Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
08.02.2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-1192
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2228,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja Danil Lipatov (telefon 56257750, e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX) Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada. Välja mõista XXX ́lt võlgnevus 1842,48 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaks eurot ja 48 senti) eurot ja viivis 386 (kolmsada kaheksakümmend kuus eurot) eurot XXX kasuks.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista XXX ́lt XXX kasuks menetluskulu 496 eurot (nelisada üheksakümmend eurot). Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-15-3357
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja üürileandjana 01.04.2011 kostjaga eluruumi üürilepingu, millega võttis kostja üürile eluruumid asukohaga XXX Tallinn alates 01.04.2011 – 01.04.2012. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma üüri 160 eurot kuus ning tasuma tarbitud teenuste ja kommunaalmaksete eest. Kostja tagastas korteri 20.11.2013 ja korteri tagastamisel koostasid pooled üleandmis-vastuvõtmisakti. Korteri tagastamisel ei olnud töökorras pesumasin, mistõttu kulutas hageja pesumasina remondile 60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 866 eurot, kommunaalkulude võlgnevuse 850,44 eurot, elektrienergia eest 66 eurot, kahju 60 eurot ja viivise 386 eurot. Kostja seisukohad Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitab, et 2013 sügisel oli kostja üürilepingu alusel mitmete kuude eest võlgu, hageja abikaasa palvel vabastas ta korteri 19.11.2013, allkirjastas võlatunnistuse ja leppis hagejaga kokku, et maksab võla vastavalt võimalustele. Kostja esindaja selgitas kohtule, et tegelikult sunniti kostja vastu tahtmist ja seetõttu, et kostjale ei antud kolmekuulist etteteatamistähtaega, kandis kostja kahju 720 eurot. Kahju seisnes maakleritasus 300 eurot ja summas, mille võrra oli uues korteris üür suurem kolme kuu arvestuses. Kostja tunnistab üürivõlgnevust summas 866 eurot, kuid tasaarvestab sellest 720 eurot kahjunõudega. Kostja leiab, et lepingu järgi ei ole ta kohustatud tasuma kulutusi elamu kindlustamisele ja remondifondile. Kostja on sellised kulutusi tasunud alusetult kogu üüriperioodi vältel, mistõttu on tal õigus nõuda nende summade tagastamist. Alusetult tasutud summadest tuleneva nõude 432 eurot 2 (4)
2-15-3357
tasaarvestab kostja haginõudega. Kostja ei ole nõus tasuma viivist elektrienergia eest tasumisega viivitamise eest ega pesumasina remondi eest 60 eurot.
Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja sõlmis üürileandjana 01.04.2011 kostjaga eluruumi üürilepingu, millega võttis kostja üürile eluruumid asukohaga XXX Tallinn alates 01.04.2011 – 01.04.2012. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma üüri 160 eurot kuus ning tasuma tarbitud teenuste ja kommunaalmaksete eest. Kostja tagastas korteri 20.11.2013 ja korteri tagastamisel koostasid pooled üleandmis-vastuvõtmisakti. Akti kohaselt korteri tagastamisel ei olnud töökorras pesumasin. Kostja allkirjastas korteri tagastamise võlatunnistuse, mille kohaselt tunnistas kostja võlgnevust summas 2258,99 eurot. Kostja on tunnistanud üürivõlgnevust 866 eurot, kuid on esitanud sellele tasaarvestuse vastuväiteid. Kohus leiab, et kostja tasaarvestuse vastuväited on põhjendamatud. Kostja arvates võiks tal olla kahjunõue hageja vastu tulenevalt asjaolust, et hageja sundis kostja korteri vabastama vastu tema tahtmist. Kostja esitatud asjaolud viitavad sellele, et üürileandja võis hõivata omavoliliselt üüripinna valduse (VÕS § 271 ja AÕS § 40 lg 2) ning sellisel juhul oleks hagejal VÕS 115 lg 1 kohaselt võimalik esitada lepinguline kahjunõue. Kohus on aga seisukohal, et kostja vastuväited omavoli kohta on tõendamata. Tõendeid kostja omavoli kohta esitanud ei ole ning omavolile on kostja asunud tuginema menetluse hilisemas järgus. Esimestes vastustes kohtule selgitas kostja, et ta vabastas eluruumi kokkuleppel. Seetõttu leiab kohus, et kostja väited omavoli kohta ei ole tõendatud. Kostja on esitanud võlgnevusele ka alusetust rikastumisest tuleneva vastuväite. Kostja leiab, et lepingu järgi ei ole ta kohustatud tasuma kulutusi elamu kindlustamisele ja remondifondile. Kostja on sellised kulutusi tasunud alusetult kogu üüriperioodi vältel, mistõttu on tal õigus nõuda nende summade tagastamist. Alusetult tasutud summadest tuleneva nõude 432 eurot tasaarvestab kostja haginõudega. Kohus leiab, et ka teine kostja tasaarvestuse vastuväide on põhjendamatu. Eluruumi üürilepingu (tl 7) kohaselt üürnik (kostja) pidi tasuma igakuiselt üüri 10ks kuupäevaks summas 160 eurot. Lepingu p. 4.3 kohaselt makstava üüri sisse ei kuulu: elekter, vesi, gaas, kaabel TV, internet ja kommunaalmaksed. Kohus leiab, et lepingu p 4.3 tuleb tõlgendada selliselt, et kostja oli kohustatud tasuma kõikide tarbitud teenuste eest ning ka kõikide majandamiskulude nõuete eest, mida esitas korteriomanikule ühistu. Kommunaalmaksete all mõistetakse tavapäraselt korterelamus majandamiskulusid KÜS mõistes, mille eest esitab ühistu arve korteriomanikule. Üürilepingu sõlmimisel on mõistlik, et üürileandja ei jaga majandamiskulude arvet osadeks, vaid pooled lepivad kokku, et kõikide majandamiskulude eest tasub üürnik. Selliselt on pooled lepingut ka praktikas täitnud ja lõpuks on kokkuleppe sellist tõlgendust kinnitanud kostja sellega, et allkirjastas 3 (4)
2-15-3357
võlatunnistuse, millega tunnistas täies ulatuses majandamiskuludest tulenevat nõuet. Seega ei ole kostja tasunud hagejale alusetult remondifondi ja elamu kindlustuse eest. Kohus leiab, et hageja üürinõue on tõendatud TsMS § 231 lg 2 kohaselt ja põhjendatud VÕS § 108 lg 1 ja 271 järgi. Hageja esitatud kõrvalkulude nõue elektrienergia ja kommunaalkulude eest on põhjendatud VÕS § 108 lg 1 ja 271 järgi ning tõendatud asjas kogutud tõenditega. Võlatunnistusest tl 12 nähtub, et 19.11.2013 tunnistas kostja võlgnevust summas 2258,99 eurot. Hageja on esitanud kommunaalmaksete arved (lk 16), mille kohaselt kuulus korteri eest tasumisele majandamiskulusid 31.12.2013 summas 850,44 eurot. Hageja on esitanud Eesti Energia AS arved (tl 17 jj), mille kohaselt on võlgnevus elektri eest 66 eurot. Kohus leiab, et hageja kahjunõue on põhjendatud VÕS § 334 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi ning tõendatud asjas kogutud tõenditega. Üleandmise-vastuvõtmise aktist tl 13 nähtub, et koreteri üleandmisel 19.11.2013 fikseerisid pooled korteri puudusena asjaolu, et katki oli pesumasina klaasukse avaja. TsMS § 405 lg 1 alusel võib tõendina tugineda lihtmenetluses ka poole seletusele. Kohus leiab, et hageja seletus rikke maksumuse kohta on usutav. Samuti on kostja ise oma seisukohas viidanud (tl 38), et eksperdi suulisel hinnangu kohaselt kulus pesumasinal esinenud vea parandamisele 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täielikult. Menetluskulude jaotus. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja kogusummas 496 eurot ja neid kulusid tõendavad dokumendid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu 246 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja esitatud vajalikus ulatuses ning kuuluvad kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõistmiseks koos käibemaksuga täies ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.