Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-122965

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon, mille suurus on tulenevalt TsMS § 142 lg 2 summas 200 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Hageja esitas 27.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohta vastu 1931,67 euro saamiseks. Nõude anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.12.2015 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagiavalduse kohaselt kostja ja Swedbank AS (edaspidi pank) sõlmisid 06.07.2011 Väikelaenu lepingu nr 11-040395-VV (Leping 1), millega pooled refinatseerisid laenulepingu 08-129709VL. Pank võimaldas kostjale laenusumma 2605,31 € tasumist vastavalt lepingu lisaks oleva maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 09.-ks kuupäevaks 1-se osamaksega 09.07.2011 2/4

2-15-122965 4,98 eurot, 2-se osamaksega 09.08.2011 - 51,46 eurot ja alates 09.09.2011 summas 75,31 eurot. 06.06.2013 on pooled sõlminud Lepingu 1 muutmise, millega pank võimaldas kostjale maksepuhkust. Kostja kohustus peale lepingu muutmist tasuma pangale alates 09.06.2013 intressiosamakseid kuni 09.11.2013 ning alates 09.12.2015 põhiosa ja intressimaksetega kokku summas 75,25 eurot kuni viimase osamakseni 09.12.2016. summas 73,80 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 23% aastas. Seoses kostjapoolse lepingu tingimuste rikkumisega teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 30.06.2015. Kostja ja pank sõlmisid 12.11.2014 Krediitkaardi lepingu nr 15-052939-KX (Leping 2) mille kohaselt võimaldas pank kostjale krediidilimiidi 639,12 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuist intressi 10.-ks kuupäevaks. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18% aastas. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 30.06.2015. 27.07.2015 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, kes üritas kostjaga pidada läbirääkimis võlgnevuse tasumise osas ning kuna võlgnik võlgnevust ei tasunud, siis loovutas PlusPlus Capital AS nõude 27.08.2015 hagejale kohtumenetluse alustamiseks. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimiset kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust 1 tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 1185,38 eurot, intressid 86,98 eurot, viivised summas 125,49 eurot. Viivise arvestus on järgmine (viiviste arvestamise ajavahemik 01.07.2015–16.12.2015): võla põhisumma 1185,38 eurot x viivitatud päevade arv 201 x 0,063 %. Kostja võlgneb hagejale lepingust 2 tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus: 533,58 eurot, intressid 13,79 eurot, viivised summas 19,65 eurot. Viivisearvestus järgmine (viiviste arvestamise ajavahemik 01.07.2015–16.12.2015): võla põhisumma 533,58 eurot x viivitatud päevade arv 201 x 0,022 %. Hageja on arvutanud viiviseid alates kostja lepingute lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni niing nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist lepingujärgses viivise määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub:

2-15-122965 määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Lepingulise esindaja kulude suurus on määratud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega olid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.