Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-18459

Menetluse käik Eesti haigekassa esitas 08.12.2015.a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Gxxxx vastu 74,15 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Vxxxxxxx G süüdi Exxxxx Gxxxxxx (ravikindlustatud isik) tervisekahjustuste tekitamises. Vxxxxxxx Gxxxx teo tagajärjel pöördus Exxxxx Gxxxx tervisekahjustuste raviks Järvamaa Haigla ja SA Põltsamaa Tervis poole. Kannatanule osutati raviteenuseid summas 74,15 eurot. Haigekassa võttis kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, mistõttu on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi eest. Hageja edastas kostjale ettepaneku kahju vabatahtliku hüvitamise osas, mis toimetati kostjale kätte ja mis on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Tartu Maakohus võttis hagi 22.12.2015. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 07.01.2016.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt eeldatakse sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei avaldanud hagiavalduses soovi tagaseljaotsuse tegemiseks, mistõttu TsMS § 407 lg 2 kohaselt tuleb hageja nõusolekut eeldada. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 2 lg 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lg 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lg 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.

2-15-18459 RaKS § 39 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames Hagimaterjalide põhjal on tõendatud, et Vxxxxxxx Gxxxxxtunnistati 25.08.2015.a määrusega nr 1-14-7035 süüdi ExxxxxxGxxxxxx (xx-aastane) tervisekahjustuste tekitamises. Kannatanu Exxxxx Gxxxx pöördus tervisekahjustuste ravimiseks Järvamaa Haigla ja SA Põltsamaa Tervise poole. Kannatanule osutati raviteenust 74,15 euro ulatuses, mida tõendavad AS Järvamaa Haigla poolt väljastatud XK seeria arve nr 831672 summas 38,87 eurot ja SA Põltsamaa Tervis poolt väljastatud LT seeria arve nr 29682 arve summas 35,28 eurot. AS Järvamaa Haigla ja SA Põltsamaa Tervis on Haigekassa lepingupartnerid ning haigekassa on kinnitanud, et on RaKS § 39 kohaselt tasu maksmise kohustuse üle võtnud. Kannatanu oli tervishoiu asutustesse pöördumise ajal RaKS § 5 lg 4 p 3 alusel ravikindlustusega isik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 74,15 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega andnud kohtule teada, kas ta kohtumenetluses on kulusid kandnud. Sellest tulenevalt ei määra kohus menetluskulusid rahalises suuruses kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.