Eesistuja Malle Seppik, liikmed Jaak Luik ja Villu Kõve
Kohtuasi
Pärnu linna avaldus M. B tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-5707
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i HOOLEKANDETEENUSED juhatuse liikme Maarjo Mändmaa määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), esindaja linnaarst Ada Kraak Puudutatud isik M. B, määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Puudutatud isik R. R Kinnise asutuse juht AS-i HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457) juhatuse liige Maarjo Mändmaa, esindaja vandeadvokaat Katrin Sarap
Asja läbivaatamise kuupäev
11. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuli 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-5707 ja saata asi samale ringkonnakohtule AS-i HOOLEKANDETEENUSED juhatuse liikme Maarjo Mändmaa määruskaebuse menetlemiseks.
2.
Rahuldada AS-i HOOLEKANDETEENUSED juhatuse liikme Maarjo Mändmaa määruskaebus.
3.Tagastada AS-i HOOLEKANDETEENUSED juhatuse liikme Maarjo Mändmaa määruskaebuselt tasutud kautsjon NJORD Advokaadibüroo OÜ-le.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu linn (avaldaja) esitas 15. aprillil 2015 avalduse, milles palus paigutada raske liikumispuude
ja raske psüühikahäirega M. B (puudutatud isik I) tahte vastaselt kinnisesse asutusse saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Avalduse kohaselt on puudutatud isik I vanaduspensionär, kes viibib Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus tahte vastasel ravil. Pärnu Maakohus kohaldas 27. märtsi 2015. a määrusega puudutatud isikule I esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus tähtajaga kuni neli päeva ja 30. märtsi 2015. a määrusega samas asjas pikendati tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päeva. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond määras 2007 puudutatud isikule I hooldaja. Kuni 2012 piisas puudutatud isiku I toimetuleku tagamiseks vähesest kõrvalabist ja sotsiaaltoetustest. 2013 ja 2014 on puudutatud isikule I pakutud toimetuleku parandamiseks sotsiaalteenuseid, kuid ta on abist keeldunud. Puudutatud isik I on avaldanud viimasel aastal korduvalt, et tema korteris käiakse vargil, viiakse ära raha ja võtmeid. Viimase 2-3 aasta jooksul on puudutatud isik I kuhjanud oma korteri täis olmeprahti ega luba seda koristada. Kuhjatud prahi tõttu on korteris tuleoht. Korteriühistu juhatuse liikmete esitatud avaldusest nähtub, et puudutatud isik I käitub ebaadekvaatselt ja majaelanikud on mures korteri tuleohtliku olukorra pärast. Päästeameti andmetel vajas puudutatud isik I 26. märtsil 2014 päästjate abi elektripliidi väljalülitamisel. Pärnu politsei andmetel on alates 2014 registreeritud kaks puudutatud isiku I avaldust varguse kahtluse kohta. Puudutatud isikul I on välja kujunenud raske psüühikahäire. Tema käitumine, ajendatuna psühhootilistest elamustest, võib ohustada tema enda tervist ja elu ning lisaks ka naabreid ja nende vara. Puudutatud isikule I ei saa rakendada teisi toimetulekut toetavaid abinõusid, sest tal puudub haiguskriitika ja ta keeldub abist, samuti on tal kahtlustusluul. Raviarst hindas tema hooldusvajaduse ööpäevaringseks. Puudutatud isik I keeldub hooldusteenusest. Puudutatud isiku I poeg R. R (puudutatud isik II) on nõustunud sellega, et Pärnu Linnavalitsus paigutab puudutatud isiku I kinnisesse asutusse saama isiku tahte vastaselt ööpäevaringset erihooldusteenust.
2.Maakohus kuulas 4. mail 2015 Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus isiklikult ära puudutatud isiku I, kes istus toolil ega vastanud kohtuniku küsimustele. Kohtunik ei saanud temaga sisulist kontakti. Kohus küsitles 4. mail 2015 telefoni teel ka puudutatud isikut II, kes oli kursis ema viibimisega psühhiaatriakliinikus ja kohtule esitatud avaldusega tema paigutamiseks kinnisesse asutusse. Poeg leidis, et avaldus on põhjendatud.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 5. mai 2015. a määrusega avalduse, paigutas puudutatud isiku I tema tahte vastaselt üheks aastaks kinnisesse asutusse saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja tunnistas määruse täidetavaks alates selle edastamist puudutatud isikule I. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjas kogutud tõendite põhjal (sh 27. aprilli 2015. a kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusena antud eksperdi arvamus) ja isikuga kohtumisel kujunenud veendumuse järgi puudutatud isik I raske psüühikahäirega isik, kelle vaimse ja füüsilise tervise huvides on vaja ta paigutada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 19 alusel kinnisesse asutusse saama ööpäevaringset erihoolekandeteenust.
Eksperdi arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul I süveneva kuluga psüühikahäire (vaskulaarne dementsus luululiste sümptomitega (nõdrameelsus)). Puudutatud isik I võib olla endale ja teistele ohtlik, kui teda ei paigutata elama turvalisse ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet pakkuvasse hoolekandeasutusse. Peamiselt seisneb ohtlikkus dementsussündroomist tingitud võimetuses tagada enda igapäevavajaduste rahuldamine, oskamatuses käsitseda elektriseadmeid, mille tulemuseks on tuleoht. Arvestades psüühikahäire olemust ja süvenevat kulgu, vajab puudutatud isik I kogu elu ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Asjaolu, et puudutatud isik I on psüühilisest seisundist tulenevalt ohtlik iseendale ja teistele isikutele ning et muude abinõude rakendamine ei ole võimalik, kinnitavad avalduses toodud asjaolud, puudutatud isiku I ja tema poja ärakuulamisel selgunud asjaolud ning asjas kogutud kirjalikud tõendid, sh eksperdi arvamus.
4.AS-i HOOLEKANDETEENUSED (hoolekandeasutus) juhatuse liige esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata, sest hoolekandeasutuse pakutav ööpäevaringne erihoolekandeteenus ei vasta puudutatud isiku I tegelikele vajadustele ega taga tema enda ega teiste ohutust. Kohus kuulas puudutatud isiku I isiklikult ära, kuid määrusest ei selgu, kas kohtumisel viibis ka puudutatud isikule I määratud esindaja. Ka ei selgu määrusest esindaja argumendid. Ekspertiisiga ei tuvastatud, et puudutatud isikul I on raske psüühikahäire. Seega on arusaamatu kohtu vastav järeldus. Puudutatud isikult I vabaduse võtmine üheks aastaks ei leevenda tema olukorda ega tervislikku seisundit. Puudutatud isik I ei ole teistele ohtlik. Kohus ei ole põhjendanud, mis põhjusel ei ole muud abinõud osutunud küllaldaseks ja miks ei ole võimalik kohaldada muid abinõusid. Maakohus jättis hindamata psühhiaatrilise abi seaduse § 11 lg 1 p-d 1-3. Hoolekandeasutus ei saa pakkuda puudutatud isikule I psühhiaatrilise sundravi teenust, mis tagab isikule efektiivsema ravi ja ohutuse. Maakohus jättis määramata puudutatud isikule I ravimite manustamise õiguse.
5.Avaldaja, puudutatud isik II ja puudutatud isikule I määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
6.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. juuli 2015. a määrusega määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg-te 1 ja 2 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei saa hoolekandeasutus esitada määruskaebust maakohtu määruse peale. TsMS § 543 kohaselt võib kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Hoolekandeasutuse esitatud määruskaebusest nähtub, et ta vaidlustab maakohtu määruse, millega maakohus paigutas puudutatud isiku I tema tahte vastaselt üheks aastaks kinnisesse asutusse saama
ööpäevaringset erihoolekandeteenust. Kui isik on suunatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama kohtumääruse alusel, esitab isiku eestkostja või elukohajärgne valla- või linnavalitsus SHS § 1116 järgi Sotsiaalkindlustusametile viivitamata kohtumääruse isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise kohta. SHS § 1117 lg 1 järgi väljastab Sotsiaalkindlustusamet ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikule suunamisotsuse, milles märgitakse SHS § 1117 lg 2 p 4 järgi mh selle erihoolekandeteenuse osutaja nimi ja kontaktandmed, kelle juurde isik teenust saama suunatakse. Sobiva erihoolekandeteenuse osutaja valivad isikule SHS § 1117 lg 5 järgi Sotsiaalkindlustusamet, teenust saama õigustatud isik ja erihoolekandeteenuse osutaja. Seega otsustatakse erihoolekandeteenuse osutaja Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega, mitte kohtumäärusega ööpäevaringsele erihooldeteenusele paigutamise kohta. TsMS § 538 lg 1 p 1-3 kohaselt märgitakse isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses isik, kes kinnisesse asutusse paigutatakse, kinnisesse asutusse paigutamise abinõu kirjeldus ja kinnisesse asutusse paigutamise tähtaeg. Määruses ei märgita teenuse osutajat. Kuna maakohtu määrusest ei tulene hoolekandeasutusele õigusi ja kohustusi, ei ole hoolekandeasutus kinnine asutus TsMS § 543 tähenduses, kellel oleks õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hoolekandeasutuse juhatuse liige esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja kontrollida TsMS § 543 põhiseaduspärasust kinnise asutuse juhi määruskaebuse esitamise õiguse aspektist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hoolekandeasutusel õigus esitada TsMS § 543 järgi määruskaebus. Ringkonnakohtu vastupidine tõlgendus on väär, sest selle järgi ei oleks ühelgi juhul kinnise asutuse juhil õigust esitada määruskaebust kinnisesse asutusse esmakordsel paigutamisel, mis aga muudaks TsMS §-s 543 sisalduva fraasi "kinnise asutuse juht" sisutühjaks. Määruskaebuse esitanud hoolekandeasutus on ainuke asutus, kes osutab kohtumääruse alusel ööpäevaringset erihooldusteenust, mistõttu on iga seda teenust sisaldav kohtulahend talle täitmiseks kohustuslik. Ringkonnakohtu tõlgendus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutusel õigust esitada isiku tahte vastaselt kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebust, on põhiseadusega vastuolus, sest see ei võimalda hoolekandeasutusel kaitsta oma õigusi ja huve. Kuigi hoolekandeasutus ei ole selles kohtuasjas menetlusosaline, kohustab lahend teda teenust osutama, mistõttu tuleb talle tagada ka kaebeõigus. Kaebeõiguse puudumine kui piirang ei oleks kohane ega proportsionaalne. SHS § 19 lg 6 p-s 1 sätestatud hoolekandeasutuse õigus avaldada oma nägemust isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamist ei vasta menetlusökonoomia põhimõttele ja koormab ülemäära kohtuid.
9.Puudutatud isikule I määratud esindaja ei toetanud määruskaebust.
10.Pärnu linn vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest ringkonnakohus
asus õigesti seisukohale, et hoolekandeasutusel ei ole kaebeõigust. Juhul, kui isik kohtumenetluse ajal kinnises asutuses ei viibi, ei puuduta kohtuasi kinnist asutust. Alles pärast isiku hoolekandeasutusse paigutamist saab hoolekandeasutus hinnata teenuse vajadust ja sobivust isikule. Sellest piisab hoolekandeasutuse õiguste ja huvide kaitseks.
11.Puudutatud isik II pidas maakohtu määrust õigeks ega soovinud võtta seisukohta hoolekandeasutuse kaebeõiguse kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule määruskaebuse menetlemiseks.
13.Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et hoolekandeasutuse juht ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega maakohus otsustas paigutada isiku tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusele põhjendusel, et sellest kohtumäärusest ei tulene hoolekandeasutusele õigusi ega kohustusi. Sellest tulenevalt jättis ringkonnakohus vääralt määruskaebuse TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 alusel läbi vaatamata.
14.Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et nii ringkonnakohus kui ka määruskaebuse esitaja on ekslikult samastanud TsMS §-s 543 nimetatud kinnise asutuse juhi määruskaebuse esitamise õiguse hoolekandeasutuse määruskaebuse esitamise õigusega. Kuna viidatud sättest tuleneb otseselt kinnise asutuse juhi kaebeõigus, saab viidatud sätte järgi esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale üksnes kinnise asutuse juht. Praeguses asjas on nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitatud määruskaebuses märgitud kaebuse esitajaks hoolekandeasutus (AS Hoolekandeteenused). Ringkonnakohtule on hoolekandeasutus esitanud määruskaebuse oma seadusliku esindaja (juhatuse liikme) kaudu ning Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel. Hoolimata ekslikust tähistusest, saab kolleegiumi hinnangul lugeda, et mõlemad määruskaebused esitas hoolekandeasutuse juhatuse liige kui kinnise asutuse juht. Seega on määruskaebuse nii ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule esitanud TsMS §s 543 nimetatud isik (kinnise asutuse juht).
15.Kolleegium juhib tähelepanu, et TsMS § 543 järgi koosmõjus § 536 lg 2 p-ga 4 saab kinnise asutuse juht esitada kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebuse nii juhul, kui kinnise asutuse juht on maakohtu menetluses ära kuulatud (s.o eelkõige juhul, kui isik on juba paigutatud kinnisesse asutusse ja kinnise asutuse juht on juba teada ning otsustatakse isiku kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamise üle (TsMS § 5391)), kui ka juhul, kui kinnise asutuse juht ei ole maakohtu menetluses osalenud (s.o juhul, kui tegemist on isiku esmakordse kinnisesse asutusse paigutamisega, mistõttu ei ole maakohtu menetluse ajal veel teada, kas ja millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse). Asjaolu, et isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruses ei märgita, millisesse kinnisesse asutusse isik paigutatakse, ei tähenda seda, et kinnise asutuse juhil ei oleks TsMS §-s 543 sätestatud kaebeõigust. Õige on ringkonnakohtu viide sellele, et enne 1. jaanuari 2016 kehtinud SHS 1117 lg 2 p 4 ning lg-
te 4 ja 5 järgi (sama tuleneb ka 1. jaanuaril 2016 jõustunud SHS § 71 lg 2 p-st 4 ning lg-test 4 ja 5) otsustab Sotsiaalkindlustusamet suunamisotsusega, millisesse hoolekandeasutusse isik kohtumääruse alusel paigutatakse, st isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta tehtud kohtumääruses ei märgita, millisesse hoolekandeasutusse isik suunatakse. Asjaolu, et hoolekandeasutust isiku kinnisesse asutusse paigutamise kohta tehtud kohtulahendis ei nimetata, ei võta hoolekandeasutuse juhilt siiski õigust esitada nimetatud määruse peale määruskaebust. Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS §-s 543 sätestatut mõista nii, et selle kinnise asutuse, kuhu isik Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsusega suunatakse, juhil on õigus esitada isiku kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale määruskaebus. Määruskaebuse esitamise õigust ei muuda ka asjaolu, et enne 1. jaanuari 2016 kehtinud SHS § 19 lg 6 p 1 järgi (sama tuleneb ka 1. jaanuaril 2016 jõustunud SHS § 105 lg 6 p-st 1) peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja (hoolekandeasutus), kelle juures isik kohtulahendi alusel nõusolekuta hooldamisel viibib, teavitama kohut isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest.
16.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel hoolekandeasutuse juhi määruskaebuselt tasutud kautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon isikule, kes selle tasus. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse samale ringkonnakohtule menetlemiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Malle Seppik, Jaak Luik, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.