2-09-33218/73 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Pankrotimenetluse käik AS-i XXXpankrot kuulutati välja 19.11.2009.a. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimus 09.12.2009.a. Nimetatud koosoleku otsusega valiti pankrotitoimkonna liikmeteks XXX, XXX ja XXX. Peeter Allikveret pankrotihalduriks ei kinnitatud, juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine lükati edasi seoses määruskaebuse esitamisega pankrotimäärusele. Pankrotihalduriks nimetas kohus Peeter Sepperi. Juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsuse võttis üldkoosolek vastu 14.06.2010.a. Pankrotimenetluses esitati tähtaegselt 12 nõuet. Nõuete kogusumma moodustas 294 438 723,27 krooni, s.o. 18 818 064,19 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.04.2010.a. Neljateistkümnest nõudest vaidlustati 5, ja nimelt: XXXOÜ vaidlustas XXXOÜ, AS-i Nordea Finance Estonia, Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja XXXnõude. Pankrotihaldur vaidlustas AS-i Nordea Finance Estonia nõude. XXXvaidlustas XXXOÜ nõude. Nõuete tunnustamise hagid esitasid kohtusse Swedbank Liising Aktsiaselts, XXXja XXXOÜ. Kohtuotsustega on tunnustatud XXXOÜ nõue. XXXja Swedbank Liising Aktsiaseltsi nõuded jäid tunnustamata. Kohtuotsused on jõustunud. Muudatustest võlausaldajate koosseisus Esialgne võlausaldaja OÜ XXXloovutas oma nõude võrdsetes osades XXXOÜ-le (pankrotis) ja OÜ-le XXX. Danske Bank A/S Eesti filiaalil oli nõue kolmanda isiku vastu (Aktsiaselts XXX (pankrotis)), mida tagas hüpoteek võlgniku kinnisasjale. Eeltoodud asjaolust tulenevalt saab Danske Bank A/S Eesti filiaali nõue rahuldatud summa ulatuses, mis laekub pankrotivara müügist ning panditud kinnistu rendist kui kinnisasja viljast. Rahuldamata nõude osa, tulenevalt PankrS § 153 lg-s 4 sätestatust, teise rahuldamisjärku üle ei kandu. Juhindudes PankrS § 162 esitan käesoleva lõpparuande. Teade lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes (Lisa 1). Pankrotitoimkond on lõpparuande heaks kiitnud, kinnitanud peale jaotusettepaneku kinnitamist tehtud vajalikud kulutused ja määranud haldurile tasu (Lisa 2) Võlgniku teise rahuldamisjärgu nõue AS-i XXX (pankrotis) pankrotimenetluses jääb täielikult rahuldamata, mistõttu takistusi käesoleva menetluse lõpetamiseks ei ole. II Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara nimetus Kinnisasi XXX Kinnisasja rent Laekumine deebitoridelt Vallasvara (kütusepump juhtpuldiga) Kindlustuslepingu ennetähtaegne lõpetamine Pangaintress Kokku laekus pankrotivarasse

6.Vabastada pankrotihaldur Peeter Sepper oma kohustest peale AS-i XXX(pankrotis) kustutamist registrist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. AS-i XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud lõpparuande ning esitanud kohtule kinnitamiseks 04.02.2016. Lähtuvalt PankrS § 163 lõikest 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 04.02.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele kohtule vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Haldur on 04.02.2016 kohtule esitatud lõpparuandes seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõttes. Haldur selgitab, et pankrotimenetluses leidis kinnitust, et alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et XXXkanti väidetavalt laenuna üle 800 000,00 eurot, mida nimetatud äriühing tagasi ei maksnud. AS-i XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole seega kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas, milleks võib pidada rasket juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas PankrS §-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Danske Bank A/S Eesti filiaal 388 931,85 eurot; XXX OÜ 89 735,54 eurot; Osaühing XXX15 952,99 eurot; XXXOÜ 473 069,97 eurot; OÜ XXX 473 069,97 eurot; AKTSIASELTS XXX 19 688,57 eurot; Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 1 105,09 eurot; XXX Eesti filiaal 66 389,51 eurot; Osaühing XXX 35 722,53 eurot; XXXOÜ 28 785,17 eurot. Pankrotimenetluse käigus on võlausaldajale Danske Bank A/S Eesti filiaalile väljamakstud 250 184,64 eurot.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 3 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Pankrotihaldur on kohtule esitatud taotluses töötasu arvestamisel lähtunud halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud summast 300 350,90 eurot ning palub määrata halduri tasu summas 21 305,99 eurot, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluse keerukust taotleb haldur tasu määramist ülemmääras, s.o. summas 21 305,99 eurot. Haldur selgitab lõpparuandes, et kuivõrd kohtumäärusega kinnitatud halduri esialgse tasuna on välja makstud 5 969,32 eurot, mis kuulub tasaarvestamisele määratava tasuga, siis kuulub pankrotihaldurile väljamaksmisele (21 305,99-5 969,32) 15 336,67 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna tasu määramist taotletakse äriühingule. Haldur palub endale määrata alammäärast suurem tasu seoses antud pankrotimenetluse keerukusega. Vastavalt PankrS § 65 lg 51 p-le 1 on põhjendatud haldurile alammäärast suurema tasu määramine, kui arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, ei ole alammäära kohaldamine õiglane, sama lõike punkti 2 kohaselt on alammäärast suurem tasu põhjendatud, kui haldur osaleb võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavat õigusabi. Pankrotitoimkonna liige XXX on oma 16.02.2016 e-kirjas seisukohal, et arvestades pankrotimenetluse mahukust ja pikkust, et pankrotihalduri tasu summas 21 305,99 eurot, on põhjendatud. Teine aktiivne pankrotitoimkonna liige, XXX, esitas kohtule 22.02.2016 e-kirjas omapoolse nõusoleku pankrotihalduri taotluse osas. Vastavalt PankrS § 651 lg-tele 1 ja 2 on käesolevas menetluses tasu alammäär 18 376,24 eurot ning ülemmäär 21 305,99 eurot. Tuginedes Riigikohtulahendi 3-2-1-48-13 punktile 17, siis PankrS § 65 lg 5 kohaselt võib määrata haldurile alammäärast suurema tasu üksnes põhjendatud juhul. Ka lahendis 3-2-1-34-15 kordab Riigikohus oma varasemat seisukohta, et PankrS § 65 lg-st 2 tulenev nõue arvestada tasu määramisel halduri töö mahtu, pankrotimenetluse keerukust ning halduri kutseoskust, võib sõltuda esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. Seega töö maht ja keerukus võivad sõltuda pankrotivara suurusest, st esmajoones halduri tegevusest vara suurendamisel ja tagasivõitmisel. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul PankrS § 651 lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Riigikohus on lahendi 3-2-1-34-15 punktis 28 öelnud, et asjaolu, et halduri taotletava tasu suurusega on nõustunud võlgnik, pankrotitoimkond ja võlausaldajate üldkoosolek, ei võimalda kohtul määrata haldurile tasu seaduses sätestatut rikkudes ega vabasta teda kohustusest pankrotihaldurile tasu määramist seaduse kohaselt põhjendada. Riigikohtulahendi 3-2-1-48-13 punkt 17 ütleb, et kui haldur kasutas õigusabi, pole kolleegiumi arvates eespool osundatud sätete järgi põhjendatud alammäärast suurema tasu määramine ka juhul, kui pankrotivara väärtus on suur. 04.02.2016 esitatud lõpparuandest tuleneb, et haldur on kasutanud täiendavat õiguslikku analüüsi Advokaadibüroolt Glimstedt. Käesoleval juhul leiab kohus, et ei ole põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu selle ülemmääras summas 21 305,99 eurot. Kohus ei ole tuvastanud, et halduri tegevus vara suurendamisel ja tagasivõitmisel oleks käesolevas pankrotimenetluses olnud niivõrd märkimisväärne, et põhjendada tasu määramist selle ülemmääras. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasuks 18 376,24 eurot, mis PankrS § 65 lg 3 kohaselt tasaarvestatakse vastavalt: 18 376,24 – 5 969,32 = 12 406,92 eurot. Seega tasumisele kuulub 12 406,92 eurot, millele lisandub käibemaks.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur taotleb AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses peale jaotusettepaneku kinnitamist tehtud täiendavate kulutuste kinnitamist summas 5 291,71 eurot. Pankrotitoimkonna liige XXX on seisukohal, et teostatud kulutused, summas 5 291,71 eurot, on arvestades pankrotimenetluse mahukust ja pikkust, põhjendatud. Teine aktiivne pankrotitoimkonna liige, XXX, peab samuti halduri taotlust põhjendatuks. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tehtud kulutused on põhjendatud ning vajalikud ja seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud, kokku summas 5 291,71 eurot, kinnitamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et AS-i XXX(pankrotis) dokumendid tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele anda ARCHIVALI GROUP OÜ (registrikood 10893401, asukoht Raja Keskus 5 Rannamõisa Harjumaa, 76901) ja Eesti Äriarhiiv osaühingu (registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8 Tartu, 59406) vastutavale hoiule. Eeltoodust tulenevalt kuulub AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 kohaselt kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Kohus leiab, et pankrotihaldur Peeter Sepper tuleb vabastada AS-i XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik