Võlaõigus › Muud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1(4)

2-15-18933 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 15. detsembril 2015 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, milles palub mõista kostjalt välja liikmemaksude võlgnevus summas 137 eurot. Hageja väitel on kostja Jalaka tn 20, Narva asuva elamumaa omanik ning hageja (aiandusühistu) liige. Hageja põhikirja p 4.2.e alusel on ühistu liige kohustatud tasuma, mitte hiljem üldkoosoleku poolt sätestatud tähtajast, aastamakse. Hagiavaldusele on lisatud hageja üldkoosoleku otsuseid, mille alusel peavad ühistu liikmed tasuma liikmemaksud 2012-2015 aastate eest kokku summas 137 eurot. Alates 2013 aasta märtsist ei täida kostja ettenähtud viisil oma kohustust tasuda hagejale liikmemakseid. Kostja võlgnevus hagejale liikmemaksude eest moodustab 01. novembri 2015 seisuga 137 eurot (22+30+40+45 eurot aastate järgi).

PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-32-33). Hagimaterjalid on nõuetekohaselt kätte toimetatud kostjale (t.l.-40). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 12 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2(4)

2-15-18933 elamumaa aadressil Jalaka tn 20, Narva liikmemaksude võlgnevuse 2012-2015 aastate eest summas 137 eurot.

MENETLUSKULUD

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 125 eurot (so 75 eurot hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest) ja õigusabikulude, summas 70 eurot, kokku 195 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud. Hageja palub mõista välja kostjalt ka riigilõivu summas 50 eurot hagi tagamise taotluse esitamise eest. TsMS § 169 lõike 3 järgi võib rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kohus selgitab, et kuigi hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv on otseselt seotud kohtumenetlusega ning sellest tulenevalt peaks ka selle hüvitamise nõudele kohalduma reeglina kohtulahendist tulenev menetluskulude jaotus, siis käesoleval juhul ei ole nimetatud riigilõivu hüvitamine kostja poolt hagejale põhjendatud, kuivõrd hagi tagamise taotlus jäeti Viru Maakohtu

2-15-18933 Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 145 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.