Swedbank AS hagiavaldus DV ja SS vastu 100 000 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.11.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DV ja SS määruskaebus
määrus
menetluskulude
Swedbank AS määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld Kostja I: DV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II SS (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja DV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.11.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kätte toimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Swedbank AS hagiavaldus DV ja SS vastu 100 000 euro saamiseks (tsiviilasi 2-14-1769). 06.06.2014 tegi Harju Maakohus vaheotsuse, millega jättis kostjate taotluse aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2014 otsusega Harju Maakohtu 06.06.2014 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning poolte apellatsioonimenetlusest tingitud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Riigikohus tühistas 13.05.2015 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 otsuse ja Harju Maakohtu 06.06.2014 vaheotsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kõikide kohtuastmete menetluskulud jättis Riigikohus hageja kanda. Kohtulahend jõustus 13.05.2015.
2.29.05.2015 esitasid kostjad Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid hagejalt välja mõista kostjate menetluskulude katteks riigilõivu summas 900 eurot ja õigusabikulud summas 7073 eurot, millest 2508 eurot ning riigilõiv 900 eurot kostja I kasuks, 1925 eurot kostja II kasuks ning 2640 eurot kostjate kasuks solidaarselt. Avalduse kohaselt osutati kostjale I õigusabi tunnihinnaga 120 eurot, kostjale II tunnihinnaga 110 eurot ning kostjatele I ja II ühiselt tunnihinnaga 120 eurot. Kostjad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased, taotledes õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga, ning palusid lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Hageja esitas kostjate menetluskulude osas vastuväite, vaidlustades kostjate menetluskulud osaliselt. Vastuväite kohaselt ei nõustu hageja kandma kostja I maakohtu esindaja kulusid, kuna tegemist on kostja I poolt teadlikult tekitatud põhjendamatute kuludega. Kostja I omab õigusteadmisi ning esindas maakohtus kostjat II. Kostja I oli pädev esindama ka iseennast, kuid selle asemel tekitas nn ristsüsteem, kus kostja I esindas kostjat II ning kostjat I esindas vandeadvokaat Gennadi Kull. Maakohtu menetluses on kostjate esitatud vastused hagiavaldusele sisuliselt identsed. Kostja II esindaja tunnihind 110 eurot käibemaksuta on ebaproportsionaalselt kõrge. Õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb vahemikku 60-85 eurot tund käibemaksuta. Erikvalifikatsioonita juristi ning advokaadi tunnihinnad ei saa olla võrdsed. Kostjate menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabi toimingute ajaline maht on ülepaisutatud. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, mõistes hagejalt välja kostja I kasuks menetluskuluna riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot, kokku 1770 eurot, ning kostja II kasuks menetluskuluna riigilõivu 450 eurot ja õigusabikulud 2670 eurot, kokku 3120 eurot, ning kohustades hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
6.Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtus on kostjat I esindanud vandeadvokaat Gennadi Kull ja kostjat II DV. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on nii kostjat I kui kostjat II esindanud vandeadvokaat Gennadi Kull. Avaldajad taotlevad apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kantud kulusid solidaarvõlgnikena ja riigilõivu taotleb kostja I ainuisikuliselt. Riigikohus on lahendi 3-2-1-65-13 p 15 asunud seisukohale, et olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab kohus selle kindlaks tegema. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud laenulepingust tulenev solidaarne nõue mõlema kostja vastu, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostjate panus ühiste menetluskulude kandmisel on võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool 2(6)
nõutavatest menetluskuludest.
7.Avalduse kohaselt on kostja I menetluskuludeks õigusabikulud summas 2508 eurot ja riigilõiv 900 eurot ja solidaarvõlausaldajatena menetluskulu summas 2640 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on riigilõiv 900 eurot tasutud 03.07.2014 apellatsioonikaebuse esitamisel. Apellatsioonikaebuse on esitanud mõlemad kostjad ühiselt, mistõttu kostjale I langeb 50% ehk 450 eurot. Avalduse kohaselt on kostja I õigusabikulud summas 2508 eurot kantud maakohtus. Nimetatud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt on käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendamatu. Nõustuda tuleb hageja vastuväites toodud põhjendustega, et kostja I on juriidilise kõrgharidusega isik, kes samal ajal on esindanud samas kohtuasjas kostjat II. Sellest järeldub, et kostja I ei vajanud oma õiguste kaitseks maakohtus esindajat ja kulud on kunstlikult tekitatud. Seda kinnitavad ka esitatud menetlusdokumendid, mis mõlema kostja osas on sisult sarnased, nendes tuginetakse samadele asjaoludele ja samale materiaalõiguslikule alusele. Avalduse kohaselt on kostja I ja kostja II poolt kantud menetluskulu apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kokku 2640 eurot. Arvestades keskmisi turuhindasid ja tsiviilasja keerukust tuleb pidada mõistlikuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot/tund ilma käibemaksuta. Põhjendatud ei ole hageja väide, et apellatsioonkaebuse koostamisele (6 h), 18.07.2014 määrusega tutvumisele (10 min), 22.08.2014 vastusega tutvumisele (2 h), kohtu 07.11.2014 kirjaga tutvumisele (10 min), Riigikohtu praktikaga tutvumisele, Euroopa Kohtu praktikaga tutvumisele, kassatsioonkaebuse koostamisele (6 h) ja 03.03.2015 kohtu kirjaga tutvumisele (10 min) kulunud aeg on ülepaisutatud. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning et toimingud on tehtud kahes kohtuastmes tuleb pidada tehtud toiminguid vajalikeks ja nendele toimingule kulunud aega põhjendatuks. Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, tuleb kostja I osas välja mõista ainult temale langev osa (50%), mis on summas 1320 (2640*50%) eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot, kokku 1770 eurot.
8.Kostjale II tuleb hagejalt välja mõista 50% apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõivust, mis on 450 eurot. Avalduse kohaselt on kostja II esindaja tunnihind 110 eurot. Hageja esitas tunnihinna osas vastuväite, et õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb vahemikku 60-85 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Seisuga 19.11.2015 on õigusbüroode veebilehe andmetel õigusteenuste tunnihinnad järgmised: City Õigusbüroos on kirjalike dokumentide koostamine ja esindamine kohtus 100 eurot/tund; Lutheri Õigusbüroos õigusalane konsultatsioon ja dokumentide koostamine 70 eurot/tund ja kiirtöö 90 eurot/tund ning V&V Õigusbüroo esindamine kohtus alates 100 eurot/tund, hagide ja vastuste koostamine 60 eurot/tund. Kuivõrd tegemist ei olnud keeruka kohtuvaidlusega, ei ole arvestades veebilehel leitavaid teiste õigusbüroode tunnihindasid põhjendatud tunnihind juristi puhul üle 100 euro/tund. Hageja esitas vastuväited järgmistele kostja II esindamiseks maakohtus tehtud toimingutele kulunud aja osas: vastus hagiavaldusele 5 h, 21.04.2014 vastus 3 h ja 05.05.2014 vastus 3 h. Hagejale ei nähtu, et kostja II oleks 21.04.2014 menetlusdokumenti esitanud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 9 tundi. Hageja vastuväited on põhjendatud osaliselt. Hageja poolt viidatud 3(6)
21.04.2014 menetlusdokumendiks on kostja II seisukoht hageja 13.04.2014 seisukohale. Osaliselt on ajakulu (17,5 tundi) ülepaisutatud. Arvestades tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumente ning nende dokumentide sisu ja mahtu tuleb ajakulu vähendada 4 tunni võrra. Arvestades põhjendatud ajakulu (13,5 tundi) ja tunnitasu suurust (100 eurot) on põhjendatud õigusabikulud maakohtus summas 1350 eurot (13,5*100). Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, on kostjale langev osa 50% summas 1320 (2640*50%) eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 2670 (1350+1320) eurot, kokku 3120 eurot.
9.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjate määruskaebus
10.Kostjad paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja I nõude menetluskulude välja mõistmiseks 1770 eurot ületavas osas ja teha uus määrus, millega mõista kostja I kasuks hagejalt välja menetluskulu summas 2508 eurot, ning osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja II nõude menetluskulude välja mõistmiseks 3120 eurot ületavas osas ja teha uus määrus, millega mõista kostja II kasuks hagejalt välja menetluskulu summas 575 eurot.
11.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja I ei vajanud oma õiguste kaitseks maakohtus esindajat ja kulud on seetõttu kunstlikult tekitatud. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS-is ei ole sätet, mille kohaselt juriidilise haridusega isikul ei ole õigust tema esindamiseks ja ta on kohustatud seda ise tegema. Hagejal tuli arvestada võimalusega, et kostjad kas kasutavad menetluses ühist lepingulist esindajat või on neil kummalgi oma lepinguline esindaja. Hageja ja kohus olid kogu kohtumenetluse vältel teadlikud, et kostjat I esindas menetluses vandeadvokaat Gennadi Kull. Seega pidi hageja ette nägema, et hagi rahuldamata jätmise korral tekivad tal kohtumenetluses kulud. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et esitatud menetlusdokumentides tuginetakse samadele asjaoludele ja metariaalõiguslikele alustele. Kui hageja esitas hagiavalduse kostjate vastu solidaarvõlgnikena, mille aluseks oli laenuleping, on ilmne, et vaidlus tulenes mõlema kostja puhul ühest ja samast alusest, seega pidid ka vastuväited mõlemal kostjal esinema ühesugustest asjaoludest ja metriaalõiguslikest alustest. Maakohus ei ole leidnud, et esitatud dokumendid kattuksid sõna-sõnalt.
12.Põhjendatud ei ole maakohtu järeldused kostja II esindaja tunnihinna määramisel 100 eurot tund. Kostjal on õigus lepinguvabadusele esindajaga kokku lepitud tunnitasu osas. Menetluskulude hüvitamisel peaks pigem lähtuma eeldusest, et menetluskulud kuuluvad täies ulatuses hüvitamisele, sest sisuliselt tähendab hagi rahuldamata jätmine seda, et hageja on esitanud põhjendamata hagi ja põhjustanud kostjale seeläbi kannatusi ja üleelamisi. Kohus on küll õigusabi tunnihinna puhul toonud näiteid teiste õigusbüroode hinnakirjast kuid arvestada tuleb ka asjaoluga, et lepinguline esindaja valitakse mingi kindla kriteeriumi järgi. Kostjal II on sama esindaja olnud kõikides kohtuvaidlustes, milles kostja on osalenud, seetõttu on kostjal esindajaga tekkinud usalduslik suhe ja arvestades nõuet ja selle suurust ning kohtuvaidluse tulemust, on kostja II hinnangul tegemist 4(6)
mõistliku esindajatasuga. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna ka maakohtu määruses viidatud õigusabibüroode tunnitasu hinnad ei erine oluliselt kostja II esindaja tasu hinnast, ei ole maakohtu otsus tunnihinna vähendamiseks põhjendatud. Tegemist oli keerulise õigusvaidlusega, mis kokkuvõttes lõppes Riigikohtu poolt tehtud pretsedendiga, et tüüptingimustes aegumise tähtaja pikendamine on tarbijat kahjustav.
13.Põhjendatud ei ole ka maakohtu hinnang kostja II esindaja poolt tehtud töö ajakulu osas. Kohus on leidnud, et 17,5 tundi on ülepaisutatud ja vähendanud tööaega 13,5 tunnile. Kohus ei ole põhjendanud, millise konkreetse menetlusdokumendi koostamise aeg on üle paisutatud, mistõttu on kohtu mõttekäik 4 tunni vähendamiseks jälgimatu. Esindajal kulunud aeg esindamiseks kokku maakohtus 17,5 tundi pole ülemäärane ega ebamõistlik, vaid piisavalt ökonoomselt kliendi huvide esindamine. On üldtuntud tõsiasi, et kogu menetlusest kõige mahukam on menetlus maakohtus. Hageja määruskaebus
14.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osaliselt õigusabikulude väljamõistmise osas ning vähendada hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid 864 euroni koos käibemaksuga ning kostja II kasuks väljamõistetavaid õigusabikulusid 1614 euroni koos käibemaksuga. Määruskaebuse rahuldamisel tagastada hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
15.Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjate menetluskulu apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses summas 2640 eurot on kogu ulatuses põhjendatud. Maakohus on kulude kindlaksmääramisel jätnud põhjendamatult hageja vastuväited arvestamata ning mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja osaliselt põhjendamatud kulud. Osaliselt põhjendamatud on järgmised kostja I ja II esindaja tööaruandel kajastuvad töötunnid: apellatsioonkaebuse koostamine 6 h (põhjendatud 3 h), 18.07.2014 määrusega tutvumine 10 min (põhjendatud 3 min), 22.08.2014 vastusega tutvumine 2 h (põhjendatud 1 h), kohtu 07.11.2014 kirjaga tutvumine 10 min (põhjendatud 3 min), Riigikohtu praktikaga tutvumine, Euroopa Kohtu praktikaga tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine 6 h (põhjendatud 4 h), 03.03.2015 kohtu kirjaga tutvumine 10 min (põhjendatud 3 min). Põhjendatud ajakulu kostjate esindamiseks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kokku on maksimaalselt 12 tundi. Arvestades tunnitasu 120 eurot + käibemaks, on maksimaalne põhjendatud õigusabikulu 1728 eurot, s.o 864 eurot kummagi kostja kohta.
16.Kostja II maakohtus kantud menetluskulude osas pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 13,5 tundi, mis on liialt suur. Maksimaalne põhjendatud ajakulu kostja II esindamiseks on kokku 10 tundi. Maakohus pidas kostja II esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 100 eurot tund. Arvestades asjaolu, et ka kohtu poolt nimetatud õigusbüroode veebilehtedel on enamasti kirjalike menetlusdokumentide tunnitasu madalam kui 100 eurot tund, siis ei ole kohtu sellekohane seisukoht põhjendatud ega kooskõlas kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Vähemalt menetlusdokumentide koostamise eest on kostja II esindaja puhul põhjendatud tunnitasu 75 eurot, kokku seega 750 eurot. Vastused määruskaebustele
17.Hageja palub jätta kostjate määruskaebuse rahuldamata.
18.Kostjad paluvad jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 633 lg 5 alusel 5(6)
Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebustes toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
21.Pooled on mõlemad vaidlustanud maakohtu määruse lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt. Teiselt poolelt vastaspoole kasuks kindlaksmääratavad ja väljamõistetavad lepingulise esindaja kulud määrab kohus kindlaks TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on kohtu diskretsiooni alusel tehtava otsustusega, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes siis, kui on ületatud diskretsiooni piire või kui lepingulise esindaja kulu on kohtu poolt kindlaks määratud selgelt ebaõiglases määras. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ja samuti pole alust hinnata maakohtu poolt kindlaksmääratud lepingulise esindaja kulu ka selgelt ebaõiglaseks, arvestades asja keerukust ja menetlusmahtu. Maakohus on hinnanud kostjate lepingulise esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust, võttes seisukoha ka hageja vastuväidete osas, ning teinud hinnangu alusel oma järelduse lepingulise esindaja kulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas.
22.Kostja I väitel jättis maakohus põhjendamatult välja mõistmata kostja I lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses, hinnates need kunstlikult tekitatuteks. Iseenesest ei välista isikul juriidilise kõrghariduse olemasolu lepingulise esindaja palkamist kohtuvaidluseks, kuid ringkonnakohus leiab, et maakohus luges käesoleval juhul õigustatult nimetatud kulud põhjendamatuteks, arvestades seejuures eriti asjaolu, et kostja I oli samas vaidluses maakohtus ühtlasi ka kostja II esindajaks.
23.Hageja väitel jättis maakohus põhjendamatult arvestamata osa hageja vastuväiteid ja on mõistnud hagejalt kostjate kasuks välja osaliselt põhjendamatud kulud. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Kuigi käesoleva asja puhul ei olnud tegu keeruka kohtuvaidlusega (nagu leidis ka maakohus), ei saa vaidlust pikendatud aegumistähtaja tüüptingimuse tühisuse üle pidada siiski ka väga lihtsaks vaidluseks, kuna asja menetlemisel läbiti kõik kolm kohtuastet ja vaidlus leidis lõpliku lahenduse alles Riigikohtu otsusega. Seega ei ole alust maakohtu poolt kindlaksmääratud ja väljamõistetud lepingulise esindaja kulu pidada selgelt ülemääraseks.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.