vastavasisulise tahteavalduse andmiseks. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma küll hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuid nimetatud säte reguleerib käitumist juba tekkinud võlasuhtes. Hagis esitatust ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks võlasuhe, mille alusel oleks kostja kohustatud tahteavalduse laenulepingu muutmiseks andma. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-164-09 ei ole asjakohane, kuna lahend puudutab esmavajalike avalike teenuste osutajaid. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui hageja eesmärgiks on vabaneda laenulepingust tulenevatest kohustustest panga ees ning pank on väidetavalt nõus hageja tema kohustustest vabastama, siis miks on selleks vajalik kostja nõusolek. Kui pank nõustub hageja laenulepingust vabastama, piisab, kui hageja ja pank lepivad selliselt kokku.
8.Maakohus keeldus hageja nõuet tahteavalduse andmiseks kohustamiseks menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel, kuna nõudel puudub rahuldamise perspektiiv ning kui eeldada hageja faktiväidete õigsust, ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
9.Maakohus leidis, et kinnistusregistri osa kande taastamise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kuna kinnistusregistri osa kanne on tehtud kehtiva kohtuliku kompromissi alusel, puudub selle nõude rahuldamisel perspektiiv.
10.Maakohus selgitas, et hageja käsutas oma kaasomandiosa kompromissi sõlmimisega. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kohtulikku kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 430 lg 9 kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Seega saab kohtulik kompromiss muutuda õiguslikult tagajärjetuks ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise või pankroti- või täitemenetluse raames. Määruskaebus
11.Hageja esitas määruskaebuse Harju Maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata hagi kostja vastu laenulepingu muutmiseks tahteavalduse andmiseks kohustamiseks. Hageja palus maakohtu määruse selles osas tühistada ja uue määrusega nimetatud nõue menetlusse võtta.
12.Laenulepingu punkti 22.1 järgi võib lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Sellele punktile on pank tuginenud, nõudes hageja vabastamiseks kohustustest ka kostja nõusolekut. Lepingu muutmiseks nõusoleku andmine on lepingupoole kohustus, kui nõusoleku taotlejal on äratuntav huvi lepingu muutmiseks ja teisel isikul ei ole sellest keeldumiseks ratsionaalseid põhjendusi. Antud juhul on kinnistu omanikuks saanud üksnes kostja. Seotus laenulepinguga järgmise 27 aasta jooksul kahjustab hagejat, kuna muudab ta krediidikõlbmatuks. Kostja kohustus anda nõusolek tuleneb hea usu põhimõttest.
13.Lisaks võib poolte omavahelist suhet käsitleda seltsinglepinguna, kuna nad elasid vabaabielusuhtes ja laenuleping sõlmiti pere elamistingimuste parandamiseks. Poolte kooselu lõppes 2010.a juunis, sellega lõppes ka ühine tegutsemine. VÕS § 600 lg 1 kohaselt toimub seltsingu lõppemisel seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Tsiviilasjas nr 2-13-28807 kinnitud kompromissiga toimus sisuliselt ka seltsingu likvideerimine. Seetõttu võib põhjendada kostja kohustust vabastada hageja laenulepingu täitmisest ka VÕS § 602 lg 1 tuleneva kohustusega, mis näeb ette, et seltsingu likvideerimisel tuleb täita seltsingu kohustused, mille eest vastutavad seltsinglased ühiselt. Seltsingu kohustuste täitmine võib toimuda ka selliselt, et üks seltsinglane saab endale kogu seltsingvara, kuid ka kohustuse tasuda kõik seltsingu kohustused ning vabastab teise seltsinglase kohustustest.
Menetluse edasine käik
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Tulenevalt TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, milles keelduti menetlusse võtmast hageja nõuet kostja kohustamiseks anda tahteavaldus laenulepingu muutmiseks.
16.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet kostja kohustamiseks anda tahteavaldus laenulepingu muutmiseks, samuti selle nõudega seotud menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse nõude esitamine on võimatu õigusliku aluse puudumise tõttu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09 ps 31 selgitanud, et isikuga võib lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Selline lepingu sõlmimisest keeldumine (või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikult vastuvõetavatel tingimustel) võib olla lubamatu vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS § 6). See võib olla hinnatav ka VÕS § 1043 järgi isikule õigusvastaselt kahju tekitamisena, eelkõige kui lepingu sõlmimisest keeldumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi heade kommete vastase tahtliku käitumisena. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolul võib rahalise hüvitise asemel tulla VÕS § 136 lg 5 järgi kõne alla kahju hüvitamine muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega, nt naturaalrestitutsiooniga, st lepingut sõlmima kohustamisega ja lepingu sõlmimise tahteavalduse asendamisega. Alternatiivselt võimaldab lepingu sõlmimist hageda VÕS § 1055 lg 1, mille järgi võib kannatanu mh nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et eelmärgitud Riigikohtu lahendis sisalduvad kaalutlused ei ole käesolevale vaidlusele kohaldatavad. Hea usu põhimõte ja headele kommetele vastav käitumine kohalduvad ka selles asjas.
18.Hageja on esitanud põhjendused, miks on tema hinnangul kostja poolt lepingu muutmiseks nõusoleku mitteandmine vastuolus hea usu põhimõttega: kostja on saanud Viimsi vallas Kesaniidu 13 asuva kinnistu 1⁄2 suuruse mõttelise osa omanikuks; kostja on omavahelises suhtes võtnud endale kohustuse täita kõik laenulepingust tulenevad hageja kohustused panga ees; seotus laenulepinguga takistab hagejal käendamast oma poja eluasemelaenu. Kas eeltoodu tingib hagi rahuldamise, saab otsustada asja sisulisel lahendamisel, kuid ringkonnakohtu arvates puudub alus väita, et nendel asjaoludel on kostjalt laenulepingu muutmiseks tahteavalduse nõudmine õiguslikult võimatu.
19.Maakohus on täiendavalt märkinud, et kui pank nõustub hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest vabastama, piisab kokkuleppest hageja ja panga vahel. Kolleegium nõustub, et laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest vabastamine sellisel viisil ei ole välistatud, kuid määruskaebusest nähtub, et pank nõuab laenulepingu muutmiseks kostja nõusolekut. Seetõttu ei saa ka nimetatud põhjendus olla aluseks nõude menetlusse võtmiseks keeldumisele.
20.Eeltoodule tuginedes on maakohus ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast nõuet kostja kohustamiseks tahteavalduse andmiseks. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule selle nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Kolleegium selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmise otsustamine kuulub maakohtu, mitte ringkonnakohtu, pädevusse.
21.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ülaltoodud kaalutlustel, ei ole määruskaebuse lahendamiseks vaja võtta seisukohta, kas hageja saab nimetatud nõude esitada ka seltsinglepingule tuginedes.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.