Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu võla saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Viru Maakohtule menet-

2-15-118223 luse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas kogu nõudele vastuväite. Viru Maakohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks ning vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Avaldaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna kohus tuvastas, et avaldaja ei ole avalduses puudusi kõrvaldanud. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 363 ja 338. TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. TsMS § 487 lg-te 1 ja 3 alusel asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.t vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja vajadusel täiendava riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas avaldajat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole puudusi tähtaegselt kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Tulenevalt eeltoodust keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kooskõlas TsMS § 372 lg 4 hagi menetlusse võtmata jätmise korral ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte. Kuna kostja oli teadlik, et maksekäsu kiirmenetluse esemeks olev nõue tema vastu anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses, leiab kohus, et tuleb määrus saata ka kostjale teadmiseks.

2-15-118223 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Ülaltoodust lähtuvalt menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.