Kohtulahend

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

15.02.2016 esitas J.O. (hageja) Tartu Maakohtule taotluse hagi tagamiseks hagi esitamata. Hageja palub avalduses hagi tagamiseks järgmiste abinõude rakendamist: 1) anda hagejale õigus kasutada aadressil XXXX asuvat XXXX kinnistut alates käesoleva taotluse esitamisest kuni kohtumenetluses tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni ja 2) arestida T.O. (kostja)

kuuluv XXXX kinnistu ning seada sellele käsutamise keelumärge hageja kasuks või alternatiivselt seada kostjale kuuluvale XXXX kinnistule kohtulik hüpoteek summas 60 000 eurot hageja kasuks. Avalduse kohaselt on pooled ühiselt koos elanud ja tegutsenud ca 18 aastat. Kooselust on sündinud kolm last: K.O. (XXXX), A.O. (XXXX) ja R.O. (XXXX). Kooselu ajal 08.08.2007 omandas kostja XX.XX hoonestamata kinnistu asukohaga XXXX (XXXX kinnistu). Pooled otsustasid ühiselt ehitada XXXX kinnistule ühise elumaja ja kõrvalhoone eesmärgiga hakata seal koos elama ja tegutsema. Ühise eesmärgi teostamiseks esitasid pooled laenutaotluse ning sõlmisid AS-ga SEB Pank 28.11.2007 laenulepingu elamu ehitamiseks XXXX kinnistule. Laenusumma oli 31 976 eurot, mille tagamiseks seati hüpoteek XXXX kinnistule. Laenu väljamaksmise periood oli 12 kuud vastavalt teostatud ehitustöödele. Pooled tegutsesid laenukohustuse võtmisel ja ehitustööde tegemisel seltsinguna. Lisaks pangalt laenatud summale kasutasid pooled hageja poolt teenitud raha maja ehitamiseks. Hageja tegi ka ise märkimisväärses ulatuses ehitustöid hoonete ehitamiseks, viimistlustöid ja töid hooneid ümbritseva haljastuse ning aia rajamiseks. XXXX kinnistule ehitatud elumaja valmis 2009. aastal, mille järgselt asusid pooled kinnistule elama. 14.08.2013 sõlmisid pooled abielu, mis kinnitab nende tahet senist kooselu ja ühist majapidamist tugevdada. Pooled ei sõlminud abieluvaralepingut ja nende vahel kehtib ühisvararežiim. Abielu sõlmimisega lõppes hageja ja kostja vahel sõlmitud seltsinguleping ning enne abielu kooselu ajal omandatud vara tuleb jagada seltsingusätete alusel. Pooled on seltsingusuhte kehtivuse ajal omandanud ühisteks vajadusteks XXXX kinnistul asuvad hooned, mis kuuluvad seltsinguvarasse. Kostja on esitanud Tartu Maakohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes, kuid kohtule ei ole esitatud ühisvara jagamise nõuet. Ühisvarasse kuulub üks sõiduk ja sellega seonduv laenukohustus, mille osas suudavad pooled hageja hinnangul kohtuvälise kokkuleppe saavutada. Hageja soovib esitada kohtule hagiavaldust seltsinguvara jagamiseks, aga vastava hagiavalduse koostamine ja selleks vajalike tõendite kogumine võtab aega, mistõttu ei ole võimalik koheselt nõuetele vastavat hagiavaldust kohtule esitada. Hageja on seisukohal, et seltsingu lõpetamisel on oluline teostada kinnistu hindamiseks (nii maa kui sellel paiknevate hoonete eraldi hindamiseks) ekspertiis. Kostja on viimastel päevadel aga korduvalt hagejale avaldanud, et ta kavatseb kinnistu võõrandada esimesel võimalusel, tal ei ole selleks hageja nõusolekut vaja ning et ta kavatseb müügi korral sellest laekuva summa peita eesmärgiga, et kohtuotsuse korral oleks selle täitmine võimatu. Kostja on keeldunud ka hagejaga kohtuvälise kokkuleppe arutamisest. Hageja märgib, et tal ei ole alust kahelda kostja kavatsustes kinnistu müüa. Kostjal puudub muu vara peale vaidlusaluse kinnistu ja ühisvarasse kuuluva sõiduki. Kostja igakuised sissetulekud on ca 500 eurot ja tal on koos hagejaga kolm ülalpeetavat. Seetõttu on hagejal piisavalt alust arvata, et kui kostja kinnistu võõrandab, võib kohtuotsuse täitmine osutuda tulevikus raskendatuks, kui mitte võimatuks. Vaidlusaluse kinnistu (maa koos hoonetega) väärtus on ca 130 000 – 150 000 eurot. Kinnistu on koormatud AS-i SEB Pank kasuks hüpoteegiga summas 650 000 krooni ehk 41 542,57 eurot. Tänase hetke seisuga on laenujääk 25 268,72 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 382 lg 1 näeb ette, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 näeb ette, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine ja kostja vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse.

Vastavalt TsMS § 378 lg 3 p-le 5 võib kohus abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas menetluse ajaks reguleerida ka koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist. TsMS § 378 lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on põhistanud kohtule nõuet, mille tagamist ta soovib, ja ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Samuti on hageja avalduses põhistanud, miks hagi kohe ei esitata. Kohus, arvestades hageja poolt esitatud asjaolusid (ühisel kooskõlastusel ja ühisel eesmärgil laenu võtmine, ühiselt hoonete ehitamine) ja hageja võimalikku nõuet kostja vastu (seltsinguvara jagamine), peab põhjendatuks rahuldada taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist osaliselt. Kohus peab vajalikuks ja otstarbekaks seada kostjale kuuluvale XXXX kinnistule kohtuliku hüpoteegi hageja kasuks 60 000 euro ulatuses (arvestades kinnistu väärtust 130 000 kuni 150 000 eurot ja laenujäägi suurust 25 268,72 eurot). Kohus leiab, et kohaldatav abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hüpoteegi seadmisel säilib kostjal kinnisasja käsutamise õigus. Kohus märgib, et ei pea hageja võimalikku nõuet arvestades põhjendatuks TsMS § 378 lg 1 p 2 järgse hagi tagamise abinõu kohaldamist, kuna keelumärkel on käsutuskeelu tähendus ja ta on seetõttu asja omanikule kõige koormavam. Samuti ei pea kohus eeltagamise korras põhjendatuks reguleerida abikaasade ühise eluaseme kasutamist, kuivõrd kohtule esitatud avaldusest ei nähtu, et kostja teeks hagejale takistusi XXXX kinnistul asuvate hoonete kasutamiseks, sh elumajas elamiseks. TsMS §-de 377 lg 2 ja 378 lg 3 p 5 järgi on hagejal õigus esitada taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks vastavas abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas. TsMS § 382 lg-s 2 sätestatut arvestades tuleb hagejal esitada kostja vastu hagi hiljemalt 16.03.2016. Hagi määratud tähtaja jooksul esitamata jätmise korral tühistab kohus hagi tagamise. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.