1.Crystal de Luxe OÜ hagi D. K.`i vastu 345,70 euro võlgnevuse nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. K.`ilt hageja Crystal de Luxe OÜ kasuks 19.10.2014 lepingust nr. 344 tulenev tasumata viivisevõlgnevus summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot 39 senti.
3.Jätta hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja D. K.`i kanda ja välja mõista D. K.`ilt hageja Crystal de Luxe OÜ kasuks menetluskulud (1/2 riigilõivust) summas 37 (kolmkümmend seitse) eurot 50 senti.
4.Riigilõiv summas 37,50 eurot ja muud asjas kantud menetluskulud jätta hageja enda kanda.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Crystal de Luxe OÜ esitas 21.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. K.`i vastu võlgnevuse 345,70 euro ja lisanduva viivise nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. 27.05.2015 tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.07.2015.a, määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Viru Maakohtu 06.07.2015 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 13.07.2015, esitades Viru Maakohtule hagi D. K.`i vastu võlgnevuse 345,70 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 19.10.2014 sõlmitud laenuleping/kliendileping nr. 344, mille alusel hageja andis kostjale laenu 150 eurot, tagastamise tähtajaga 19.12.2014. Laenu tasumine pidi toimuma 2 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu kogusummas 175 eurot, so põhivõlgnevus 150 eurot ja intressid summas 25 eurot (120% aastas, lepingu p. 5.1). Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 170,70 eurot, sh 42 eurot vastavalt lepingu p. 8.4 ja viivised summas 128,70 eurot (0,65% päevas põhinõudelt alates 10.01.2015-21.05.2015). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 345,70 eurot, millest on laenusumma 150 eurot, intressid 25 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 42 eurot (lepingu p. 8.4.3) ja viiviseid 128,70 eurot. Menetluskulud summas 75 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda (tl. 15-28).
3.Kohus teatas 13.01.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 29. jaanuarini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 15. veebruaril 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 40).
KOSTJA VASTUS
4.Kostja esitas 26. jaanuaril 2016 kohtule vastuse, milles palus lõpetada tsiviilasja menetlus, kuna ta on vastavalt tema poolt vastuväites pakutud maksegraafikule tasunud võla katteks kokku 225 eurot. Seega leiab kostja, et on tasunud hagejale nii põhivõla kui viivised. Kostja märkis, et hagi esitamise hetkel moodustas tema võlgnevus 85 eurot. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega. Kostja nõustus tasuma menetluskulud 50% ulatuses (tl. 42-43).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
6.Poolte vahel 14.10.2014.a sõlmitud laenulepingu alusel on kostjale väljastatud kostja poolt taotletud laenusumma 150 eurot, kostja poolt taotletud perioodiks 60 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 19. detsember 2014.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu kahe osamaksena (lepingu p.5.1). Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud.
7.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
8.Hageja ja kostja vahel laenulepingu sõlmimine 19.10.2014.a summas 150 eurot on tõendatud poolte poolt esitatud allkirjastatud laenulepinguga (tl. 19-26). Laenu tagastamise tähtajaks oli 19.12.2014. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja poolt oli teostatud hagejale makseid kogusummas 225 eurot. Kostja on teostanud maksed alljärgnevalt: 09.01.2015 summas 30,00 eurot; 12.02.2015 summas 20,00 eurot; 06.03.2015 summas 15,00 eurot; 07.06.2015 summas 20,00 eurot; 07.07.2015 summas 20,00 eurot; 07.08.2015 summas 20,00 eurot; 07.09.2015 summas 20,00 eurot; 08.10.2015 summas 20,00 eurot; 07.11.2015 summas 20,00 eurot; 08.12.2015 summas 20,00 eurot ja
07.01.2016 summas 20,00 eurot (11 makset, tl. 43). Eeltooduga on tuvastatud, et 19.10.2014 andis hageja kostjale laenu summas 150 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, so 19.12.2014, tagastamata.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kuigi kostja ei tagastanud võetud laenu vastavalt lepingule, so kuni 19.10.2014, asus ta siiski vabatahtlikult laenu tagastamise kohustust täitma 09.01.2015. Antud väljavõttest nähtub, et enne hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist oli kostja poolt tasutud hagejale võlgnevus kogusummas 65 eurot (09.01.2015 – 30 eurot, 12.02.2015 – 20 eurot ja 06.03.2015 – 15 eurot), seega moodustas kostja põhivõlgnevus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel mitte 150 eurot, vaid 85 eurot (150-65).
11.Hageja esitas kohtule hagi 13.07.2015, milles on märkinud põhivõlgnevuse suuruseks 150 eurot. Nagu nähtub kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest, siis enne hagi esitamist kohtule on kostja teostanud veel 2 makset: 07.06.2015 - 20 eurot ja 07.07.2015 summas 20 eurot, kokku 40 eurot, seega moodustas kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise hetkel mitte 150 eurot, vaid 45 eurot (150-65-40). Hagimenetluse käigus on kostja teostanud veel 6 makset, kokku summas 120 eurot. Kokku on kostja tasunud võlgnevuse katteks 225 eurot (65+40+120), seega on kostja tasunud hagejale täies ulatuses põhivõlgnevuse summas 150 eurot.
12.Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus hagi põhivõlgnevuse, summas 150 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Intress
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 150 eurot laenamisel 60-neks päevaks intressi (lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 19.12.2014. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja jättis nimetatud kohustuse tähtaegselt täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud.
14.Kuna kostja on tasunud hagejale kokku 225 eurot, millest põhinõue moodustab 150 eurot, siis loeb kohus, et kostja on tasunud hagejale intressi summas 25 eurot ja jätab selles osas hageja nõude rahuldamata. Seega on kostja põhinõude ja intressi katteks tasunud hagejale kokku 175 eurot. Viivis
15.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 19.10.2014 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas) ehk 0.65% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas.
16.Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 10.01.2015-21.05.2015 eest summas 128,70 eurot, so 0,65% päevas 132 päeva eest põhivõlgnevuselt 150 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue on rahuldatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, oli kostja poolt 09.01.2015 teostatud makse summas 30 eurot, seega moodustas 10.01.2015 seisuga tasumata põhivõlgnevus mitte 150 eurot, vaid 120 eurot. Järgmise makse toestas kostja 12.02.2015. Seega moodustab viivis ajavahemiku 10.01.2015-11.02.2015 (33 päeva) eest 25,74 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 120 eurolt, so 0,78 eurot x 33 päeva). 12.02.2015 teostas kostja makse summas 20 eurot, seega moodustas 12.02.2015 seisuga põhivõlgnevus 100 eurot (120-20). Järgmise makse teostas kostja 06.03.2015. Seega moodustab viivis ajavahemiku 12.02.2015 kuni 05.03.2015 (22 päeva) eest 14,30 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 100 eurolt, so 0,65 eurot x 22 päeva). 06.03.2015 teostas kostja makse summas 15 eurot, seega moodustas 06.03.2015 seisuga põhivõlgnevus 85 eurot (100-15). Seega moodustab viivis ajavahemiku 06.03.2015 kuni 21.05.2015 (77 päeva) eest 42,35 eurot (0,65% viivist tasumata põhinõudelt 85 eurolt, so 0,55 eurot x 77 päeva). Kokku moodustab viivis ajavahemiku 10.01.2015 kuni 21.05.2015 eest 82,39 eurot (25,74+14,30+42,35), millises osas kohus viiviste nõude ka rahuldab. Kuna kostja on tasunud hagejale kokku 225 eurot, millest põhinõue moodustab 150 eurot, intress 25 eurot ja viiviste katteks 50 eurot (150+25+50), siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 32,39 eurot (82,39-50). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja viivised summas 32,39 eurot.
18.Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 42 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.3. kohaselt – laenu ja maksete tähtaja ületamisel 35 või enam kalendripäeva, kuid vähem kui 65 kalendripäeva – menetluskulud summas vähemalt 42 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 42 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Menetluskulud
19.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda võrdsetes osades, so 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda.
21.Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud menetluskuluna riigilõivu summas 75 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. 13.01.2016 kirjaga andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Pooled kohtule taotlusi ei esitanud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) võrdsetes osades poolte kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1⁄2 riigilõivust summas 37,50 eurot.
22.Riigilõiv summas 37,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt
/allkirjastatud digitaalselt/
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.