Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik
Kohtuasi
Aivo Rebane Miku Talu hagi AS-i A.Tammel vastu põhivõla 101 615 euro 18 sendi, intressi 4700 euro 72 sendi ja viivise saamiseks; AS-i A.Tammel vastuhagi 8208 euro 4 sendi ja viivise saamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44566
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i A.Tammel määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aivo Rebane Miku Talu, esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja aktsiaselts A.Tammel, esindaja vandeadvokaat Rainer Objartel
Asja läbivaatamise kuupäev
25. jaanuar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. septembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-44566 ja saata asi samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
1.Aivo Rebane Miku Talu (hageja) esitas 23. oktoobril 2007 Harju Maakohtule AS-i A.Tammel (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 589 932 krooni (101 615 eurot 18 senti), intressi 73 550 krooni 30 senti (4700 eurot 72 senti), 37 238 euro 91 sendi suuruse viivise kuni 5. septembrini 2011 ja edasi kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõla 128 427 krooni 84 senti (8208 eurot 4 senti), millele lisandub viivis.
2.Riigikohtu 2. märtsi 2015. a määrusega on asjas jõustunud kohtuotsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lepingust osalise taganemise tõttu tagastatav masinate ostuhind 101 615 eurot
18 senti, intress 1486 eurot 21 senti ning viivis 42 745 eurot 44 senti kuni 3. maini 2012 ja sealt edasi põhinõudelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Vastuhagi jäi rahuldamata. Enne apellatsioonimenetlust kantud menetluskuludest jäi 98/100 kostja kanda ning 2/100 hageja kanda. Apellatsioonkaebuse ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid kostja kanda.
3.Maakohus rahuldas 8. juuni 2015. a määrusega osaliselt menetlusosaliste avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 22 867 eurot 72 senti ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 155 eurot 62 senti. Maakohus tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ning mõistis selle tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja 22 712 eurot 10 senti, samuti viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Kostja esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse, millelt oli tasunud riigilõivu 25 eurot.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse käiguta, andis kostjale seitse päeva puuduse kõrvaldamiseks (lisaks 25 euro riigilõivu tasumiseks) ja kohustas kostjat esitama sama tähtaja jooksul riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või makse tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Määruse kohaselt tuli tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 14 järgi kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et puuduse tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral jäetakse kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. septembri 2015. a määrusega TsMS § 664 lg 2 alusel määruskaebuse läbi vaatamata, leides, et maakohus võttis määruskaebuse valesti menetlusse. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt maksab avaldaja TsMS § 147 lg 1 järgi riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette ja enne riigilõivu tasumist ei tehta lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. TsMS § 663 lg 1 kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus kaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis määruskaebuse valesti läbi vaatamata, sest kostja tasus lisaks nõutud riigilõivu
1.septembril 2015, s.o kohtu määratud tähtajal. Kostja palus võtta asja juurde riigilõivu tasumist kinnitava maksekorralduse. Seaduses ei nähta määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise alusena ette riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmist.
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ning § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Määruskaebus tuleb rahuldada ning määruskaebus menetluskulude määruse peale tuleb saata TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel samale ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
11.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. TsMS § 663 lg 1 järgi otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist ja kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 637 lg 1 p 3 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui sellelt ei ole riigilõivu tasutud. Seega annab TsMS § 664 lg 2 ringkonnakohtule aluse jätta määruskaebus läbi vaatamata mh juhul, kui maakohus on menetlusse võtnud määruskaebuse, millelt ei ole tasutud riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Selle eelduseks on määruskaebuse esitajale lõivu tasumiseks tähtaja andmine TsMS § 3401 lg 1 alusel.
12.Ringkonnakohtu määruse kohaselt tuli kostjal määruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot, kostja tasus 25 eurot ega tasunud riigilõivu puudu olevat osa vaatamata sellele, et määrus, millega teda kohustati puudust seitsme päeva jooksul kõrvaldama, toimetati talle kätte 31. augustil 2015. Kohus märkis, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid.
13.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, nagu oleks kostja jätnud kohtu nõutud riigilõivu tasumata. Kohtutoimikus on maksekorraldus, mille kohaselt kostja tasus määruskaebuselt riigilõivu 25 eurot (VI kd, tl 8). Kostja esitas Riigikohtule koopia maksekorraldusest, mille kohaselt tasus ta
1.septembril 2015 kohtu osutatud kontole lisaks nõutud riigilõivu 25 eurot selgitusega "asjas nr 2-744566 täiendav riigilõiv". Viitenumbrit kostja maksekorraldus ei kajasta. Samas on riigilõivu tasumist võimalik kontrollida Maksu- ja Tolliameti juures asuva nõuete arvestamise programmi (NAP) kaudu. NAP-ist nähtub, et kostja on 1. septembril 2015 vaidlusaluse riigilõivu tasunud. Seega on kostja kohtu määratud tähtajal määruskaebuselt nõutud riigilõivu (kokku 50 eurot) tasunud. Et kostja tasus riigilõivu seaduses sätestatud suuruses kohtu määratud tähtajal, ei võimaldanud TsMS § 637 lg 1 p 3 koosmõjus § 664 lg-tega 1 ja 2 jätta määruskaebust läbi vaatamata.
14.Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka asjaolu, et kostja ei esitanud ringkonnakohtule tähtpäevaks riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid, mida kohus oli kohustanud
kostjat esitama. TsMS § 637 lg 1 p 3 koosmõjuS § 664 lg-tega 1 ja 2 ei võimalda jätta määruskaebust menetlusse võtmata seetõttu, et maksedokumenti või riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid ei ole kohtule esitatud. Ringkonnakohtul oli võimalik kontrollida riigilõivu tasumist NAP-i kaudu (vt sarnaste juhtumite kohta nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7414, p 10; 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-12, p 8; 14. septembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-11, p 8; 24. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-09, p 7). Kohustus on nõuetekohaselt täidetud ka juhul, kui summa hoolimata viitenumbri puudumisest jõudis kohtu näidatud kontole (vt selle kohta Riigikohtu 4. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10812, p 14). Praeguses asjas see nii oli.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
16.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada selle tasunud Heiki Kuningale. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.